Rhodose saar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Rhodos |
|||
29. rida:
== Ajalugu ==
===Vana-Kreeka===
{{vaata|Vana-Kreeka}}
Saare hõivasid umbes 1400 eKr [[ahhailased]], seejärel umbes 1000 eKr [[doorlased]]. Doorlased jagasid saare kolme linna – [[Lindos]]e, [[Ialysos]]e ja [[Kameiros]]e – vahel, mis seejärel moodustasid koos [[Halikarnassose]], [[Knidos]]e ja [[Kos]]iga dooride ''heksapolise'' (kr.k. `kuue linna liit`). Erakordselt hea asendi tõttu ([[Aasia]]sse ja [[Egiptus]]esse viivate [[meretee]]de läheduses) sai Rhodos peagi tähtsaks kauplemiskohaks. Eriti kiiresti tõusis esile [[Lindos]]. See asutas kaks kolooniat – Rhegiumi ja Gela.▼
▲Saare hõivasid umbes [[14. sajand eKr|1400 eKr]] [[ahhailased]], seejärel umbes [[11. sajand eKr|1000 eKr]] [[doorlased]]. Doorlased jagasid saare kolme linna – [[Lindos]]e, [[Ialysos]]e ja [[Kameiros]]e – vahel, mis seejärel moodustasid koos [[Halikarnassose]], [[Knidos]]e ja [[Kos]]iga dooride ''heksapolise'' (kr.k. `kuue linna liit`). Erakordselt hea asendi tõttu ([[Aasia]]sse ja [[Egiptus]]esse viivate [[meretee]]de läheduses) sai Rhodos peagi tähtsaks kauplemiskohaks. Eriti kiiresti tõusis esile [[Lindos]]. See asutas kaks kolooniat – Rhegiumi ja Gela.
Saarelt veeti juba varakult välja keraamikatooteid, eelkõige loomaornamentfriisiga Rhodose vaase. Rhodosel olid tihedad sidemed Egiptusega, seda tõendavad muuhulgas Rhodose palgasõdurite jäetud raidkirjad [[Abu Simbe]]lis.
[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] sai Lindoses [[türann]]iks [[Kleobulos]] (hiljem arvati ta [[seitse tarka|seitsme targa]] hulka). Pärast vabanemist lühikest aega kestnud Pärsia ülemvõimust kuulusid saare linnad [[Ateena mereliidud|Ateena Mereliitu]]; 411–407 eKr suutsid end uuesti iseseisvaks võidelda.
Kolmest vanast linnast rajati ühtne riik ja saare põhjaossa asutati uus pealinn Rhodos, mis kavandati [[Hippodamos]]e plaani järgi ehitatud [[Pireus]]e eeskujul. Sellest alates arenes Rhodos nii öelda maailmakaubanduse keskusena kiiresti. Eriti kasulikuks osutusid sidemed edasipürgiva [[Aleksandria]]ga. Pärast [[Aleksander Suur]]e surma püüdis Rhodos [[hellenistid|hellenistlike]] [[monarhiriik]]ide vahelises võimuvõitluses sõltumatust säilitada ja ranget erapooletust hoides oma kaubandust ohust säästa.
[[Rhodose mereõigus]]t tunnustati Rooma [[keisririik|keisririigi]] ajani. 305–304 eKr piiras Rhodost [[Demetrios Poliorketes]], kuid ei suutnud pealinna alistada. Võidu jäädvustamiseks lasksid rhodoslased Lindose Charesel luua saare peajumala [[Helios]]e umbes 37 m kõrguse [[pronks]]kuju ja paigutasid selle sadamasuudmesse. See [[Rhodose koloss]], mida peetakse üheks [[seitse maailmaimet|seitsmest maailmaimeks]] Rhodos, hävis 227 eKr [[maavärin|maavärisemise]] ajal.
[[File:Heinrich Kiepert. Asia citerior.Mare.Internum.jpg|thumb|Vahemere idaosa [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]]]]
Rhodose skulptuurikoolkond oli ka hiljem kuulus ([[Farnese härg]], [[Laokoon]]i grupp), Rhodos sai Ateena ja Aleksandria järel tähtsaks kreeka kultuuri keskuseks. Seal tegutses kuulsaid [[kirjanik]]ke, [[filosoof]]e ja õpetlasi ([[Apollonias]], [[Panatitios]], [[Poseidonios]]), asutati [[retoorika]]kool. Rhodos muutus seetõttu populaarseks kohaks, kus õppisid eelkõige noored rooma ülikud ([[Tiberius]], [[Gracchus]], [[Pompeius]], [[Cicero]], [[Caesar]], [[Lucretius]], [[Tiherius]]).
| |||