Viljandi Kultuurikool: erinevus redaktsioonide vahel

Kool on allunud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kultuurhariduslike Asutuste Komiteele, Eesti NSV Kultuuriministeeriumile, Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kõrg- ja Keskerihariduse Komiteele ning lõpuks Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumile.<ref>Viljandi Kultuurikolledz 50, name="Viljandi Kultuurikolledž ja sellele eelnenud õppeasutusedWjuox", Ants Salum, lk 26</ref>

1991 sügisel alustas tööd [[Viljandi Kultuurikolledž]].<ref>Viljandi Kultuurikolledz 50, name="Viljandi Kultuurikolledž ja sellele eelnenud õppeasutusedRPNna", Ants Salum, lk 15–28</ref>

Endise koolimaja praegune aadress on Viljandi, Laidoneri plats 8.<ref>[http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Maa-ametiname="U5LaA" kaardirakendus]</ref>

Endine koolihoone sai valmis 1910. aastal ja seal asus võõrastemaja Grand Hotell.<ref>[http://www.viljandi.ee/et/1900-1939 Viljandiname="ExhKt" aastatel 1900–1939]</ref> Seda kutsuti ka Ormissoni majaks ja tsaariajal pidas siin raamatukauplust luuletaja [[Andres Rennit]].<ref>"Viljandi ja kirjamehedname="jBzXk", Endel Priidel, Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 44–46</ref> 10. märtsil 1917 kõneldi hotelli rõdult miitingulistele [[Veebruarirevolutsioon]]i toetuseks. Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 asus siin koonduslaagri haigla. Hilisema nõukogude ajalookirjanduse väidetel sõitnud siit sõja ajal iga päev laipadega täidetud vanker Viljandi järve ääres asunud tankitõrjekraavi juurde. Pärast sõda asus hoones kaubandustehnikum ja meditsiinikool.<ref> name="ViljandiRpEyA", Reinhold Joost, Perioodika, Tallinn 1976, lk 45</ref> 1960. aasta augustis meditsiinikool suleti ja siia toodi Tallinnast üle kultuurharidustöö kool. Esimesel aastal hakkas siin õppima 203 õpilast.<ref>[http://www.viljandi.ee/et/1940-1999 Viljandiname="WZvTt" aastatel 1940-1999]</ref>

Kooli ühiselamud koosnesid 3 hooneplokist praeguse aadressiga C. R. Jakobsoni 41, 43 ja 43A.<ref>[http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Maa-ametiname="U5LaA" kaardirakendus]</ref> Need kõik on/olid puumajad, 41 ja 43A on remonditud-renoveeritud, kahekorruseline puidust tänavaäärne Jakobsoni 43 on aga praeguseks lammutatud.

1966. aastani õpetas raamatukogunduse erialal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i lõpetanud [[Endel Põder]], kes andis [[bibliograafia]]t, fondide ja kataloogide organiseerimist ja väliskirjandust. 1969. aastast oli raamatukogunduse põhiõppejõud [[Mati Muru]]. Aastate jooksul õpetati sel erialal järgmiseid aineid: raamatukogundus, raamatukogude kogud, fondide ja kataloogide organiseerimine, bibliograafia, indekseerimine ja tööpraktika. Lisaks raamatukoguhoidjatele omandasid aastatel 1981–1991 eriala raamatukaubanduse õppurid, keda 7 lennuga lõpetas 120.<ref>Viljandi Kultuurikolledz 50, name="Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond. Minevikust tänapäeva9Syp1", [[Ilmar Vaaro]], lk 33</ref>

Eesti-, laste- ja väliskirjandust õpetas [[Kalju Lillepuu]], vene kirjandust [[Ants Salum]]. Oli võimalik omandada ka raamatute kaubatundja kvalifikatsiooni.<ref>Viljandi Kultuurikolledz 50, name="Viljandi Kultuurikolledž ja sellele eelnenud õppeasutused.6RYn6", Ants Salum, lk 17–23</ref>

1989. aasta sügisel avati kultuurikoolis rahvapilli eriala. Kursuse eesmärk oli hakata ette valmistama külakapellide ehk rahvapilliorkestrite dirigente. Juhendaja oli [[Ene Lukka]].<ref>[http://www.folk.ee/festival/et/Viljandi-parimusmuusika-festival-ava/Festivalist/Synnilugu Viljandi pärimusmuusika festivaliname="EcaOR" sünnilugu]</ref>

Aastatel 1961–1991 lõpetas Viljandis kultuurikooli kokku 2053 õpilast, sealhulgas päevases õppes 1345 ja kaugõppes 708 õpilast. Neist oli raamatukoguhoidjaid 1002, klubitöötajaid 931 ja kaubatundjaid 120 lõpetajat.<ref>Viljandi Kultuurikolledz 50, name="Viljandi Kultuurikolledž ja sellele eelnenud õppeasutusedasjsT", lk 31, tabel 1</ref>

1963 lõpetas kultuurikooli hilisem Ugala teatri näitleja ja Eesti NSV rahvakunstnik [[Leila Säälik]]. Isetegevusliku teatritegemise näitejuhtimise eriala on lõpetanud 1969 ka [[Leonhard Merzin]] ja [[Sulev Nõmmik]]<ref>Viljandi Kultuurikolledz 50, name="Lavakunstide osakond. TeatrikunstQ1KKM", Kalju Komissarov, lk 67</ref> (Sulev Nõmmik küll Tallinnas, enne kooli Viljandisse ületoomist).

{{viited|1=2}}|allikad=