{{See artikkel|räägib muusikas registripiirkonna ühikust, [[intervall (muusika)|intervalli]] kohta vaata artikkel mõistest[[oktav]], värsivormi kohta vaata [[Oktett (värsivorm)]], trükinduse termini kohta vaata [[Oktaav (trükindus)]].}}
'''Oktav''' muusikas registripiirkonna üks mõõtühikutest.
'''Oktaavide nimetused''' muusikalises [[diapasoon]]is on seotud helide absoluutsete kõrgustega.
EsimeseEsimeses oktaavioktavis a<sup>1</sup>paiknevad (la)helikõrgused onasuvad tänapäeva standardite kohaselt häälestatud kõrgusele (sagedusele) 440 [[Hz]]. Esimese oktaavi ulatus onvahemikus c<sup>1</sup> – h<sup>1</sup>, sellest kõrgemal on teine, kolmas, neljas jne oktaavoktav.
[[Pilt:Octaaf0320w.JPG|thumb|left|300px|Oktaav klaviatuuril. Inglismaal ja Ameerikas kasutatakse H asemel B ja B asemel Bb]] [[Väike oktaavoktav]] asub esimesest oktaavist madalamal (c – h), sellest madalamal on [[suur oktaavoktav]] (C - H), [[kontraoktaavkontraoktav]] (C<sub>1</sub> - H<sub>1</sub>) ja [[subkontraoktaavsubkontraoktav]].
Oktaav kui kõrgusmahu mõõtühik jaotub 6-ks [[tervetoon]]iks ja 12-ks [[pooltoon]]iks. Seega on toon (tervetoon) logaritmilisel skaalal 1/6 oktaavi ning pooltoon 1/12 oktaavi.
