Häädemeeste kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
16. rida:
[[Pilt:Atlas von Liefland - Der Pernausche Kreis 1797.jpg|400px|pisi|right|[[Liivimaa kubermang]]u, [[Pärnu kreis]]. [[Ludwig August Mellin]]i kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]]
==Piirkonna ajalugu==
Kihelkonna maa-ala hõlmab kitsa rannariba [[Liivi laht|Liivi lahe]] ääres alates [[Pärnu kreis]]i maadest, täpsemalt [[Uulu]]st, kuni vana [[Volmari kreis|Volmari]] (saksa keeles ''Wolmar'', läti keeles [[Valmiera]]) maakonna alguseni [[Treimani]] juures, 5 km enne [[Ikla]]t. Ikla ümbrus vahetult enne [[Eesti]]-[[Läti]] piiri kuulub ajalooliselt Volmarimaa [[Salatsi kihelkond]]a ning on tegelikult osa muistsest [[liivlased|liivlaste]] [[Metsapoole]] muinasmaakonnast (läti keeles ''Metsepole'').
 
[[Liivimaa ordu]] ajal kuulus ala [[Pärnu komtuurkond]]a, võimalik et idapoolne soine osa [[kihelkond|kihelkonnast]] kuulus ka [[Viljandi komtuurkond|Viljandi komtuurkonna]] haldusalasse.
 
Muinasaja lõpul oli hilisema Häädemeeste kihelkonna territoorium hõredalt asustatud ja kuulus erinevate hinnangute kohaselt [[Metsepole]], [[Soontagana]] ja/või [[Sakala]] koosseisu.<ref>[[Urmas Sutrop]], Liivlaste Metsepole maakonna ulatusest põhja suunas muistse iseseisvuse ajal, Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, 2011, lk 106–116.</ref> [[Liivimaa ordu]] ajal kuulus ala [[Pärnu komtuurkond]]a, võimalik et idapoolne soine osa [[kihelkond|kihelkonnast]] kuulus ka [[Viljandi komtuurkond|Viljandi komtuurkonna]] haldusalasse.{{lisa viide}}
Häädemeeste kihelkond (saksa keeles ''Kirchspiel Gudmannsbach'') moodustati [[1862]]. aastal alast, mis [[17. sajand Eestis|17. sajand]]i lõpus kuulub [[Tori kihelkond]]a. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i esimesel poolel Pärnu kihelkonda, aastatel [[1752]]–[[1775]] [[Saarde kihelkond]]a ja [[1776]]–[[1862]] uuesti Tori kihelkonda.
 
Häädemeeste kihelkond (saksa keeles ''Kirchspiel Gudmannsbach'') moodustati [[1862]]. aastal alast, mis [[17. sajand Eestis|17. sajand]]i lõpus kuulus [[Tori kihelkond]]a, [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i esimesel poolel [[Pärnu kihelkond]]a, aastast [[1752]] [[Saarde kihelkond]]a ja [[1776]]–[[1862]] uuesti Tori kihelkonda.<ref name=Ents>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/h%C3%A4%C3%A4demeeste_kihelkond Häädemeeste kihelkond]. [[Eesti entsüklopeedia]], 2003/2011</ref> Kihelkonna maa-ala hõlmas kitsa rannariba [[Liivi laht|Liivi lahe]] ääres alates [[Pärnu kreis]]i maadest, täpsemalt [[Uulu]]st, kuni vana [[Volmari kreis|Volmari]] (saksa keeles ''Wolmar'', läti keeles [[Valmiera]]) maakonna [[Salatsi kihelkond|Salatsi kihelkonna]] alguseni [[Treimani]] juures.{{lisa viide}}
17. sajandi teisest poolest alates on [[Häädemeeste]]l abikirik, tänapäevani säilinud [[Häädemeeste kirik]] on ehitatud [[1874]]. aastal.
 
17. sajandi teisest poolest alates oli [[Häädemeeste]]l abikirik, tänapäevani säilinud [[Häädemeeste luterlik kirik]] on ehitatud [[1874]]. aastal. Aastatel 1846–48 läks rohkem kui 40% rahvastikust üle [[õigeusk]]u. [[Häädemeeste Issanda Muutmise kirik|Häädemeeste]] ja [[Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kirik|Tahkuranna õigeusu kirikud]] ehitati valmis 1872. aastaks.<ref name=Ents />
 
==Häädemeeste kihelkonna mõisad==
Kihelkonnas oli 4 mõisa, neist 1 kirikumõis ja 3 riigimõisa.{{lisa viide}}
 
*[[Häädemeeste kirikumõis]] (saksa keeles ''Pastorat Gudmannsbach'')
33. rida:
 
== Häädemeeste kihelkonna vallad ==
Häädemeeste kihelkonna vallad alates 1866:{{lisa viide}}
*[[Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)|Häädemeeste vald]] (''Gudmannsbach)''
*[[Orajõe vald (Häädemeeste kihelkond)|Orajõe vald]] (''Orrenhof'')
39. rida:
 
==Kihelkonna alad tänapäeval==
Häädemeeste kihelkonna lõunaosa kuulub [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] [[Häädemeeste vald]]a ja kihelkonna põhjapoolne kolmandik moodustab [[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] lõunaosa.{{lisa viide}}
 
==Kirjandus==