Jüri Vilms: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Eemaldatud muudatus 4641610, mille tegi 77.218.36.148 (arutelu) |
|||
1. rida:
{{See artikkel|räägib riigimehest; tehnikateadlase kohta vaata artiklit [[Jüri Vilms (tehnikateadlane)]].}}
[[Pilt:Jüri Vilms.jpg|pisi|Jüri Vilms koos abikaasa Marie Oberstiga, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis]]
'''Jüri Vilms''' [[Vabadusrist|VR III/1]] ([[13. märts]] <small>([[vkj]] 1. märts)</small> [[1889]] [[Arkma|Arkma küla]], [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]], [[Pilistvere kihelkond]]<ref
== Elulugu ==
12. rida:
1906. a suvel viibis Vilms Soomes ja sügisest jätkas õpinguid eksternina [[Pärnu Poeglaste Gümnaasium|Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis]]. Samal ajal jätkas Vilms tsaaririigi kritiseerimist ja revolutsioonilise kirjanduse levitamist. 1907.a kevadel sooritas ta gümnaasiumi lõpueksamid.
Sama aasta sügisel astus ta [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas 1911. aastal.<ref
1917. aastal valitakse Maanõukogu liikmeks ja ta saab selle abiesimeheks. Samal aastal valitakse ta tööerakonna nimekirjas Vene asutava kogu liikmeks. 1917 a. oli Jüri Vilms "[[Päevaleht (1905)|Päevalehe]]" peatoimetajaks, kust hiljem vaadete erinevuse pärast osa toimetuse liikmetega lahkus, et [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]] vaimus ilmuvat päevalehte "[[Vaba Maa|Vaba Maad]]" käima panna<ref
Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi, tema oli asutatud ka [[Eesti Tööerakond]].
Vilms kuulus [[Eestimaa Päästekomitee]]sse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse. Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms [[Soome]], lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kaduma. Ta lahkus koos [[Arnold Jürgens|Arnold Jürgensi]], Johannes Peistiku ja Aleksei Rüngaga [[Käsmu|Käsmust]] 27. aprillil 1918 ja neid nähti viimast korda [[Vaindloo tuletorn|Vaindloo tuletornist]] 28. aprillil.<ref
==Päevik, mis kirjeldab tõenäoliselt Jüri Vilmsi hukkamist==
49. rida:
Tallinnas on [[Jüri Vilmsi tänav]].
Tapal on Jüri Vilmsi plats. 1937 aastal sooviti paigaldada sellele platsile graniidist ja pronksist 3 meetri kõrguse Vilmsi mälestus- ja tunnustusmonumendi. Ausammas sooviti avada 1. juulil 1938. a., mil Tapa linn sai 12-aastaseks<ref
==Teosed==
55. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="j5Xqm">[http://www.sakala.ajaleht.ee/090408/esileht/5032984_1.php Tulevane minister oli juba lapsena terane] // Sakala, 09.04.2008</ref>
<ref name="QHEOO">Seppo Zetterberg. "Jüri Vilmsi surm". Tänapäev. Tallinn 2004. Lk 10–19</ref>
<ref name="znJ1p">Tallinna Teataja 21.jaanuar 1914 (lk 2)</ref>
<ref name="gdZAA">[http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44138 Õitsituled nr1 1922 (lk 59) Eesti ajakirjanikud – Lühikesed eluloolised andmed]</ref>
<ref name="luAA0">Seppo Zetterberg. Jüri Vilmsi surm. Tänapäev, 2004, lk. 50</ref>
<ref name="IY0GR">Postimees, nr. 255, 21 september 1937</ref>
<ref name="NnG14">{{Netiviide|Autor=|URL=http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1083419&nid=57133|Pealkiri=Läbi kodumaalinnade – Tapalt – Tapa tähistas Jüri Wilmsi surmapäeva|Väljaanne=Postimees nr.104|Aeg=18. aprill 1939|Kasutatud=}}</ref>
}}
==Personaalia==
| |||