Transpositsioon (muusika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib muusika mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Transponeerimine (täpsustus)]]}}
'''Transponeerimine''' on [[muusika]]s ühe või mitme [[helikõrgus]]e nihutamine teatud [[intervall (muusika)|intervalli]] võrra.
Transponeerimist kasutatakse näiteks
* vokaalteose helikõrguslikul kohandamisel vastavalt laulja hääle diapasoonile
* muusika noteerimisel [[transponeeriv muusikainstrument|transponeerivale muusikainstrumendile]],
* kompositsioonitehnilise operatsioonina näiteks [[dodekafoonia]]s
Vokaalmuusikas on transponeerimisega tegeldud ilmselt aegade hämarusest peale. Organistide kutseoskuste hulka kuulus võimekus transponeerida koraalisaateid vastavaks laulja hääle diapasoonile. Omamoodi standardiks kujunes vokaalteoste transponeerimine 19. sajandil, kui laulutsükleid hakati välja andma kolmes hääleulatuses: kõrge, keskmine, madal.
Instrumentaalmuusikas on näiteks juba 1537. aastast teada transponeeriv klaviatuur, mida kasutati vastavalt keelpillide erinevale häälestusele. 19. sajandil kadus transponeeriv klaviatuur üldiselt käibelt, kuid klaveriõpetajate poolt töötati välja terved harjutuste kogumikud, mis sisaldasid sarnaseid harjutusi kõigis helistikes.
Transponeerimine on keskseks kontseptsiooniks dodekafoonias ja teistes post-tonaalse muusika tehnikates. Näiteks [[Olivier Messiaen]] võttis kasutusele piiratud transpositsioonidega heliread, mille puhul heliridade teatud segmendid olid muude transpositsioonide segmentidega. See tähendab, et heliridu on võimalik transponeerida ainult piiratud arvu intervallide võrra ning kõiki tema heliridu ühendas koherentne helikõrguste struktuur. Ka Webern kasutas oma hilisemas muusikas dodekafoonilisi piiratud transpositsionaalse variatiivsusega heliridu.
[[Kategooria:Muusika]]
| |||