Diatoonika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 30 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q193101 (translate me)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
 
'''Diatoonika''' (kr.kreeka keeles ''dia'' + ''tonos'', ''dia tonikos'' - tuletatav'tooniste [[tervetoon]]idestvahedega', ''at intervals of a tone'') on "[[helisüsteem]], mis moodustub ainult [[alusheli]]dest või mis tahes [[helistik]]us oleva [[helilaad]]i altereerimata astmetest"<ref>Habela, Jerzy 1972: "Muusika sõnastik", tlk. Guno Tõnismann. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn. 27</ref> ehk [[oktaav]] on jagatud seitsmeks [[muusikaline heli|heli]]ks.
 
Diatoonika mõiste algtähendus seostub vana-kreeka mõistega "diatoonilist liiki (''genus'') [[tetrakord]]", mis sisaldas ühe [[pooltoon]]i ja kaks [[tervetoon]]i. Tetrakordi teisteks liikideks olid [[kromaatiline tetrakord|kromaatiline]] ja [[enharmooniline tetrakord]].
 
Ka [[Guido Arezzost]] poolt defineeritud keskaja helisüsteemi aluseks olevad [[heksakord]]id sisaldasid täistoonide poolt ümbritsetud pooltooni (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) ning olid seetõttu vastavalt antiiksele definitsioonile diatoonilised. Kuna aga Guido helirida, mis põhines G, C ja F helist üles ehitatud kattuvate helidega heksakordidele, sisaldas tihti helisid [[B (muusika)|B]], mida lisati moduleerimise vältimiseks A-st algavate heliridade puhul, siis erineb Guido süsteem hilisemast diatoonilisest ''musica ficta'' süsteemist.