Vikipeedia

Lydia Koidula tänav (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P Korrastasin skripti abil viiteid
1. rida:
'''Lydia Koidula tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Kadriorg|Kadriorus]].<ref>http: name="jfw6P" //www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref>
 
Tänav algab [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteelt]], ületab [[Jaan Poska tänav|Poska tänava]] ja lõpeb ristumisel [[Mäekalda tänav|Mäekalda tänavaga]].
 
==Nimed==
19. sajandil oli tänava nimi Catharinenthalscher Weg (Kadrioru tee). Pärast seda, kui 1863. aastal rajati hoonesse nr 23 aadlinaiste varjupaik, sai tänava nimeks Stiftstraße (Stifti tänav (1921. aastani), Tihvti tänav) ja Институтская улица (Institudi tänav, Instituudi tänav (1921–1923)). Lydia Koidula nime sai tänav 1923.<ref>''Entsüklopeedia Tallinn'',name="vVlAK" kd 1, lk 223.</ref><ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form name=ee&lang=et&kohanimi=96005362&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb"zAsWZ" KNAB]</ref>
 
==Ajalugu==
Tänav tekkis arvatavasti seoses [[Kadrioru lossipark]]i uute hoonete rajamisega 1750. aastatel.<ref>[[Kadrioru park|Kadrioruname="L5qbD" pargi]] umbes 1750. aastast pärineval plaanil tänavat veel märgitud ei ole (vt [[Mai Lumiste]]. Lossi ja pargi rajamine. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 23. </ref> 1752. aastal [[Kadrioru loss]]i arhitekti kohale asunud puusepp- ja ehitusmeister [[Johann Georg Teichert]] (1704–1773) rajas paljude teiste uute hoonete kõrval endale pargi territooriumile väikese elamu õue ja aiaga (praeguse maja nr 34 kohal). Maja juurde rajati praeguse [[Weizenbergi tänav]]aga paralleelne tee. 18. sajandi keskel asus aga Kadrioru kaguosas ka kaks eravaldust. Praeguse Koidula tänava Lasnamäe-poolses otsas lõikus [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] alasse riskülikukujuline võõras maatükk – doktor Niebergi lesele kuulunud erakrunt – ning sellest läänes hilisem Frese kinnistu. Teicherti maja juures olevat teed pikendati nähtavasti ka nende kruntideni. 1780. aastal ehitas Tallinna kaupmees [[Christian Frese]] oma krundile suure hoone, kuhu rajas sitsivabriku.<ref>K. Müürisepp,name="GYqh9" G. Vilbaste. ''Kadriorg''. Tallinn, 1966, lk 30. </ref> Maja on osaliselt ümberehitatuna säilinud tänini (maja nr 23).<ref>Mai Lumiste.name="urNxf" Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60. </ref> Umbes 1783. aastal arhitekt [[Johann Schultz]]i poolt koostatud Kadrioru lossi plaanil on Frese majani kulgenud tee juba peale märgitud.<ref>Mai Lumiste.name="WdJiV" Loss ja park Peeter I järglaste ajal 18. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, lk 46.</ref>
 
19. sajandi alguseks oli pargi vana ida-lääne-suunalise allee jätkuna tekkinud praegune Koidula tänav. Et [[Kadrioru alev]]isse lubati nüüd elama ka isikuid, kes ei olnud lossi teenistuses, levis alevi hoonestus seoses elanikkonna kasvuga ka selle tänava algusse ja lossipargi alalegi. Sinna rajatud kinnistud oli suhteliselt pikad ja kitsad ning elamute fassaadid olid pööratud lossi poole.<ref>Mai Lumiste.name="urNxf" Loss ja park 19. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60</ref> Sealsest vanemast hoonestusest pole aga midagi säilinud, sest 5. augustil 1834 alevis puhkenud suure tulekahjuga hävis paarkümmend hoonet.
 
19. sajandi keskpaiku sai Tallinnast tähtis suvituspealinn. Suvilaid hakati ehitama nii Kadrioru lähedusse [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] äärde kui ka otse Kadrioru alale [[Lasnamäe paekallas|Lasnamäe paekalda]] jalamil.<ref>Mai Lumiste.name="OQp0C" Loss ja park 19. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 64.</ref>
 
Valdav osa Koidula tänava hoonestusest Kadrioru pargi loodepiirist kuni Narva maanteeni on rajatud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel.
41. rida:
Peahoone suurde einelauasaali oli üles seatud hinnaline kinoaparatuur. Hoones paiknesid veel riietus- ja pesemisruumid, mängude ja spordivahendite panipaigad, töökabinetid ning ametikorterid. Nõukogude ajal kasutas sealseid ruume spordikool. Jalgrattasõit, ujumine, pallimängud, iluvõimlemine, suusatamine – see on vaid väike loetelu aladest, mida lapsed siin läbi aegade on harrastanud. Hoone oli [[Reet Krieger]]i 1978. aastal loodud sporttantsuklubi [[Palestra (tantsuklubi)|Palestra]] kauaaegne treeningupaik. Aastatel 1953–1962 asus selles majas ka [[Tallinna Linna Mererajooni TSN TK IV Raamatukogu]], mille käsutuses oli 14 m² suurune tuba.
 
Aja jooksul Lastepargi rajatised amortiseerusid. Kõrvalhooned, basseinid ja tribüünid lammutati. Kaalumisel oli ka peahoone lammutamine. Aastal 2003 võeti suure miljöö- ja arhitektuuriväärtusega hoone muinsuskaitse alla. Aastal 2007 alustati [[Tallinna Kultuuriväärtuste Amet]]i toetusel hoone renoveerimist. 25. septembril 2009 avati seal [[Tallinna Linnamuuseum]]i filiaal [[Muuseum Miia-Milla-Manda]]. Alates 15. juunist 2014 on muuseumi nimi [[Kadrioru lastemuuseum Miiamilla]].<ref>http: name="SW1A3" //linnamuuseum.ee/miiamilla/muuseumist/maja-ajalugu/</ref>
 
===Koidula 22===
48. rida:
===Koidula 23===
[[Pilt:Koidula_23.jpg|pisi|Koidula 23 (2012).]]
1780. aastal ehitas Tallinna kaupmees [[Christian Frese]] oma krundile suure hoone, kuhu rajas sitsivabriku.<ref>K. Müürisepp,name="GYqh9" G. Vilbaste. ''Kadriorg''. Tallinn, 1966, lk 30. </ref> Kahekorruseline [[varaklassitsism|varaklassitsistlikus stiilis]] kivimaja on osaliselt ümberehitatuna säilinud tänini.<ref>Mai Lumiste.name="urNxf" Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60. </ref>
See on Koidula tänava vanim hoone.
 
19. sajandi algul läks kinnistu koos kõigi hoonetega [[Kubermanguvalitsuse Ehituskomitee]] valdusse. 19. sajandi keskpaiku paiknes seal [[Mereväeinseneride Komando]]. Aastal 1863 läks kinnistu vaesestunud aadlisoost vanapiigade [[Püha Maarja varjupaik|Püha Maarja varjupaigale]] (aadlinaiste varjupaik, [[Adelige Marienstift]]), mis tegutses 1938. aastani, mil peahoone anti [[Riigiparkide Valitsus]]e käsutusse.<ref>Mai Lumiste.name="Zw1fa" Loss ja park 19. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60 ja 68.</ref> Pärast Teist maailmasõda töötasid majas koolid, viimati [[Tallinna Kadrioru Põhikool]] ([[Tallinna 13. 8-klassiline Kool]], [[Tallinna 59. Põhikool]]), ja kuni 2012. aastani [[Vene Muuseum]]. Praegu on maja kasutuseta ja selle seisukord halveneb iga aastaga.
 
Hoone algne sisekujundus on täielikult ja plaanilahenduski osaliselt hävinud. Ka välisarhitektuuri on moonutanud näotu [[tuulekoda]] [[rokokoostiil]]is ukse ees ja teised juurde- ja ümberehitused. Ansambli kunagistest kõrvalhoonetest on vähesel määral säilinud vaid pikk paekivist võlvitud [[jääkelder]] vasakul esiplaanil ning osaliselt üks väiksem kivist majapidamishoone krundi sügavuses. Ülejäänud kõrvalhooned, samuti peahoone taga asunud tiik, on aja jooksul likvideeritud.
64. rida:
1752. aastal [[Kadrioru loss]]i arhitekt-ülevaataja kohale asunud puusepp- ja ehitusmeister (hiljem lossivalitseja) [[Johann Georg Teichert]] (1704–1773) rajas paljude teiste uute hoonete kõrval umbes 1752 endale pargi territooriumile väikese elamu õue ja aiaga (praeguse maja nr 34 kohal). Maja juurde rajati praeguse [[Weizenbergi tänav]]aga paralleelne tee.
 
Aastal 1833 oli elamu täielikult lagunenud tiibhoone tõttu kuulutatud kasutamiskõlbmatuks. Ajavahemikul 1834 – umbes 1850 rajati samale kohale uus lossivalitseja ehk kastellaani maja (praegune maja nr 34), mis on tänaseni säilinud. Lossivalitseja uus elamukompleks, mis on Kadrioru lossi kõrvalhooneist hiliseim, koosneb kolmest fassaadidega praeguse [[Roheline aas|Rohelise aasa]] poole pööratud puumajast: kahekorruselisest peahoonest ja selle külgedele pisut taanduvatena paigutatud ühekorruselistest tiibadest. Vasakpoolne neist oli määratud aednikule, parempoolne teenijaskonnale. 1860. aastatel lisati peahoone lossipoolsele külgfassaadile väike juurdeehitis.<ref>Mai Lumiste.name="GACOc" Loss ja park 19. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 66.</ref>
 
Aastal 1925 lubas Eesti riik oma 60. juubelit tähistanud kirjanikile [[Eduard Vilde]]le tema teenete Eesti riigi loomisel maja koos aiamaaga. Sobivat maja küll ei leitud, kuid riigile kuuluvas majas Koidula 34 anti 1927. aastal pärast remonti ja möbleerimist kirjaniku käsutusse üks korter, kus Eduard Vilde elas oma surmani 1933. aastal. Tänapäeval asubki majas [[Eduard Vilde muuseum|tema memoriaalmuuseum]].
75. rida:
 
==Viited==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="jfw6P">http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref>
<ref name="vVlAK">''Entsüklopeedia Tallinn'', kd 1, lk 223.</ref>
<ref name="zAsWZ">[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005362&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb KNAB]</ref>
<ref name="L5qbD">[[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] umbes 1750. aastast pärineval plaanil tänavat veel märgitud ei ole (vt [[Mai Lumiste]]. Lossi ja pargi rajamine. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 23.</ref>
<ref name="GYqh9">K. Müürisepp, G. Vilbaste. ''Kadriorg''. Tallinn, 1966, lk 30.</ref>
<ref name="urNxf">Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – Kadriorg. Loss ja park. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60.</ref>
<ref name="WdJiV">Mai Lumiste. Loss ja park Peeter I järglaste ajal 18. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, lk 46.</ref>
<ref name="OQp0C">Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 64.</ref>
<ref name="SW1A3">http://linnamuuseum.ee/miiamilla/muuseumist/maja-ajalugu/</ref>
<ref name="Zw1fa">Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 60 ja 68.</ref>
<ref name="GACOc">Mai Lumiste. Loss ja park 19. sajandil. – ''Kadriorg. Loss ja park''. Tallinn: Valgus, 1988, lk 66.</ref>
}}
 
==Välislingid==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula_tänav_(Tallinn)"