Redaktsioon: 11. juuni 2017, kell 01:14 redigeeri 82.131.124.124 (arutelu) →‎Isiklikku Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. juuni 2017, kell 08:25 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg\|kuu=september\|aasta=2008}} [[Pilt:RE Igor Gräzin.jpg\|pisi\|Igor Gräzin 2011. aastal.]] '''Igor Gräzin''' (sündinud [[27. juuni]] [[1952]] [[Tartu]]s) on Eesti õigusteadlane, [[poliitik]] ja [[jurist]]. Pikaajaline [[Riigikogu]] liige. Igor Gräzin on [[Eesti Rooma Klubi]] liige. == Haridus == Keskhariduse omandas Gräzin [[Miina Härma Gümnaasium]]is. 12. rida: Ta kaitses [[1987]] [[NSVL Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituut\|NSVL Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituudis]] [[õigusteaduste doktor]]i kraadi. == Töökohad == [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond\|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] [[prodekaan]] 1986–1988, filosoofiateaduse [[aspirant]] ja abiprofessor 1984–1986, vanemlektor, rektori abi ja juriidiline nõunik 1978–1984, filosoofialektor 1975–1978 [[ENSV Teaduste Akadeemia]] [[Filosoofia]], [[Sotsioloogia]] ja Õiguse Instituudi õiguse osakonna juhataja 1988–1989 20. rida: Kennan Institute (Washington, USA), Woodrow Wilson Center´i avaliku poliitika teadur 2004–2005 Alates [[1. juuni]]st [[2007]] kuulub ta Reformierakonna esindajana [[Rahvusringhäälingu nõukogu\|Rahvusringhäälingu nõukokku]]. <ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 146</ref> == Poliitiline tegevus == [[1975]]–[[1990]] [[Eestimaa Kommunistlik Partei\|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige. * [[1991]]–[[2002]] [[USA Vabariiklik Partei\|USA Vabariikliku Partei]] liige<ref>[[Rain Kooli]]. [http://archive.is/bbV8K "Igor Gräzin: slaavi hing ja eesti meel"] [[Playboy]] [[2009]], nr 4.</ref> [[NSVL Ülemnõukogu]] liige, NSV Liidu rahvasaadik 1989–1991 NSV Liidu rahvasaadik 1989–1991 Alates [[1994]] [[Eesti Reformierakond\|Reformierakonna]] asutajaliige [[VIII Riigikogu]] 1995–1999 ▼ [[X Riigikogu]] [[2005]]–2007▼ [[XI Riigikogu]] 2007–2011▼ XII Riigikogu 2011–2015▼ XIII Riigikogu – alates 2015. aastast▼ [[2009]]. aastal väitis euroskeptiline erakond [[Libertas]] Euroopa Liidu erakonna staatust taotledes, et Igor Gräzin on Libertase asutajaliige. Gräzin ise eitas Libertase poolt allkirja andmist, kuid möönis, et oli aastail 2001–2002 seotud liikumisega [[Euroopa Liidu Demokraadid]] (EUD), millest Libertas osalt välja kasvas.<ref>[[Ott Heinapuu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457490 "Igor Gräzin sattus euroskeptilise erakonna registreerimise paberiveski kivide vahele"] Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2009. (Kasutatud 1. juunil 2010.)</ref>▼ [[2011. aasta Riigikogu valimised\|2011. aastal valiti]] isikumandaadiga [[XII Riigikogu]] liikmeks. Mais 2011 valiti Igor Gräzin [[Eesti Reformierakond\|Eesti Reformierakonna]] [[Eesti Reformierakonna Tartu maakonnaorganisatsioon\|Tartu maakonnaorganisatsiooni]] esimeheks.▼ 2004. aastast tegeleb energeetika poliitiliste probleemidega, olles aktiivne [[Gazprom]]i monopoli vastane Eestis ja seistes energeetika vabaturu põhimõtete eest. Astunud välja tuumaenergeetika ja rohelise energia kaitseks. (Sealhulgas väidab ta, et tuuleenergia ei ole taastuvenergia ja on tuuleparkide laiendamise vastane).<ref> [http://www.riigikogu.ee/?op=stenoplain&stcommand=terviktekstpaevakord&isikId=70106&paevakordId=13743&istungId=2189 "Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (453 SE) esimene lugemine"]</ref> [[Eesti Gaas]]i Venemaa poliitilise võimu alt vabastamise eestvõitleja. 2010. aasta suvel algatas idee Vene naftatransiidi maksustamisest Soome lahes Eesti kasuks. Poliitilise tegevuse prioriteediks Eestis loeb vabaturu põhimõtete taastamist ja võitlust väljakujunenud monopolistlike liitude vastu.▼ Gräzin on hääletanud ainsa häälega: [[surmanuhtlus]]e kaotamise vastu Eestis; EV merepiiri taastamisest Soome lahes; [[saadikupuutumatus]]e säilitamise eest [[Siim Kallas]]ele, [[Heiki Kranich]]ile ja [[Villu Reiljan]]ile; EL-i põhiseadusleppe ja Lissaboni leppe vastu; [[Şaddām Ḩusayn]]i ilma kohtuta piinamise ja surmanuhtluse vastu. [[2008]]. aasta märtsis kaitses Gräzin Villu Reiljanit ja hääletas ühena kahest Riigikogu liikmest temalt saadikupuutumatuse äravõtmise vastu. <ref>[http://www.postimees.ee/200308/esileht/siseuudised/318850.php "Gräzin kaitses kirglikult Reiljanit"] Postimees, 20. märts 2008</ref>▼ [[Pilt:Igor Gräzin.JPG\|thumb\|Igor Gräzin esinemas [[Liberalismi Akadeemia]] debatil.<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska\|Ave Maria Mõistlik]], 27. aprill 2009</small>]]▼ ▲[[2009]]. aastal väitis euroskeptiline erakond [[Libertas]] Euroopa Liidu erakonna staatust taotledes, et Igor Gräzin on Libertase asutajaliige. Gräzin ise eitas Libertase poolt allkirja andmist, kuid möönis, et oli aastail 2001–2002 seotud liikumisega [[Euroopa Liidu Demokraadid]] (EUD), millest Libertas osalt välja kasvas.<ref>[[Ott Heinapuu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457490 "Igor Gräzin sattus euroskeptilise erakonna registreerimise paberiveski kivide vahele"] Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2009. (Kasutatud 1. juunil 2010.)</ref> ==Tegevus Reformierakonnas== ▲2004. aastast tegeleb energeetika poliitiliste probleemidega, olles aktiivne [[Gazprom]]i monopoli vastane Eestis ja seistes energeetika vabaturu põhimõtete eest. Astunud välja tuumaenergeetika ja rohelise energia kaitseks. (Sealhulgas väidab, et tuuleenergia ei ole taastuvenergia ja on tuuleparkide laiendamise vastane).<ref> [http://www.riigikogu.ee/?op=stenoplain&stcommand=terviktekstpaevakord&isikId=70106&paevakordId=13743&istungId=2189 "Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (453 SE) esimene lugemine"]</ref> [[Eesti Gaas]]i Venemaa poliitilise võimu alt vabastamise eestvõitleja. 2010. aasta suvel algatas idee Vene naftatransiidi maksustamisest Soome lahes Eesti kasuks. Poliitilise tegevuse prioriteediks Eestis loeb vabaturu põhimõtete taastamist ja võitlust väljakujunenud monopolistlike liitude vastu. ▲[[~~2011. aasta Riigikogu valimised\|2011~~1994]]. aastal ~~valiti]]~~oli ~~isikumandaadiga~~ta [[~~XII~~Eesti ~~Riigikogu~~Reformierakond\|Reformierakonna]] ~~liikmeks~~asutajaliige. Mais 2011 valiti Igor Gräzin [[Eesti Reformierakond\|Eesti Reformierakonna]] [[Eesti Reformierakonna Tartu maakonnaorganisatsioon\|Tartu maakonnaorganisatsiooni]] esimeheks. Üks Reformierakonna nn liberaalse sise-opositsiooni esindajaid, kes ei soovi Ansipi kui vasakpoolse peaministri jätkamist. Osaleb mitmetes klassikalist liberalismi propageerivates ühendustes koos Meelis Atoneni, Aivar Sõerdi, Andres Arraku, Siim Kallase, Rain Rosimannuse jt-ga. 2012. aasta novembris lekkis Gräzini siselisti kiri ERR-i nõukokku, mis sünnitas ajakirjanduslikes ringkondades sisepoleemika "ajakirjandusliku tooni" teemadel – kas meediavabadus on kooskõlas lojaalsusega Eesti riigile ja kaasvastutav selle kestmise eest. Ta kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis\|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis]] ja kogus 975 häält. See oli Reformierakonna 12 kandidaadist 4. tulemus.<ref> [http://ep2014.vvk.ee/mandates.html Euroopa Parlamendi valimised 2014]</ref> Pärast Andrus Ansipi [[Euroopa Komisjon]]i voliniku kohale kinnitamist ja [[Urmas Paet\|Urmas Paeda]] loobumist Euroopa Parlamendi kohast oleks Gräzin pääsenud Euroopa Parlamenti, kuid pärast Paeda korduvaid meelemuutusi ja Valimiskomisjoni loobumist oma varasemast otsusest läks eurosaadiku koht Paedale. Gräzin lubas selle otsuse kohtusse kaevata, märkides ühtlasi, et seni välisministrina töötanud Paeda psüühiline ebastabiilsus kujutab endast julgeoleku-riski ja tema lahkumine Eestist tugevdab riigi julgeolekut. ==Tegevus Riigikogus== ▲[[Pilt:Igor Gräzin.JPG\|thumb\|Igor Gräzin esinemas [[Liberalismi Akadeemia]] debatil.<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska\|Ave Maria Mõistlik]], 27. aprill 2009</small>]] ▲[[VIII Riigikogu]] 1995–1999 ▲[[X Riigikogu]] ~~[[2005]]–2007~~2005–2007 ▲[[XI Riigikogu]] 2007–2011 ▲XII Riigikogu 2011–2015 ▲XIII Riigikogu – alates 2015. aastast [[2011. aasta Riigikogu valimised\|2011. aastal valiti]] isikumandaadiga [[XII Riigikogu]] liikmeks. Gräzin on hääletanud ainsana poolt: [[surmanuhtlus]]e kaotamise vastu Eestis; EV merepiiri taastamisest Soome lahes; [[saadikupuutumatus]]e säilitamise eest [[Siim Kallas]]ele, [[Heiki Kranich]]ile ja [[Villu Reiljan]]ile; ning ainsana vastu: EL-i põhiseadusleppele ja Lissaboni leppele; [[Şaddām Ḩusayn]]i ilma kohtuta piinamisele ja surmanuhtlusele. ▲Gräzin on hääletanud ainsa häälega: [[surmanuhtlus]]e kaotamise vastu Eestis; EV merepiiri taastamisest Soome lahes; [[saadikupuutumatus]]e säilitamise eest [[Siim Kallas]]ele, [[Heiki Kranich]]ile ja [[Villu Reiljan]]ile; EL-i põhiseadusleppe ja Lissaboni leppe vastu; [[Şaddām Ḩusayn]]i ilma kohtuta piinamise ja surmanuhtluse vastu. [[2008]]. aasta märtsis kaitses Gräzin Villu Reiljanit ja hääletas ühena kahest Riigikogu liikmest temalt saadikupuutumatuse äravõtmise vastu. <ref>[http://www.postimees.ee/200308/esileht/siseuudised/318850.php "Gräzin kaitses kirglikult Reiljanit"] Postimees, 20. märts 2008</ref> == Publikatsioonid ja uurimistöö == 1999 Anglo-ameerika õigusfilosoofia 1983 Anglo-ameerika õigusfilosoofiast 55. rida ⟶ 60. rida: 1999 Poliitika kui depressioon ja enesetapp Avaldanud ligi 500 poliitilist artiklit (neist Eestis eeskätt SL Õhtulehes, TV3-s, arvukalt vene väljaannetes); üle 100 teadusliku artikli ja raamatu (õppematerjali) õigusajaloost, õigusfilosoofiast, gnoseoloogiast, lingvistikast ning makroökonoomikast. Talle kuulub osalus [[Davis-Gräzini seadus]]e formuleerimisel ja matemaatilisel tõestamisel ("likviidsuse määrab mitte maksevahendi, vaid ~~vahetus-keskkonna~~vahetuskeskkonna likviidsuse määr"). On esitanud sõjalis-tööstusliku kompleksi konverteerimise kontseptsiooni (NATO uurimisprogrammile, 1996) olulise järelduse: sõjalis-tööstuslik kompleks ei ole konverteeritav tsiviilseks tootmiseks. Kirjutanud stsenaariume filmidele ("Põlevad piirid", kaasautorina "Eestlased Kremlis" – koos ~~E.Lippmaaga~~[[Endel Lippmaa]]ga) ja ETV saatesarjale ("[[10 otsustavat aastat]]", koos [[Juhan Aare]]ga). Teeb Teise maailmasõja alast (eeskätt: NSVL osast selle vallapäästmisel) uurimistööd koos [[GRU]] endise agendi [[Viktor Suvorov]]iga. 2009. aastal taasalustas teadustegevust ning sai [[Eesti Semiootika Selts]]i liikmeks. Jätkab uuringuid juriidilise mütoloogia teemadel, keskendudes eeskätt [[Franz Kafka]] loomingule ja nn postgooti normativismile (1900.–1920. aastate Praha koolkond), avaldanud teadustöid ja esinenud rahvusvahelistel teadusfoorumitel poliitilise visuaal-ruumi semiootikast. Aastatel 2009–2014 oli koos [[Aivar Riisalu]]ga TV3 iganädalase uudiste-analüüsi saate ("Nädala kokkuvõte") autor. 2013–2014 oli ta koos Andres Raidiga vestlussaate "Poolkuu" autor Tallinna TV-s. Saade võeti eetrist maha (TTV juhtide Toomas Lepa ja ~~Masrt~~Mart Ummelase poolt) seoses Gräzini poliitilise kriitikaga Savisaare aadressil vabariigi trükiajakirjanduses. Õpetab rahvusvahelist äriõigust Tallinna Ülikooli Õigusakadeemias ja Tallinna Majanduskoolis ning Rooma õigust ja õigusfilosoofiat TÜ ingliskeelsetes voorudes Tallinnas ja Helsingis. Strateegiliste uuringukeskuste ISSA (USA, Virginia) ja FDI (Austraalia, Perth) vanemanalüütik, W. Wilsoni keskuse (Washington, D.C.) emeriit-teadur. ==Isiklikku== 78. rida ⟶ 83. rida: Seltskonnaajakirjanduse tähelepanu pälvisid omal ajal mitte ainult Gräzini pummelungid elitaarses seltskonnas, vaid ka suhted mitmete avalikus elus tuntud daamidega. Episoodiline roll "kuulsustefilmis" "[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]". Gräzin oli portreelugude kangelane seltskonnaajakirjanduses, sealhulgas ajakirjas [[Playboy]] (aprill 2009). == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons\|Category:Igor Gräzin}} *{{ETIS}} 99. rida ⟶ 104. rida: [[Kategooria:Eesti Rooma Klubi liikmed]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] 104. rida ⟶ 110. rida: [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ~~õppejõud~~õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1952]]

Igor Gräzin: erinevus redaktsioonide vahel