Mahajaana: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Artikli mahu suurendamine ja struktureerimine. Tegemist on endiselt pooliku tööversiooniga. Palun tühjana seisvaid pealkirju mitte ära kustutada.
Resümee puudub
28. rida:
 
== Koolkonnad ==
 
=== India koolkonnad ===
 
==== Madhjamaka ====
{{Vaata| Madhjamaka}}
 
==== Joogatšaara ====
{{Vaata|Joogatšaara}}
 
=== Hiina ja Jaapani koolkonnad ===
 
==== Zen-budism ====
{{Vaata|Zen-budism}}
Zen (hiina k. ''chan'') on Hiinas välja kujunenud mahajaana koolkond, mis keskendub vahetule mõtluskogemusele. Zeni õpetusliin algab Šākjamuni Buddhast, kes annab oma õpetuse edasi Mahākāśyapa’le, keda peetakse ''chan''’i traditsiooni esimeseks India esiõpetajaks. 28. India esiõpetaja Bodhidharma (suri 532) tõi ''chan''’i seadmuse Hiinasse ning temaga algab ''chan''’i Hiina esiõpetajate liin. Pärast viiendat Hiina esiõpetajat Hongren’i (eluaastad 601–674) jagunes ''chan'' paljudeks harudeks.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Elli Feldberg|pealkiri=Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=TLÜ Kirjastus|lehekülg=139–140}}</ref> Tänapäevani on säilinud kaks zeni koolkonda: [[sōtō]] ja [[rinzai]].
 
==== Tiantai koolkond ====
{{Vaata| Tiantai}}
 
Tiantai (jaapani k. ''tendai'' ) on Hiinas välja kujunenud koolkond, mis keskendub "[[Lootossuutra]]" tõlgendamisele.
 
==== ''Huayan'''i koolkond ====
{{Vaata| Huayan}}
 
''Huayan''<nowiki/>'i on Hiinas välja kujunenud koolkond, mis keskendub „Lillevaniksuutra“ (sanskriti k. ''Avataṃsaka-sūtra'') tõlgendamisele.
 
==== ''Jingtu'' ehk puhta maa õpetus ====
{{Vaata| Jingtu}}
 
''Jingtu'' ehk õnnemaa koolkond, ka puhta maa õpetus, keskendub piiritu valguse buddha [[Amitābha]]ga seonduvatele harjutamisviisidele. Puhta maa õpetuse järgijate eesmärgiks on ümbersünd Amitābha buddha puhtale maale (sanskriti k. [[Sukhāvatī]], „õnnemaa“), kus tingimused [[buddha]] õpetuse järgimiseks on äärmiselt soodsad. Oluliseks harjutusmeetodiks on ''nian fo'' (jp ''nembutsu'') ehk „buddha nime lausumine“, mis seisneb vormeli ''namo amituofo'' (jp. ''namu amida butsu'') kordamises, samuti Amitābha ja Sukhāvatī kujustamine ning kogutud [[pälvimus]]te teistele pühendamine.<ref name=":3">Skilton, Andrew 2012. Budismi lühiajalugu. Tallinn: Koolibri.</ref><ref name=":2" />
 
==== Nichireni koolkond ====
{{Vaata|Nichireni koolkond}}
 
=== Vadžrajaana budism ===
{{Vaata|Vadžrajaana}}
 
== Pühakirjad ==