Redaktsioon: 20. jaanuar 2017, kell 17:31 redigeeri 2001:7d0:87ff:6480:a51e:97d:b588:dc5d (arutelu) →‎19. sajand ja 20. sajandi algus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. juuni 2017, kell 23:59 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 069 muudatust P →‎19. sajand ja 20. sajandi algus: link par (+masintoim) using AWB Uuem muudatus →
86. rida: ===19. sajand ja 20. sajandi algus=== Köln kaotas oma vabalinna staatuse Prantsuse võimu alla olles. Vastavalt [[~~Lunéville’i~~Lunéville'i rahu]]le 1801. aastal läksid kõik [[Rein]]i jõest lääne pool asunud Saksa-Rooma keisririigi alad [[Prantsusmaa]]le, mis Kölni oli okupeerinud juba 1789. aastal. Köln oli osaks Roeri departemangust, mille pealinnaks oli [[Aachen]] (Aix-la-Chapelle). Prantsuse võimud kõrvaldasid võimult varasema eliidi ning kehtestasid [[Napoleoni koodeks]]i, mis Reini vasakul kaldal jäi kehtima kuni 1900. aastani, mil Saksamaa kehtestas ühtse tsiviilseadustiku (''Bürgerliches Gesetzbuch''). 1815. aastala sai Kölnist [[Viini kongress]]i otsusega osa [[Preisimaa kuningriik\|Preisi kuningriigist]]. Püsivad pinged katoliikliku [[Reinimaa]] ja protestantliku Preisi vahel asetasid Kölni konflikti keskmesse. 1837. aastal vahistati ja vangistati kaheks aastaks Kölni peapiiskop Clemens Augustus von Droste-Vischering protestantide ja katoliiklaste vaheliste abielude õigusliku staatuse üle puhkenud vaidluse tõttu. 1874. aastal vahistati [[Kulturkampf]]i käigus peapiiskop Paul Melchers. Konfliktide tulemusena võõrandus kohalik elanikkond võimukandjatest Berliinis ja kujunes sügav Preisi-vastane meelsus, mis püsis veel [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] järelgi. 92. rida: 19. ja 20. sajandi jooksul haaras Köln endasse mitmed ümbritsevad asulad ning [[Esimene maailmasõda\|Esimeseks maailmasõjaks]] oli linnas juba 700 000 elanikku. [[Industrialiseerimine]] muutis linna olemust ja kiirendas selle kasvu. Rasketööstus oli Kölnis vähem tähtis kui Ruhri piirkonnas, kuid eriti edukas oli linn masina- ja mootoritööstuse valdkonnas. Rajatud Saksa riigi sümbolina lõpetati 1880. aastal [[Kölni katedraal]]i ehitus. Linna kasv tuli kohati aga varasema pärandi hävitamise arvelt, nii näiteks lõhuti linnamüürid ja katedraali ümbruse hoonestus. Köln ümbritseti kahe tugevalt relvastatud kindlustustemüüriga, et seista vastu [[Verdun]]i ja [[Liège]]’i'i kindlustele [[Prantsusmaa]]l ja [[Belgia]]s. Jäänuseid kindlustustest võib näha veel praegugi. Saksamaa suurimale kindluslinnale esitatud sõjaväelised nõudmised hakkasid aga takistama Kölni arengut, sest fordid, punkrid ja varjendid takistasid territoriaalset laienemist. Selle tulemusel ehitati Kölni linn väga tihedalt täis. [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] käigus tabasid Kölni mõned väiksemad õhurünnakud ning sõja järel kuni 1926. aastani okupeeris linna vastavalt [[Versailles' rahu]]le Briti armee. 1919. aastal taasavati [[Kölni ülikool]], mille Prantsuse võimud oli 1789. aastal sulgenud. Taasavatud ülikool oli mõeldud asendama [[Strasbourgi ülikool~~\|Strasbourgi ülikooli~~]]i, mis oli aastatel 1918–1919 muudetud saksakeelsest prantsuskeelseks. [[Weimari vabariik\|Weimari vabariigi]] ajal arenes Köln linnapea [[Konrad Adenauer]]i eestvedamisel jõudsalt edasi. Suur areng toimus nii avalikus halduses, elamuehituses, planeerimises kui ka sotsiaalsektoris. Muuhulgas rajati suured avalikud pargid, millest tähelepanuväärsemad olid kaks ''Grüngürtel'''it (rohelist vööd), mis loodi [[Reinima]]a demilitariseeritud tsooni rajamise käigus lammutatud kindlustuste kohale. Kölnis loodi sotsiaalmajade süsteem, mis oli eeskujuks teistele Saksamaa linnadele. Olümpialinnaks kandideerimise käigus rajati Müngersdorfi kaasaegne staadion. Briti okupatsiooni lõppedes lubati Saksa tsiviillennukitel taas üle Kölni lennata ning [[Butzweilehof]]i lennuväli avati nii sise- kui ka välislendudele.

Köln: erinevus redaktsioonide vahel