Etanool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
25. rida:
Nimetus "etanool" tuleneb [[IUPAC]]i [[Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur|nomenklatuurist]], kus [[tüviühend]]iks on kaks [[süsinik]]u aatomit (et-), nende vahel on [[üksikside]] (-an) ning kus [[funktsionaalrühm]] -OH annab järelliite -ool.
 
Etanooli sisaldavaid jooke nimetatakse [[alkohoolne jook|alkohoolseteks]]. Kõnekeeles nimetatakse etanooli ka lihtsalt '''alkoholiks''', kuna ta on tuntuim [[alkoholid]]e aineklassi esindajaga. Samuti oli "alkohol" etanooli varasem nimetus, sest viimane võeti kasutusele alles [[1892]]. aastal<ref>Armstrong, Henry (1892). [http://books.google.ee/books?idname=LHkCAAAAIAAJ&pg=PA56&redir_esc=y The International Conference on Chemical Nomenclature]. Nature 46 (1177):"GRi3C" 56–59</ref>.
 
Sõna "alkohol" tuleneb [[araabia keel]]est (الكحول – ''al-kuḩūl'' või الغول – ''al-ghawl''), kus see tähistas algselt peent [[metall]]ilist [[antimon]]ipulbrit, mida kasutati [[silmalaug]]ude tumedaks värvimiseks. Võimalikult väikeste osakestega antimonipulber saadi destilleerimise teel. Seda sõna hakati kasutama etanoolile viitamiseks alles [[18. sajand]]i paiku.
32. rida:
 
== Keemilised omadused ==
Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, kõrvetava maitsega hästi [[lenduvus|lenduv]] vedelik, mille [[sulamistemperatuur]] on –114−114 °C ja [[keemistemperatuur]] 78 °C. Etanool on [[vesi|veest]] kergem: selle tihedus 20 °C juures on 0,79 g/cm³. Etanool lahustab hästi [[orgaanilised ühendid|orgaanilisi ühendeid]], mistõttu kasutatakse seda [[lahusti]]na.
 
Etanool lahustub veega igas vahekorras. Sealjuures esineb [[kontraktsioon]], mis tähendab, et kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ja lõpptulemusena segu [[ruumala]] väheneb ehk tõmbub kokku. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, vaid 94 ml lahust.
71. rida:
Suur osa etanoolist läheb autokütuseks, eriti [[Ladina-Ameerika]]s, kus [[suhkruroog|suhkruroo]] töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli saab kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus [[bensiin]]iga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite ([[plii]], [[aromaatsed ühendid]] jt) asemel. Etanooli [[oktaaniarv]] on väga suur, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaaniarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist [[ETBE]]-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on suur ja mis on vähem lenduv kui etanool.
 
Naftal põhinevate kütuste asendamist [[biokütus]]tega (nagu [[bioetanool]]) on aga peetud küsitavaks, kuna see toob kaasa olulise [[toiduaine]]te hinnatõusu<ref>[http://www.novaator.ee/ET/uhiskond/toiduhindu_tostavad_spekulandid_ja_biokutused/ Toiduhinduname="YYEVq" tõstavad spekulandid ja biokütused] Novaator, 7. oktoober 2011</ref> ja võib hoopis kasvatada [[kasvuhoonegaas]]ide eraldumist<ref>[http://www.novaator.ee/ET/energia/biokutuste_kasutamine_suurendab_kasvuhoonegaaside_emissioone/ Biokütustename="oLhHT" kasutamine suurendab kasvuhoonegaaside emissioone] Novaator, 17. november 2010</ref>.
 
Mitmed esimesed [[vedelkütusrakett|vedelkütusraketid]], näiteks [[V2]], kasutasid etanooli [[kütus]]ena.
 
Teatud määral kasutatakse seda ka üldotstarbelise [[lahusti]]na näiteks [[värv]]ides, raviotstarbelistes [[tinktuur]]ides ja [[kosmeetika]]toodetes. Kosmeetikatoodete hulka kuuluvat [[odekolonn]]i kasutavad alkohoolikud surrogaatalkoholina<ref>[http://online.le.ee/2013/04/11/eestis-juuakse-ulearu-alkohol-on-odav-ja-liiga-kattesaadav/ Tervisekonverents: Eestis juuakse ülearu, alkohol on odav ja liiga kättesaadav] Lääne Elu, 11. aprillname="SVL69" 2013</ref>.
 
Etanoolil on [[antiseptika|antiseptiline]] toime, kuna lahustab [[lipiidne kaksikkiht|lipiidseid membraane]] ja [[denaturatsioon|denatureerib]] [[valgud|valke]].
84. rida:
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="GRi3C">Armstrong, Henry (1892). [http://books.google.ee/books?id=LHkCAAAAIAAJ&pg=PA56&redir_esc=y The International Conference on Chemical Nomenclature]. Nature 46 (1177): 56–59</ref>
<ref name="YYEVq">[http://www.novaator.ee/ET/uhiskond/toiduhindu_tostavad_spekulandid_ja_biokutused/ Toiduhindu tõstavad spekulandid ja biokütused] Novaator, 7. oktoober 2011</ref>
<ref name="oLhHT">[http://www.novaator.ee/ET/energia/biokutuste_kasutamine_suurendab_kasvuhoonegaaside_emissioone/ Biokütuste kasutamine suurendab kasvuhoonegaaside emissioone] Novaator, 17. november 2010</ref>
<ref name="SVL69">[http://online.le.ee/2013/04/11/eestis-juuakse-ulearu-alkohol-on-odav-ja-liiga-kattesaadav/ Tervisekonverents: Eestis juuakse ülearu, alkohol on odav ja liiga kättesaadav] Lääne Elu, 11. aprill 2013</ref>
}}
 
== Välislingid ==