Augustimäss: erinevus redaktsioonide vahel

'''Augustimäss''' ([[Gruusia keel|gruusia]] აგვისტოს აჯანყება (agvistos adžankeba)) toimus [[Gruusia NSV|Gruusia NSV-s]] [[august]]is [[1924]]. TahetiAugustimässu tulemusena taheti taastada [[Gruusia Demokraatlik Vabariik|Gruusia iseseisvust]]. Mässule eelnes [[sissisõda]] [[1921]]-[[1924]. [[26. mai]] [[1922]] korraldas [[Tšekaa]] küüditamise. Tuhanded vahistati, [[Gruusia kirik]] represseeriti ,paljud külad mis asusid sissisõja piirkonnas, põletati. [[1923]] tabati kindral [[Kote Abhazi]] ja tema militaarne keskus likviteeriti

Ülestõus algas [[Tšiathura]]s Lääne-[[Gruusia]]s [[29. august]]il [[1924]]. Sissid Lääne-[[Gruusia]]s said sellest teada ja võtsid ümbruskaudsetes külades võimu. Asjast sai ka teada [[Gruusia eksiilvalitsus]]. Mässu juhtis [[Kakutsa Tšolokašvili]]. [[Punaarmee]] piiras piirkonna ümber ja isoleeris selle. [[Tšekaa]] ründas [[Tšiathura]]t, [[Senaki]]t ja [[Abaša]]t [[29. august|29.]]– [[30.august]]il. Mässulised aeti metsadesse ja mägedesse. [[29. august]]il algas mäss ka [[Thbilisi]]st kagus [[Manglisi]]s. Seal viibis ka [[Kakutsa Tšolokašvili]]. [[3. september|3. septembril]] rünnati üllatusrünnsakuga [[Dušethi]]t, kuid intensiiv jäi endiselt [[Punaarmee]] kätte ja Tšolokasvili lahkus mägedesse. [[4. september|4. septembril]] avastas [[Tšekaa]] mässuliste peakorteri [[Mtshetha]]s ja [[Lavrenti Beria]] kohtus vahistatutega [[Thbilisi]]s. Tšolokasvili lahkus [[Türgi]]sse ja sealt [[Prantsusmaa]]le. Beria sõlmis kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp. [[5. september|5. septembrist]] lõpetasid viimased mässulised lahingud. Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi. Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze. 3000 inimest tapeti võitluses. 7000-10 000 tapeti [[punase terror]]i ajal oktoobris-septembris.