Veneetsia vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

 

[[1489]]. aastal loobus Küprose kuninga Jacques III de Lusignani lesk, [[Veneetsia]]st pärit kuninganna Caterina Cornaro, troonist Veneetsia vabariigi kasuks, kes saare annekteeris. Enamiku oma ajaloost Lusignani kuningate võimu all oli Küpros olnud edukas [[keskaeg]]ne kuningriik, läänekristluse majanduskeskus Lähis-Idas. Kuningriigi langus algas, kui see segati Itaalia kaubandusvabariikide [[Genova vabariik|Genova]] ja Veneetsia vahelisse võitlusse. Sõda Genovaga aastatel 1373–1374, lõppes peamise sadama [[Famagusta]] okupeerimisega. Lõpuks sai Küpros Veneetsia abiga Famagusta tagasi. Veneetsia võim Küprosel kestis veidi üle 80 aasta – kuni 1571. aastani, kui [[Osmanite riik]] [[sultan]] [[Selim II]] juhtimisel kogu saare vallutas.

Kõrghetkel jagunesid Veneetsia valdused administratiivselt kolme peamisse ossa:

* ''[[Dogado]]'' (sõna-sõnalt "doodžile alluv territoorium"), mis koosnes linna saartest ja [[Veneta laguun|laguuni]] ümbritsenud algsetest Veneetsia aladest;