Genova vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Enne 1100. aastat kujunes Genovast sõltumatu [[linnriik]], üks arvukatest [[Itaalia linnriigid|Itaalia linnriikidest]] sel perioodil. Nimeliselt oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keiser]] ülemisandaks ja [[Genova peapiiskopkond|Genova piiskop]] oli linna president; siiski omasid tegelikku võimu arvukad "[[konsul]]id", kelle igal aastal valis rahvakoosolek. Genova oli üks niinimetatud "merevabariikidest" (''[[Repubbliche Marinare]]''), üheskoos [[Venezia vabariik|Veneetsia]], [[Pisa vabariik|Pisa]] ja [[Amalfi hertsogkond|Amalfi]]ga, ning kaubandus, laevaehitus ja pangandus aitasid toetada üht suurimat ja võimsaimat laevastikku [[Vahemeri|Vahemerel]]. [[Adorno (perekond)|Adorno]], [[Fregoso]] ja teised väiksemad kaupmeheperekonnad võitlesid kõik võimu eest selles [[vabariik|vabariigis]], kuna konsulite võim võimaldas igal perekonnal saada rikkust ja võimu linnas. Genova vabariik laienes üle tänapäevase [[Liguuria]] ja [[Piemonte]], [[Sardiinia]], [[Korsika]], [[Nice'i krahvkond|Nice'i]] ja omas tegelikult täielikku kontrolli [[Türreeni meri|Türreeni mere]] üle. Seoses Genova osavõtuga [[Ristisõjad|Ristisõdadest]] loodi [[Genova kolooniad]] [[Lähis-Ida]]s, [[Egeuse meri|Egeuse merel]], [[Sitsiilia]]s ja [[Põhja-Aafrika]]s.