Akadeemiline Põllumajanduse Selts: erinevus redaktsioonide vahel

23. oktoobril 1920. aastal peeti emakeelse Tartu ülikooli põllumajandusteadlaste ringi asutamiskoosolek, mil selle liikmeks astumiseks esitasid sooviavalduse 41 põllumajandusteaduskonna üliõpilast. Sellele organisatsioonile võeti varsti uueks nimeks Akadeemiline Põllumajanduslik Selts -– APS, mis iseloomustas seda paremini. Seltsi esimeseks esimeheks oli üliõpilasest õppejõud Karl Zolk (Leius) ja aastatel 1921–1940 professor Peeter Kõpp<ref name=":0">Kuum, Jüri 1990. Akadeemiline Põllumajanduslik Selts (APS) 1920–1940. // Agraarteadus I: 1, lk 4–6.</ref>.

APS on välja andnud mitmeid üllitisi, ntnäiteks 1921–1940 ilmus ajakiri [[Agronoomia (ajakiri)|Agronoomia]], aastast 1990 ilmub samasisuline [[Agraarteadus]]<ref name="EE" />. Agronoomia oli teaduslik-populaarteaduslik põllumajandusteemaline ajakiri. Agronoomias avaldati originaaluurimusi ja -artiklid, reisikirjeldusi, mõttevahetusi, arvustusi, referaate väliskirjandusest, kutsekorralduse kroonikat, personaaliat.

APS-i liikmete enesearendustöö ei piirdunud ainult liikmete isetegevusega seltsi kitsamas ringis, vaid liikmed lahendasid ka praktilisi küsimusi, millest põllumajandusele oli otsene käsu. Nii koostas selts esimese viieköitelise põllumajanduse suurteose – “Põllumehe käsiraamatukäsiraamat", andis välja ajakirju ”Agronoomia"Agronoomia ja “Taluperenaine”Taluperenaine, aitas kaasa mitmeköitelise koguteose „Eesti“ koostamisele jne.<ref name=":0" />

Pärast seltsi taasasutamist on seltsi liikmeks võetud valdavalt teaduskraadiga põllumajandusteadlasi. Pärast taasasutamist 1989. aastal kasvas seltsi liikmete arv kasvas kiirestkiiresti. Esimese kolme tegevusaastaga seltsi liikmete arv kahekordistus, olles 1992. aaasta alguseks juba 178 liiget. Ka hiljem kasvas liikmelisus üsna märkimisväärselt -– 1995. a 199 liiget, 1996. a 224 liiget, 1998. a 237 liiget. 2016. aasta alguses oli seltsis 234 liiget kõikidest põllumajandusteaduste valdkondadest.