|
==Iseloomustus==
''Nõukogude Liidu riigipea Mihhail Gorbatšovi kaks algatust riigi reformimiseks 1980. aastate teisel poolel, mis viisid lõpuks NSV Liidu lagunemisele''
''Perestroika''le oli omane senisest suurem liberaalsus ja vabadus, mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu. Mingil määral hakati tekitama ja kaasama eraettevõtlust (kooperatiivid), mis oli enne olnud peaaegu keelatud.
1980ndate keskpaigaks ei suutnud NSV Liit enam olla maailma supervõim. Hädavajalikud olid reformid välis- ja sisepoliitikas, majanduses jm. Neid asus ellu viima 1985. a NSV Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov. Tema uuenduspoliitika põhines kahel algatusel: perestroikal ja glasnostil.
Hakkas ilmuma uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu. Ideoloogiline surve, parteiline järelevalve ajakirjanduse ja kirjanduse väljaandmise üle ja [[tsensuur]] samal ajal ei lõdvenenud, muudeti ainult järelevalve vorme ja surve avaldamise viise.
Perestroika (eesti k 'ümberehitus', nimetatud ka uutmiseks) tähendas poliitilise ja majandussüsteemi reformimist. Teoks said mitme kandidaadiga valimised, mõnevõrra vähenes riigiaparaadi tsentraliseeritus ja rohkem otsustusõigust anti alumistele tasanditele (sh liiduvabariikidele). Ka majanduses vähendati tsentraliseeritud juhtimist, lubades mh kooperatiivide (väikeettevõtete) ja välisinvestoritega ühisettevõtete asutamist.
Tugevnes vastupanu. Ajaloolase [[Mati Graf]]i sõnul sai eestikeelne ajakirjandus 1987. aastal "olla üha avameelsem, kergitada ühe eesti rahva n-ö valupunkti teise järel. Enam julgemalt tegid seda ajakirjad [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] ja [[Looming (ajakiri)|Looming]], ajalehed [[Postimees|Edasi]] ning [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]]. Ajakirjandus kippus parteilise kontrolli alt välja libisema, tekitama peavalu nii [[EKP Keskkomitee|Valgele Majale]] [= [[EKP Keskkomitee]]le] kui ka [[Glavlit]]ile, "[[KGB|organitest]]" [= [[KGB]]] rääkimata." <ref>"Lõplikult lahendatud rahvusküsimus annab endast elumärki." – [[Mati Graf]]. ''Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini''. Tallinn: Argo, 2008, lk 207. ISBN 978-9949-438-53-2</ref>
Eestis oli ''perestroika''-perioodi üks tulemusi [[rahvusteadvus]]e kasv, mis viis muuhulgas [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] lõhenemiseni kaheks tiivaks.
==Viited==
| 