Vladimir Behterev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+masintoim) using AWB |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ Teadlane
| pilt = Bekhterev by Repin.jpg
| sündinud = [[20. jaanuar]] [[1857]]
| sünnikoht = [[Sorali]]
| surnud = {{Surmaaeg ja vanus|1927|12|24|1857|01|20}}
| surmakoht = [[Moskva]]
| elukoht =
| kodakondsus =
| rahvus =
| tegevusala = [[psühhiaatria]], [[neuroloogia]], [[füsioloogia]], [[psühholoogia]], [[refleksoloogia]] ja [[patopsühholoogia]]
| töökoht = Peterburi Psühhoneuroloogiline Instituut
| haridus = Peterburi Kirurgilise Meditsiini Akadeemia
| tuntumad_tööd =
| autasud =
| signatuur =
| märkused =
}}
'''Vladimir Mihhailovitš Behterev''' (Владимир Михайлович Бехтерев) ([[20. jaanuar]] [[1857]] [[Sorali]], [[Vjatka kubermang]] (nüüd Bekhterevo, Elabužski rajoon), [[Venemaa]] – [[24. detsember]] [[1927]] [[Moskva]]) oli vene [[psühhiaater]], [[neuroloog]], [[füsioloog]], [[psühholoog]], [[refleksoloogia]] ja [[patopsühholoogia|patopsühholoogilise]] suuna asutaja Venemaal, [[akadeemik]].
Vladimir Behterevi panus teadusesse ja eriti psühholoogiasse on muljetavaldav. Behterev täiendas oluliselt meie teadmisi aju töö ja osade kohta. Sai tuntuks tänu [[hippokampus]]e rolli uurimisele [[mälu]] tekkimisel, [[aju]] ja [[refleks]]ide uurimisele ning Behterevi tõve ([[spondüliit]], ''Ankylosing spondylitis'') avastamisele. Samuti on tuntud tema konkurents [[Ivan Pavlov]]iga tingitud reflekside uuringutes. Ta leiutas termini "sissetung psüühikasse" [[hüpnoos]]i valdkonnas.Tema objektiivse psühholoogia ideed ning seisukohad refleksidest said [[Biheiviorism|biheiviorismi]] nurgakivideks.<br />
Aastal [[1907]] Tuntud saksa teadlane, Hermann Stieve instituudi histoloogia, embrüoloogia ja anatoomia täisprofessor, Friedrich Wilhelm Theodor Kopsch on öelnud "Ainult kaks teavad aju saladust: Jumal ja Behterev".<ref>[http://ajp.psychiatryonline.org/cgi/reprint/162/8/1506.pdf PsychiatryOnline | American Journal of Psychiatry | Vladimir Bekhterev, 1857–1927]</ref>
== Elukäik ==
Behterev sündis riigiametniku perekonnas. Ta oli pärit vanast Behterevi Vjatka suguvõsast. Lapsepõlv ei olnud ilma raskusteta. Isa, madala astme riigiametnik, suri, kui ta oli noor. Behterev sai hariduse Vjatka gümnaasiumis ja Peterburi Kirurgilise Meditsiini Akadeemias. Pärast akadeemia lõpetamist ([[1878]]) pühendas Behterev end vaimsete- ja närvisüsteemihaiguste uuringule prof. I.P. Meržejevski kliinikus. [[1879]] võeti Behterev vastu Peterburi Psühhiaatrite Ühingusse. [[1884]] saadeti ta välismaale, kus ta õppis Du Bois-Reymondi ([[Berliin]]), Wundti ([[Leipzig]]), Meynerti ([[Viin]]), Jean-Martin Charcoti ([[Pariis]]) jt juures. <br />4. aprillil 1881 kaitses Behterev edukalt doktoritööd "Kehatemperatuuri kliiniliste uuringute kogemus mõnedel psüühikahäiretel".<ref>[http://www.russia-ic.com/people/education_science/b/348/ Russia-InfoCentre :: Vladimir Bekhterev orld-famous Russian neurologist :: people]</ref>
Peale doktoritöö kaitsmist kinnitati ta Peterburi Kirurgilise Meditsiini Akadeemia dotsendiks ning alates [[1885]]. aastast ta töötas professorina [[Kaasani ülikool]]is ja psühhiaatriakliiniku juhina Kaasani maakondliku haiglas.<ref name=":0">[http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B5%D1%85%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B5%D0%B2,_%D0%92%D0%BB%D0%B0%D0%B4%D0%B8%D0%BC%D0%B8%D1%80_%D0%9C%D0%B8%D1%85%D0%B0%D0%B9%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87#CITEREF.D0.9E.D0.B2.D1.87.D0.B0.D1.80.D0.B5.D0.BD.D0.BA.D0.BE_.D0.92._.D0.98. Овчаренко В. И.]</ref> Töötades Kaasani Ülikoolis asutas ta psühhofüsioloogilise labori ning neuroloogide ja psühhiaatrite Kaasani seltsi. Aastal [[1893]] juhtis ta Kirurgilise Meditsiini Akadeemia närvi- ja vaimuhaiguste õppetooli. Samal aastal asutas ta ajakirja «Неврологический вестник» ("Neuroloogia teataja“).<ref name=":0" /> Aastal [[1894]] nimetati Vladimir Behterev Siseministeeriumi Meditsiinilise nõukogu liikmeks ja [[1895]]. aastal – sõjameditsiinilise teadusliku nõukogu liikmeks sõjaministri juures ning samal ajal vaimuhaigete vaestemaja nõukogu liikmeks. Alates [[1897]]. aastast ta õpetas ka Naiste Meditsiiniinstituudis.
17. rida ⟶ 34. rida:
Pärast seitseköitelise teose «Основы учения о функциях мозга» ("Aju funktsioonide õpetuse alused") lõpetamist, hakkasid Behterevi erilist tähelepanu köitma psühholoogia probleemid. Lähtudes sellest, et vaimne tegevus tekib ajutöö tulemusena, pidas ta võimalikuks toetuda peamiselt füsioloogia saavutustele, ja ennekõike ühinenud (tingitud) reflekside teooriale. Aastatel 1907–1910 avaldas Behterev kolmes köites raamatu «Объективная психология» ("Objektiivne psühholoogia"). Teadlane väitis, et kõik psüühilised protsessid on kaasatud reflektoorsete motoorsete ja vegetatiivsete reaktsioonidega, mida saab jälgida ja registreerida.
Ta oli mitmeköitelise teose «Traite international de psychologie pathologique» («Интернациональный трактат по патологической психологии»/«Rahvusvaheline traktaat patoloogilisest psühholoogiast") toimetuse kolleegiumi liige (Pariis, 1908–1910), kirjutades teosele mitu peatükki. 1908. aastal alustas Peterburis tööd Behterevi poolt asutatud Psühhoneuroloogiline Instituut<ref name=":0" />, kus olid pedagoogiline, juriidiline ja meditsiiniline teaduskond. 1916 liideti need teaduskonnad Petrogradi Psühhoneuroloogilise Instituudiga. Behterev ise võttis aktiivset osa instituudi ja ülikooli tööst ja oli viimase majanduskomitee juhataja.
Pärast [[Oktoobrirevolutsioon|Oktoobrirevolutsiooni]] taotles Behterev on
Behterev suri ootamatult 24. detsember 1927 Moskvas. Ta maeti Volkovski kalmistule Leningradis.<ref>[http://volkovka.ru/nekropol/view/item/id/478/catid/4 Могила В. М. Бехтерева на Волковском кладбище. volkovka.ru. Архивировано из первоисточника 20 января 2013. Проверено 16 января 2013.]</ref><ref>[http://litmostki.ru/behterev/ Надгробие В. М. Бехтерева. litmostki.ru. Архивировано из первоисточника 20 января 2013. Проверено 16 января 2013.]</ref> Ametlikult oli surma põhjuseks toidumürgitus. Samas on olemas teooria, et Behterevi surm on seotud vahetult enne oma surma toimunud Staliniga kohtumisega.<ref>[http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B7,_%D0%9E%D0%BB%D0%B5%D0%B3_%D0%9F%D0%B0%D0%B2%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Мороз О.. Последний диагноз, Литературная газета (28 сентября 1988).]</ref> Otseseid tõendeid, et üks sündmus on seotud teisega, ei ole.<ref>[http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D1%80%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%B2,_%D0%90%D0%BD%D0%B0%D1%82%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D0%B9_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Версия без аргументов. Интервью профессора А. А. Портнова, Социалистическая индустрия (28 апреля 1989).]</ref> V. M. Behterevi lapselaps, S.V. Medvedev, Inimese aju instituudi («Института мозга человека») direktor on öelnud: "Oletus, et minu vanavanaisa tapeti ei ole mitte tõenäoliselt õige vaid kindel. Ta tapeti [[Vladimir Lenin|Lenini]] diagnoosi tõttu – aju süüfilis".<ref>[http://www.5-tv.ru/news/2358/ Репортаж: 150 лет лет со дня рождения академика Владимира Бехтерева. Телерадиокомпания «Петербург» (5-tv.ru) (1 февраля 2007). — (текст и видео). Архивировано из первоисточника 20 января 2013. Проверено 16 января 2013.]</ref>
== Isiklikku ==
Tema esimene abikaasa oli Natalja Bazilevskaja, kellega tal sündisid poeg Pjotr Behterev ja tütar Olga Behtereva-Nikonova.Tema lapselapsed on Natalja Behtereva ja Vladimir Nikonov ning lapselapselapsed Svjatoslav Medvedev ning Tervishoiu asutuste ühingu «Медицинский центр Бехтерев» auesimees A.A. Behterev. 70-aastasena abiellus [[Genrihh Jagoda]] vennatütrega Bertha Jakovlevnaga.
== Mälestuse jäädvustamine ==
Behterevi nimelisel tänaval Moskvas asub linna suurim Behterevi nimeline psühhiaatriahaigla.
▲Teosed<br />
* Основы учения о функциях мозга, СПБ, 1903–07; ("Aju funktsioonide teaduse alused"),
* Объективная психология, СПБ, 1907–10; ("Objektiivne psühholoogia"),
59. rida ⟶ 60. rida:
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Behterev, Vladimir}}
| |||