Redaktsioon: 22. mai 2017, kell 19:57 redigeeri Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 566 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. mai 2017, kell 09:52 redigeeri eemalda Ketly.tattar (arutelu \| kaastöö) 6 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Investeering''' on [[kasu]] saamise eesmärgil tehtud pikaajaline [[kapital]]imahutus.<ref>Mereste, U. (2003). Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M) Lk 279. ISBN 9985701305</ref> '''Investeerimine''' on pikaajaline raha kogumine ja- rahakasutus, mille eesmärgiks on olemasoleva summa kasvatamine. Investeerimise eesmärgiks on võtta mõistlikke riske lootuses teenida head tootlust, et saavutada oma finantseesmärk. Investeerimine erineb säästmisest selle poolest, et investeerides keskendutakse pigem raha teenimisele ehk tootlusele. Investeerimisel riskitakse oluliselt rohkem kui säästmisel. Säästmine ja investeerimine erinevad ka selle poolest, et kui säästmisel paigutatakse raha pangadeposiiti, mille tagajärjel ei teki omandit, siis investeerimisel omandatakse ettevõtte aktsia, võlakiri, fondiosak või kinnisvaraobjekt. Seega sobivad investeerimise mõistet kirjeldama kolm märksõna: risk, tõusupotentsiaal ja omand. ~~Investeeritavaks kapitaliks on enamasti [[raha]]. Raha saab investeerida [[väärtpaber]]itesse, [[väärismetall]]idesse, [[kinnisvara]]sse, [[eluskari\|eluskarja]], [[seadmed\|seadmetesse]] jne.~~ ==Investeerimise põhitõed== ~~Investeeringu kasulikkuse arvestamisel tuleb arvestada ka [[raha ajaväärtus]]t.~~ Investeeritakse erinevatesse varaklassidesse, näiteks väärtpaberitesse (aktsiad, investeerimisfondide osakud, võlakirjad) aga ka kinnisvarasse, toorainesse, väärismetallidesse, kunsti, ettevõtte arendamisse, lapse haridusse, kindlustada vanaduspõlv või kogutakse raha suuremateks ostudeks. Kõiki neid investeerimisvõimalusi ühendab soov oma kapitali kasvatada. Investeerimisel soovivad investorid, et nende vara kasv oleks kiirem kui inflatsioon, soovitakse, et investeeritud kapital ei kaotaks ostujõudu. Inflatsiooni all mõistetakse raha ostujõu vähenemist ajas. Inflatsiooni tõttu on üks euro täna väärt rohkem kui homme ja on suur erinevus, kas teenida investeeringult 10 000 eurot tulu praegu või kahe aasta pärast. Inflatsioonile lisaks on kohene tulu eelistatud ka investeeringuga seonduva riski tõttu. Isegi kui inflatsioon oleks null, ei oleks investorid rahul samaväärse tuluga kauges tulevikus. Seega on rahal ajaväärtus ning tulevikus laekuva raha väärtust tänasel päeval nimetatakse nüüdisväärtuseks ja praegu investeeritava raha väärtust tulevikus tulevikuväärtuseks. <ref name="eLebA" /> ~~Laiemas tähenduses võidakse investeeringu all silmas pidada ka näiteks [[haridus]]e omandamisega seotud kulutusi.~~ Investeeritud vahendite kasvu nimetatakse tootluseks või tulususeks. Tulusust väljendatakse harilikult protsentides. Tulusus võib endas sisaldada nii vara väärtuse kasvu kui ka investeeringult laekuvaid rahavoogusid (näiteks dividendid või intressid). Rääkides tulususest on oluline eristada nominaaltulusust ja reaaltulusust. Üldjuhul kui on juttu tulususest, mõistetakse selle all nominaaltulusust, erinevalt reaaltulususest ei kohandata nominaaltulusust inflatsiooniga. Reaaltulususe leidmiseks võib nominaaltulususest lahutada vastava perioodi inflatsioonimäära. <ref name="eLebA" /> Kui investeeritud raha kasvab täpselt inflatsioonimäära võrra, on reaaltulusus null. Sellisel juhul aitab investeering küll raha ostujõudu säilitada, kuid ei võimalda ostujõu kasvu. Kuna investeerimine tähendab üldjuhul ka riskimist, ei rahuldu enamik investoreid ainult raha ostujõu säilitamisega, vaid otsivad investeeringuid, mille oodatav tulumäär ületaks inflatsiooni. <ref name="eLebA" /> ==Investeerimisvõimalused== Optsioon, aktsia, aktsiafond, võlakirjafond, investeerimishoius, tähtajaline hoius, tuletisväärtpaberid, investeerimisfond, pangahoius, elukindlustus, eralaenud, toorained, kuld, kinnisvara, valuutad, infrastruktuur, saastekvoodid, kunst, mets, haridus, sotsiaalne kapital. ==Peamised investeerimisega seotud riskid== '''Emitendirisk.''' Emitendirisk on seotud ettevõtte majandustegevust mõjutavate asjaoludega nagu näiteks tarbijate eelistuste muutumine, kvalifitseeritud juhtkonna lahkumine, ettevõtte pankrot. Kõik need asjaolud mõjutavad oluliselt konkreetse aktsia või investeerimisfondi vara hulka kuuluva väärtpaberi hinna kujunemist. Võlakirjaemitendiga kaasneb krediidirisk, mis realiseerub, kui emitent ei suuda tagada kohustusi, mis on endale võetud koos võlakirjade väljastamisega. '''Õiguslik ja poliitiline risk.''' Õiguslik risk tuleneb õigusaktidest, mille muutumisel võib investeeringu tasuvus väheneda. Kõige olulisem risk on võimalikud maksuseaduste muudatused, aga ka investeerimispiirangute muutmine investeerimisfondide seaduses. Poliitilise riskiga peab arvestama, kui investeeritakse poliitiliselt ebastabiilsesse piirkonda. '''Tururisk.''' Majanduskriisid ja börsikrahhid võivad mõjutada kõiki turge maailmas. See väljendub näiteks investorite üldises pessimistlikus meelestatuses. Ettevõtte edu või ebaedu ei sõltu sel juhul konkreetse firma tegevusest. '''Likviidsusrisk.''' Likviidsusrisk väljendub väärtpaberi ostul või müügil olulise hinnamuutusega. Väiksemate firmade väärtpaberite ost või müük võib olla raskem kui tuntud börsiettevõtete aktsiate ost või müük. Põhjuseks võib olla tehingust huvitatud vastaspoole puudumine, mis teeb omakorda investeeringu realiseerimise keerukaks. Siin tuleb tõenäoliselt arvestada võimaliku väärtpaberi hinna langusega. Investor peab selle riskiga arvestama, kui ta tahab kiiresti oma investeeringu realiseerida. '''Intressirisk.''' Investeeringute väärtust mõjutab intressimäärade muutumine turul. Kui intressimäärad langevad, siis varem emiteeritud võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi. Intressimäärade muutumise risk esineb võlakohustust tõendavate väärtpaberite, võlakirjade ja kommertspaberite puhul. '''Valuutarisk.''' Investeeringu väärtus sõltub valuutakursside liikumisest. Investeeringute realiseerimisel võivad valuutade konverteerimisel tekkida lisakulutused.<ref name="R5CoR" /> ==Investeerimisstrateegiad== Inimesel, kes säästab raha oma regulaarsest sissetulekust ja investeerib pikaks ajaks, on otstarbekas järgida pideva ostmise strateegiat. Pideva ostmise strateegia seisneb selles, et regulaarselt (näiteks igal palgapäeval) ostetakse kindla summa eest kindla(te) fondi(de) osakuid või aktsiaid. Aktsiaid tuleb osta alati ühesuguse summa eest ja-, regulaarsete vaheaegade järel, hoolimata sellest, milline on parajasti aktsia hind.<ref name="TRaO1" /> Tulemus on, et kui aktsia hind on madal, siis saab rohkem aktsiaid ning kui aktsia hind on kõrge, siis vähem. Pideva ostmise strateegia tagab, et ostetud aktsiate keskmine hind on alati madalam kui aktsia keskmine hind investeerimisperioodil. See seaduspära peab paika nii tõusva kui ka langeva hinna korral. Pideva ostmise strateegia eelduseks on, et aktsiahinnad pikas perspektiivis tõusevad ning investoril on aega see tõus ära oodata.<ref name="TRaO1" /> Pideva ostmise strateegiat võiks kombineerida konstantse suhte strateegiaga, sest väärtpaberite hinnad muutuvad pidevalt ning investeerimisportfelli struktuur võib investorile kõige sobivamast struktuurist aja jooksul märkimisväärselt eemalduda. Konstantse suhte strateegia seisneb selles, et investeerimisportfellis hoitakse eri fondide suhet konstantsena. Näiteks võib investor otsustada, et ta hoiab 60% oma rahast aktsiafondides, 30% võlakirjades ning 10% pangahoiustel. Osakaalude määramisel tuleb arvestada inimese riskitaluvuse ja eesmärkidega, samuti väärtpaberituru üldise olukorraga.<ref name="TRaO1" /> Konstantse suhte strateegia tähendab, et kasum realiseeritakse siis, kui aktsiafondide või aktsiate hind on tõusnud, ning paigutatakse väiksema riskiga väärtpaberitesse. Samamoodi sunnib see strateegia investorit ostma aktsiaid suhteliselt soodsa hinnaga. Sageli kipuvad väikeinvestorid, kes kindlat strateegiat ei järgi, tegutsema vastupidi: nad ostavad aktsiaid alles siis, kui nende hind on pikema aja vältel tõusnud ja jõudnud tipu lähedale, ning müüvad siis, kui on oodata languse peatumist.<ref name="TRaO1" /> ==Investeerimisportfelli koostamine== Riske saab vähendada, kui hajutada oma investeeringuid mitmete erinevate instrumentide vahel, samuti erinevate majandussektorite ja riikide vahel. Oluline on ka investeeringu hajutatus ajas.<ref name="R5CoR" /> '''Erinevad instrumendid.''' Kogu raha ei soovitata panna ühe ettevõtte aktsiasse ega ühte investeerimisfondi. Kui investeeritavad summad pole suured, tasub teada, et investeerimisfondis on risk rohkem hajutatud, sest investeerimisfond koosneb mitmete ettevõtete aktsiatest ja/või erinevatest võlakirjadest. '''Erinevad majandussektorid ja riigid.''' Kui osta mitme ettevõtte aktsiaid, siis võiks need valida erinevatest sektoritest, see tähendab, et ei soovitata investeerida korraga mitme sama sektori ettevõtte aktsiatesse. Portfelli tuleks hajutada ka geograafiliselt, et kõik või enamik investeeringuid ei oleks ühes piirkonnas. '''Ajas hajutamine.''' Investeerimisriski vähendamiseks on mõistlik investeeringuid ajas hajutada. See tähendab, et investeerimiseks mõeldud summa eest võiks osta väärtpabereid järk-järgult. Sellega saab vältida olukorda, kus ost on ajastatud näiteks turu tippu, kuid edaspidi hakkab hind pikaajaliselt langema.<ref name="R5CoR" /> ==Investeerimiskonto== Alates 2011. aasta jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatused lõid investeerimiskonto süsteemi. See tähendab, et eraisikutest investoritel on investeerimiskonto kaudu investeerides võimalus saadud tulult tulumaksu maksmist edasi lükata. Sisuliselt on investeerimiskonto nagu arvelduskonto, mille kaudu kaubeldakse investeeringutega. Investeerimiskonto puhul ei oma konkreetse investeeringu müügist saadava tulu suurus või aeg maksude maksmise seisukohalt tähtsust. Tulumaksukohustus kehtib siis, kui inimene võtab investeerimiskontolt rohkem raha välja, kui on sinna sisse pannud. Tulu deklareerides ei pea vaatama mitte väärtpaberikonto väljavõtet, vaid arvelduskonto väljavõtet. Investeerimiskonto on selline pangakonto, millel hoitakse ainult raha. Investeerimiskontol olnud raha eest ostetud väärtpaber ei asu maksumaksja investeerimiskontol, vaid väärtpaberikontol.<ref name="TRaO1" /> Investeerimiskonto on tavaline pangakonto. Pangas võib avada investeerimiskonto, kuid võib kasutada juba olemasolevat kontot investeerimiskontona. Oluline on, et investeerimiskontol oleva rahaga tehakse väärtpaberitehinguid, mitte igapäevaseid arveldusi. Investeerimiskonto võiks olla igapäevasteks arveldusteks kasutatavast kontost eraldi, sest kui selle kaudu tehakse ka muid makseid, siis tuleb neid kõiki ka maksudeklaratsioonil näidata. Väärtpaberite või muude finantsinstrumentide ostmiseks tuleb investeerimiskontole raha kanda. Väärtpaberite müügist saadud raha tuleb samuti kanda investeerimiskontole. Tulumaksuvabalt saab raha välja võtta siis, kui väljavõetav summa on väiksem sissemakstud summast.<ref name="TRaO1" /> Kõigi finantstulude maksustamist ei võimalda investeerimiskonto edasi lükata: tegemist peab olema avalikult kaubeldavate väärtpaberitega või tegevusluba omavate finantsasutuste pakutavate investeerimistoodetega. Tegemist peab olema Euroopa Majanduspiirkonna või OECD liikmesriikide väärtpaberite ja finantsasutustega. Finantsvara hulka, mida investeerimiskonto vahendusel investeerida, ei kuulu II ja III samba pensionifondi osakud ega kogumispensioni kindlustuslepingud.<ref name="TRaO1" /> ==Levinud müüdid investeerimise kohta== '''Investeerimiseks on vaja palju raha.''' Investeerida on võimalik ka väikeste summadega, näiteks investeerides 10% oma sissetulekust, ei tunneta enamik inimesi olulist muudatust elatustasemes, küll aga tekib ajapikku kindlus tuleviku suhtes. '''Investeerimine on väga riskantne ja valede otsuste tõttu võib kaotada kogu oma raha.''' Kui investeerida läbimõeldult ja hajutatult jagada oma investeeringud paljude ettevõtete, majandussektorite ja riikide vahel, on võimalik mõistliku riskitaseme juures luua alus majanduslikule sõltumatusele. '''Investeerimiseks on vaja eriharidust.''' Investeerimist võib alustada igas vanuses ning seda on võimalik õppida, lugedes investeerimisraamatuid ja internetiportaale, konsulteerides investeerimiskogemust omavate sõprade või professionaalidega. Alustada võib väiksemate summadega, et omandada kogemusi. Kui pole soovi ise investeerimisega tegeleda, võib usaldada oma portfelli professionaalide kätte. '''Investeerimine on õnnemäng.''' Investeerimine ei ole õnnemäng, vaid kaalutletud riskide võtmine, mille siht on jõuda oma finantseesmärkide täitmiseni.<ref name="eLebA" /> ==Investeerimisühingud Eestis== '''Investeerimisühing''' on aktsiaselts, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid. Investeerimisühinguna tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon.<ref name="cixYK" /> '''Investeerimisteenused on:'''<ref name="cixYK" /> väärtpaberite omandamine või võõrandamine oma nimel ja kliendi arvel; väärtpaberite omandamine või võõrandamine kliendi nimel ja arvel; väärtpaberi tehingu korralduse vastuvõtmine kliendilt ja selle edastamine või täitmine kliendi arvel; väärtpaberitega oma arvel kauplemine; väärtpaberitest moodustatud portfelli valitsemine iga kliendi jaoks eraldi vastavalt kliendi antud juhistele; väärtpaberite emiteerimise tagamine; väärtpaberite emiteerimise, avaliku pakkumise või väärtpaberite reguleeritud turule kauplemisele võtmise korraldamine. '''Investeerimisühingud:''' <ref name="zt29u" /> Admiral Markets AS Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid Aktsiaselts KIT Finance Europe ==Investeerimisnõustajad Eestis== Finantsinstrumentide turgude direktiivi MiFID ning väärtpaberituru seaduse kohaselt võivad investeerimisnõustamisega tegeleda ainult vastavat tegevusluba omavad finantsasutused. Tegevusloa väljastab Finantsinspektsioon. Investeerimisteenuseid osutavad ühe oma põhitegevusena nii pangad, investeerimisühingud kui ka fondivalitsejad.<ref name="esxyP" /> '''Krediidiasutused:'''<ref name="esxyP" /> Swedbank AS AS SEB Pank Versobank AS AS LHV Pank '''Investeerimisühingud:'''<ref name="esxyP" /> AS KIT Finance Europe Cresco Väärtpaberite AS '''Fondivalitsejad:'''<ref name="esxyP" /> AS Avaron Asset Management AS Kawe Kapital AS LHV Varahaldus AS SEB Varahaldus AS Trigon Asset Management AS Trigon Funds Danske Capital AS == Vaata ka == 15. rida ⟶ 107. rida: ==Viited== {{viited}}\|allikad= <ref name="eLebA">http://www.nasdaqbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Investeerimise_teejuht.pdf</ref> <ref name="R5CoR">http://minuraha.ee/10539/</ref> <ref name="TRaO1">http://www.minuraha.ee/public/finantsaabits_2016_parandatud_31_08_spread.pdf</ref> <ref name="cixYK">http://www.fi.ee/index.php?id=958</ref> <ref name="zt29u">http://www.fi.ee/index.php?id=2397</ref> <ref name="esxyP">http://www.fi.ee/index.php?id=3330</ref> }} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Investeerimine~~\| Investeering~~]]

Investeering: erinevus redaktsioonide vahel