Francisco Franco: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
30. rida:
| allkiri = Francisco Franco Signature.svg
}}
'''Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo''' (lühendatult '''Francisco Franco Bahamonde''' või '''generalissimus''' (''Generalísimo'') '''Francisco Franco''' või '''el Caudillo''' ('juht')); ([[4. detsember]] [[1892]] [[Ferrol]] – [[20. november]] [[1975]] [[Madrid]]) oli [[Hispaania]] riigipea aastast [[1936]] kuni oma1975. surmaniaastani, aastalmil 1975ta suri.
 
Tema esivanemate hulgas oli ka [[Portugali kuningas|Portugali kuningaid]].
 
Franco sai aastal [[1926]].aastal sai Francost Hispaania ajaloo noorimaksnoorim [[kindral]]iks. Ta juhtis aastatel 1936–1939 [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] [[falangistid]]e, [[katoliiklased|katoliiklaste]] ja [[monarhistid]]e koalitsiooni, mis võitles [[vabariiklased|vabariiklaste]] vastu.
 
==Hispaania kodusõda==
{{vaata|Hispaania kodusõda}}
[[1936]]. aasta juulis puhkes Hispaania vabariigisVabariigis sõjaväelaste ülestõus, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse [[Rahvarinne (Hispaania)|Rahvarindesse]] koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste jõudude etteotsaeesotsas astusoli kindral Franco,. Ta võttis koha üle pärast seda, kui vandenõulaste eelmine juht [[José Sanjurjo]] oli lennuõnnetuses hukkunud. Mäss kasvas üle kodusõjaks, millesse sekkusid võõrriigid. Vabariiklasi asus toetama [[Nõukogude Liit]], mis intrigeeris ka oluliseltlootis kommunistide mõjumõjuvõimu kasvatamisekskasvule Hispaania valitsuses. [[Saksamaa]], [[Itaalia]] ning [[Portugal]] tunnustasid ja abistasid sõjaliselt Franco mässulist valitsust., Välisriigidkasutades kasutasidHispaania kodusõda kaühtlasi ära oma uute relvade katsetamiseks. [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja teised lääneriigid kuulutasid end aga täielikult neutraalseks,. misSee tuli kasuks Francole, kunasest tema sai Saksamaalt ja Itaalialt tunduvalt rohkem sõjalist abi kui vabariiklased Nõukogude Liidult. Kodusõda lōppes [[1939]]. aasta märtsis vabariigi langemisega.
 
==Franco diktatuur==
RiigisPeale Hispaania kodusõja lõppu kehtestati riigis Franco [[diktatuur]]. Ta sai diktaatoriks, kesDiktaator võttis võimu Rahvuslikult Valitsuselt üle janing sai nii Hispaania riigipeaks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]] Franco ei sekkunud, kuigi [[Hitler]] seda talttemalt ootas. Ta lasi vaid moodustada vabatahtlikest koosneva Sinise Diviisi, mis sõdis koos Saksa vägedega Idarindelidarindel.
 
TaFranco oli poliitilistelt vaadetelt pigem traditsionalist kui [[fašism]]i pooldaja. (temaTema režiimi on nimetatud klerikaalseks ehk kirikumeelseks autoritarismiks). OmaFranco kommunismipõlgust,oli midakommunismi mõni ta biograaf on võrrelnud vaid kinnismõttega vabamüürlusestvastane, oli Franco (ise muide ristitud juut) endas kandnud juba terve kümnendi enne võimuletulekut. Märtsismistõttu [[1940]]. valasaasta tamärtsis sellekehtestas ka seadusesseseaduse, pannesmis keelas ära [[kommunistlik partei|Kommunistliku Partei]] ja [[vabamüürlus|vabamüürlasedvabamüürluse]] Hispaanias karmi keelu alla.
 
Pärast sõja lõppu hakkas Franco järk-järgult tegema muudatusi monarhia taastamiseks. Tal oli sügavaid kahtlusi Hispaania kuningliku perekonna eri harudeeriharude (alfonsiinidalfonsiinide ja karlistidkarlistide) vahelisekonkureerimise konkurentsi, samutija nende sugulusabieludest tingitud pärilike haiguste tõttuosas. Seetõttu otsustas Franco, et monarhia taastatakse alles pärast tema surma ning määras troonipärijaks prints [[Juan Carlos I|Juan Carlose]].
 
EvolutsioonÜleminek Franco isikuvõimult konstitutsioonilisele korralemonarhiale algas Hispaanias 1950. aastate lõpul töölisstreikide, tudengirahutuste jmt meeleavalduste kaudu diktaatorlikule režiimile osutatud vastupanu tõttumeeleavaldustega. Franco ise otsustas rahumeelselt lastalas laguneda Hispaania koloniaalimpeeriumil, see oli asi, mida ei õnnestunud saavutada Portugalis.
 
Seitsmekümnendate aastate keskel oli [[ETA (Euskadi ta Askatasuna|ETA]]) Franco -Hispaanias innukamaidinnukas demokraatia ja vabaduse nõudlejaid.eest võitleja, sest Franco aga keelas [[baski keel]]e,keele naeruvääristas baski kultuuri,ja piinas ja mõnitas baski haritlasi.
 
Franco surma järel sai kuningaks Juan Carlos I, kes kehtestas riigis konstitutsioonilise monarhia.
57. rida:
 
==Franco mälestus==
[[1959]]. aastal püstitati [[Madrid]]i San Juan de la Cruzi väljakule Franco kuju, mis võeti maha alles [[2005]]. aasta alguses, kunasest seekuju seganukshakkas piirkonnassegama ehitustöidsealset ehitustööd. Teine põhjus kuju kõrvaldamiseks oli ministeeriumi sõnul asjaolu, et "enamikule elanikest see ei meeldinud". Kuju mahavõtmisel laulsid Franco toetajad Hispaania [[fašism|fašistide]] hümni "Cara al Sol".
 
Francisco Franco on [[palmariaanlik katoliku kirik|palmariaanliku katoliku kirik]]ukiriku pühak.
 
== Kirjandus ==
* [[Sheelagh Ellwood]], "2001. Franco". Inglise keelest tõlkinud [[Jaanus Õunpuu]]. [[Olion]], [[Tallinn]]: [[2001]], 246 lkOlion.
 
{{algus}}