Hubble'i kosmoseteleskoop: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
15. rida:
Selle asupaik väljaspool Maa [[atmosfäär]]i annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole [[valgusreostus]]t. Alates kosmosesse saatmisest [[1990]]. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on suur osa paljude avastuste tegemises. See on aidanud paremini aru saada mitmest [[astrofüüsika]] põhiprobleemist.
Hubble'i teleskoobi tellis [[USA]] valitsus ja see valmistati põhiosas [[1980. aastad|1980. aastatel]].<ref
Esialgu oli kavas see kosmosesse saata [[1986]]. aasta oktoobris, kuid pärast [[kosmosesüstik]]u "[[Challenger]]" katastroofi lükati see edasi, see aga andis inseneridele aega, et süsteeme täiustada.<ref
Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga "[[Kosmosesüstik Discovery|Discovery]]" [[24. aprill]]il [[1990]].
Hubble'i teleskoobi maksumuseks plaaniti 400 miljonit dollarit. Ehitamise algusest peale nõudis ta USA valitsuselt üle 2,5 miljardi dollari kuni teleskoobi kosmosessesaatmiseni ja sealt edasi on käigushoidmiskulud võtnud 10 miljardit dollarit (2010. aasta seisuga).<ref
USA-s on teleskoopi korduvalt kritiseeritud suure maksumuse pärast ja valitsus on korduvalt arutanud projekti lõpetamist, kuid teisalt on teleskoop osutunud ka plaanitust töökindlamaks ja andnud maailmale plaanitust rohkem teavet.
==Hubble'i süvavaated==
Hubble’i teleskoobi saavutuste hulka kuulub optilises lainealas kõige teravamate fotode tegemine. [[18. detsember|18.]]–[[28. detsember|28. detsembril]] [[1995]] [[Suur Vanker|Suure Vankri]] [[tähtkuju]]s tehtud [[Universum]]i süvavaatel võib näha üle 1500 [[galaktika]].<ref name="Ferguson2000b"
==Vigane peegel==
Mõni nädal pärast kosmosesse läkitamist selgus tehtud piltidest, et Hubble'i optiline süsteem on vigane. Kuigi pildid olid teravamad kui maapealsetel teleskoopidel, ei suutnud ta saavutada täielikku fookust ning pildikvaliteeti.
Saadud pildimaterjali analüüsimisel tõdeti, et probleemi põhjustas peapeegel, mis oli lihvitud vale kujuga. Kuigi tegu oli ilmselt kõige täpsema kujuga peegliga, mis eal valmistatud (ettekirjutatud kumerusest erinevused kuni umbes 10 nanomeetrit), oli selle perimeeter 2200 [[Nanomeeter|nanomeetrit]] (2,2 mikromeetrit) liiga lame.<ref
Vigase peegliga oli küll võimalik vaadelda kõrge resolutsiooniga eredaid taevakehi, aga viga vähendas sensitiivsust, mistõttu teleskoobi kasutegur vähenes.
35. rida:
===Probleemi olemus===
Loodi komisjon, mida juhtis Lew Allen, Jet Propulsion Laboratory direktor, et vea tekkepõhjused välja selgitas. Alleni komisjon leidis, et peamine testseade ''null corrector'', millega testitakse kumerpeegleid oli valesti kokku pandud – seadme üks läätsedest oli positsioonist 1.3 mm väljas. Algse lihvimise ja poleerimise käigus kasutas Perkin-Elmer (optikafirma) pinna analüüsimiseks kahte tavalist ''null corrector''-it, kuid tootmise viimasel etapil asendasid need ekstra selleks ehitatud seadmega. Kahjuks pandi seade valesti kokku ning valmis erakordselt täpne, kuid vale kujuga peegel. Viimased kaks mõõtmist tehti uuesti tavaliste seadmetega, mis vea tuvastasid, ent seda ei võetud arvesse, sest arvati, et ehitatud seade on täpsem.<ref
===Lahendus===
[[File:Hubble Images of M100 Before and After Mirror Repair - GPN-2002-000064.jpg|thumb|upright=1.2|Spiraalgalaktika [[Messier 100|M100]], pildid enne ja pärast vea parandust.]]
Teleskoop oli juba algusest peale disainitud mõttega, et sellele teha hooldamismissioone. Kuigi Kodak oli teleskoobile teinud varupeegli, oli seda orbiidil võimatu vahetada ning teleskoobi Maale tagasi toomine liiga raha- ja ajakulukas. Fakt, et teleskoop oli nii täpselt vale kujuga, pani meeskonna disainima uut optilist komponenti, millel on täpselt sama viga, kuid vastupidise efektiga. Aastal 1993 lisati teleskoobile uus komponent, mille tööpõhimõte oli nagu prillidel, et sfäärilist aberratsiooni parandada.<ref
==Avalik kasutamine==
Ükskõik kes võib esitada avalduse, et teleskoopi kasutada, kuid analüüside rahastamine on ainult võimalik USA institutsioonidele.<ref
===Amatöörvaatlused===
Esimene STScI-i direktor [[Riccardo Giacconi]] andis 1986. aastal teada, et plaanib osa oma direktoriksoleku ajast pühendada amatöörastronoomidele, lubades neil teleskoopi kasutada. Kogu lubatud aeg oli küll mõni tund igast tsüklist, kuid sellegipoolest tekitas see amatööride seas suurt huvi.<ref
Amatööride avaldused vaatas üle amatöörastronoomide komitee, mis andis aja ainult ettepanekutele, mis olid tõelise teadusliku väärtusega, ei kopeerinud professionaalide ettepanekuid ning vajasid kosmoseteleskoobi ainulaadseid võimalusi. Aastatel
===20. aastapäev===
60. rida:
===Tähtsad avastused===
Hubble võimaldas lahendada pikalt püsinud astronoomiaprobleeme ning aitas ka tõstatada uusi küsimusi. Mõni tulemus on selgitamiseks vajanud uusi teooriaid. Tähtsate ülesannete seas oli pulseerivate tähtede kauguse mõõtmine täpsemalt, kui kunagi varem. Sellega loodi uus konstant-väärtus [[Hubble'i seadus|Hubble'i konstant]], mis on mõõtühik, millega kirjeldatakse universumi paisumise kiirust. Enne Hubble'i kosmoseteleskoobi läkitamist oli Hubble'i konstandi hinnangute viga kuni 50%, kuid Hubble'i mõõtmiste tulemusel on selle konstandi täpsus ±10%, mis langeb kokku teiste täpsete mõõtmistega, mis on tehtud peale Hubble'i ülessaatmist kasutades teisi tehnikaid.<ref
Kuigi Hubble aitas täpsustada universumi vanust, pani see ühtlasi kahtlema selle tuleviku üle. Astronoomid "High-z Supernova Search Team"-ist ja "Supernova Cosmology Project"-ist kasutasid maapealseid teleskoope ning Hubble'i teleskoopi, et vaadelda kaugeid [[Supernoova|supernoovasid]] ning avastasid, et [[Gravitatsioon|gravitatsiooni]] tõttu aeglustumise asemel võib universumi paisumine hoopis kiireneda. Kiirenemise põhjust ei osata veel mõista,<ref
==Vaata ka==
77. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Ferguson2000b">Ferguson et al. (2000b)</ref>
<ref name="lFuO5">{{cite web |url=http://www.nasa.gov/audience/forstudents/postsecondary/features/F_NASA_Great_Observatories_PS.html |title=NASA's Great Observatories |publisher=NASA |last=Canright |first=Shelley |accessdate= 26. aprill 2008}}</ref>
<ref name="fE7hq">{{cite news |title=Telescope Is Set to Peer at Space and Time |first=John |last=Wilford |url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9C0CE3D6153AF93AA35757C0A966958260&sec=&spon=&pagewanted=all |work=The New York Times |date= 9. aprill 1990 |accessdate= 19. jaanuar 2009}}</ref>
<ref name="sUfNM">{{cite web |url=http://www.nasa.gov/pdf/499224main_JWST-ICRP_Report-FINAL.pdf |title=James Webb Space Telescope (JWST) Independent Comprehensive Review Panel (ICRP) Final Report |page= 32 |publisher=NASA |accessdate= 4. september 2012 |format=PDF}}</ref>
<ref name="BCusS">" Esimene hooldusmissioon" [http://web.archive.org/web/20080420202154/http://hubble.nasa.gov/missions/sm1.php Arhiiv: hubble.nasa.gov]</ref>
<ref name="ZUkPN">Dunar, p. 512: "the firm’s optical operations personnel dismissed the evidence as itself flawed. They believed the other two null correctors were less accurate than the reflective null corrector and so could not verify its reliability. Since they assumed the perfection of the mirror and reflective null corrector, they rejected falsifying information from independent tests, believed no problems existed, and reported only good news."</ref>
<ref name="jLlnw">Chaisson, Eric (1994). ''The Hubble Wars; Astrophysics Meets Astropolitics in the Two-Billion-Dollar Struggle Over the Hubble Space Telescope.'' Harper Collins. ISBN 0-06-017114-6, p. 184.</ref>
<ref name="k2GZp">{{cite journal |journal=Popular Science |url=http://books.google.com/?id=lQEAAAAAMBAJ&lpg=PA72&pg=PA72#v=onepage&f=false |title=The Trouble with Hubble |first=Arthur |last=Fisher |page=100}}</ref>
<ref name="5XBrt">"HST Call for Proposals", [http://www.stsci.edu/hst/proposing/documents/cp/2_Submission_Policies4.html Chapter 2.3].</ref>
<ref name="c8QoO">{{cite web |url=http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/1992/1992/23/text/ |title=Amateur Astronomers Will Use NASA's Hubble Space Telescope |publisher=STScI |date=10. september 1992 |accessdate=26. aprill 2008}}</ref>
<ref name="exbpW">{{cite journal |bibcode=2001ApJ...553...47F |title= Final Results from the Hubble Space Telescope Key Project to Measure the Hubble Constant |last1=Freedman|first1=W. L. |last2=Madore|first2=B. F. |last3=Gibson|first3=B.K. |last4=Ferrarese|first4=L. |last5=Kelson|first5=D. D. |last6=Sakai|first6=S. |last7=Mould|first7=J. R. |last8=Kennicutt|first8=R. C. Jr. |author9=''et al.'' | displayauthors = 8|journal=The [[Astrophysical Journal|The Astrophysical Journal]] |volume=553 |issue=1 |pages=47–72 |doi=10.1086/320638 |date=2001 |arxiv= astro-ph/0012376}} Preprint [http://arxiv.org/abs/astro-ph/0012376 available here].</ref>
<ref name="MeT0V">{{cite journal |url=http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=does-dark-energy-exist |title= Does Dark Energy Really Exist? |last1=Clifton |first1=Timothy |last2=Ferreira |first2=Pedro G |journal= Scientific American |date=23. märts 2009 |accessdate= 16. juuni 2009}}</ref>
<ref name="DKFaK">{{cite journal |journal=Science |date= 20. juuni 2003 |volume=300 |pmid=12817137 |issue=5627 |pages= 1896–1897 |doi=10.1126/science.300.5627.1896 |title= Dark Energy Tiptoes Toward the Spotlight |first=Charles |last=Seife}}</ref>
}}
| |||