Redaktsioon: 17. mai 2017, kell 00:42 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 817 muudatust →‎Loogika ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. mai 2017, kell 12:39 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 437 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: ==Filosoofia== ===Kvalitatiivne ja numeeriline identsus=== Identsust ülal selgitatud mõttes nimetatakse '''numeeriliseks identsuseks''' ehk arvuliseks identsuseks. Traditsiooniliselt on identsuseks nimetatud (ja numeerilisest identsusest eristatud) ka entiteetide [[kvalitatiivne identsus\|kvalitatiivset identsust]], mis seisneb [[omadus]]te ja suhete (osalises) kokkulangemises. 28. rida: [[Willard Van Orman Quine]] märgib artiklis "Identity, Ostension and Hypostasis", et kui predikaat on mingis teoorias I-predikaat ainult sellepärast, et keel, milles teooriat väljendatakse, ei ole piisav, et omaduste kaudu eristada entiteete, mille vahel predikaat on tõene, siis on võimalik teooria laused niiviisi ümber interpreteerida, et uue interpretatsiooni järgi I-predikaat ongi identsuse predikaat. Näiteks kui I-predikaat väljendas sissetulekute võrdsust ning nii-öelda samastas võrdsete sissetulekutega inimesi, siis võib selle ümber interpreteerida nii, et ta nüüd ei käi mitte inimeste, vaid sissetulekutasemete kohta. [[Esimest järku keel]]es ei saa eristada identsust eristamatusest keele vahenditega. Küll aga saab identsust teistest I-predikaatidest eristada [[teist järku ~~keeles~~keel]]es, kus on võimalik [[kvantifitseerimine]] üle omaduste, nii et saab formuleerida [[identsete eristamatus]]e. [[Peter Geach]] (1991) teeb järelduse, et [[absoluutne identsus\|absoluutse identsuse]] mõiste ei ole rakendatav ning selle asemel tuleb rääkida [[suhteline identsus\|suhtelisest identsusest]]. Kuna ei saa anda selle kriteeriumi, et I-predikaat ei väljenda mitte üksnes eristamatust teatud keele suhtes, vaid ka [[absoluutne eristamatus\|absoluutset eristamatust]], siis tuleb klassikalisest (absoluutse) identsuse mõistest loobuda. Teist järku keele kasutamise identsuse defineerimiseks jätab ta kõrvale sellepärast, et piiramatu kvantifitseerimine üle omaduste toob kaasa paradoksid. Quine'i idee, et I-predikaati esimest järku teoorias saab alati ümber interpreteerida nii, et ta väljendaks absoluutset identsust, viib Geachi meelest "barokse meinongliku ontoloogiani" ning on vastuolus Quine'i eelistusega "kõrbemaastikele" ("Identity"). 46. rida: * iga x, y ja z väärtuse korral: kui x = y ja y = z, siis x = z ([[transitiivsus]]). [[Predikaatloogika]]s peetakse identsuse all silmas sellist võrdusmärgiga (=) tähistatavat suhet, mida ~~käsitletakse~~võidakse käsitleda [[loogiline konstant\|loogilise konstandina]] ning mille jaoks on kasutusel spetsiaalsed [[aksioom]]id, mis vastavad refleksiivsele identsussuhtele ja Leibnizi printsiibile. ==Vaata ka==

Identsus: erinevus redaktsioonide vahel