Polüfoonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P väljaspoole → väljapoole |
||
14. rida:
''[[Cantus firmus]]'' (gregooriuse koraal) oli sagedamini üks keskmisi hääli, ühepikkustes täisnootides. Kasutati [[diatooniline helilaad|diatoonilisi helilaade]] ehk "kirikulaade", kõrgendatud juhttooniga (VII [[aste (muusika)|astmega]]). Erandiks oli [[früügia (muusika)|früügia]], mida nimetati "tagurpidi laadiks", kuna tema juhttoon oli II [[aste (muusika)|aste]], mida siis vastavalt madaldati. Hoolikalt välditi suurendatud [[kvart (muusika)|kvardi]] ehk [[tritoon]]i esinemist muusikas, ka meloodilistes liikumistes. Seetõttu kasutati näiteks [[lüüdia (muusika)|lüüdiat]] suhteliselt harvemini, kuna seal on tritooni tekkimine kõige kergem. Kui üldse lüüdiat kasutati, siis peaaegu alati madaldatud IV astmega.
[[Noodikiri|Noodikirjas]] taktijooni ei kasutatud, takt oli tinglikult täisnoot (ehk gregooriuse koraali, ''cantus firmus''e üks noot). [[Noodivõti|Noodivõtmetena]] kasutati do-võtmeid, mis valiti vastavalt meloodia ulatusele (abijooni, st meloodia liikumist
''[[Cantus firmus]]'' oli enamasti [[gregooriuse koraal]], kuid võis olla ka mõni muu sarnane meloodia, millele lisaks kõlasid teised (vabad) hääled. Meloodia liikus enamasti astmeliselt, hüpped üle [[terts (muusika)|tertsi]], [[kvart (muusika)|kvardi]] või [[oktaav (muusika)|oktaavi]] olid ette valmistatud ja tasakaalustatud vastassuunalise liikumisega. Meloodia algas ja lõppes alati toonikal (I astmel). Meloodia ulatus oli enamasti vähemalt puhas [[kvint (muusika)|kvint]], maksimaalselt suur [[deetsim (muusika)|deetsim]].
| |||