Paljud ELi rahastamisvahendid ja poliitilised instrumendid ongi suunatud Lissaboni tegevuskava toetamiseks. Näiteks ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel. Selleks kasutatakse rahalisi vahendeid (tõukefondid) ELi eelarvest, sealhulgas ESF, et toetada vähemarenenud piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
Pidades silmas vajadust suurendada konkurentsivõimet ja tööhõivet seoses [[globaliseerumine | üleilmastumise]] ja rahvastiku vananemisega, loob Euroopa tööhõivestrateegia<ref>[http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId name=101&langId=et"NIh4e" Euroopa tööhõivestrateegia] välja otsitud 14.10.2008</ref> ELi liikmesriikidele koordineeriva raamistiku ühtsete prioriteetide ja eesmärkide kokkuleppimiseks tööhõive valdkonnas. Seejärel koondatakse need ühtsed prioriteedid tööhõivesuunisteks<ref>[http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId name=108&langId=et"JGYQr" Tööhõivesuunised] välja otsitud 12.10.2008</ref> ja kaasatakse riiklikesse reformiprogrammidesse<ref>[http://ec.europa.eu/employment_social/employment_strategy/national_en.htmRiiklikudname="PHLQP" reformiprogrammid] välja otsitud 17.10.2008</ref>, mille koostavad liikmesriigid iseseisvalt. Liikmesriigid toetavad ESFi vahenditest riiklikke reformiprogramme ja riiklikke strateegilisi raamistikke (NSRF), millega kehtestatakse liikmesriigi peamised prioriteedid talle ELi tõukefondidest eraldatud vahendite kulutamisel.
ESFi vahendite eraldamise prioriteetide kujundamisel mängib rolli ka Euroopa sotsiaalmeetmete kava<ref>[http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId name=547&langId=et"j51sT" Sotsiaalmeetmete kava] välja otsitud 12.10.2008</ref>. Sotsiaalmeetmete kavaga püütakse ajakohastada Euroopa sotsiaalset mudelit, kaasajastades tööturge ja sotsiaalkaitset, et töötajad ja ettevõtted saaksid osa rahvusvahelise konkurentsi, tehnoloogiliste edusammude ja rahvastiku struktuuri muutumisega kaasnevatest võimalustest ja et ühtlasi kaitsta haavatavamaid ühiskonnaliikmeid. Peale selle on oma osa ESFi praegustes algatustes kaitstud paindlikkuse kontseptsioonil. Kaitstud paindlikkust võib määratleda kui poliitilist strateegiat, mille eesmärk on suurendada ühelt poolt tööturgude, töökorralduse ja töösuhete paindlikkust ning teisalt tööhõive- ja palgakindlust.<ref>[http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId name=102&langId=et"u51Nb" Kaitstud paindlikkus] välja otsitud 16.10.2008</ref> Mõiste kaitstud paindlikkus kätkeb endas uut lähenemisviisi tööhõivele, milles varasem rõhuasetus eluaegsele töökohale on asendunud eluaegse töö tagamisega. Soosides elukestvat õpet, muutustega kohanemist ja liikuvust, loob see töötajatele eeldused oma karjääri ise juhtida.
== ESF: strateegia määratlemine ==
83. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<references />
<ref name="NIh4e">[http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=101&langId=et Euroopa tööhõivestrateegia] välja otsitud 14.10.2008</ref>
<ref name="JGYQr">[http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=108&langId=et Tööhõivesuunised] välja otsitud 12.10.2008</ref>
<ref name="PHLQP">[http://ec.europa.eu/employment_social/employment_strategy/national_en.htm Riiklikud reformiprogrammid] välja otsitud 17.10.2008</ref>
<ref name="j51sT">[http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=547&langId=et Sotsiaalmeetmete kava] välja otsitud 12.10.2008</ref>
<ref name="u51Nb">[http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=102&langId=et Kaitstud paindlikkus] välja otsitud 16.10.2008</ref>
