Elektriauto: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
[[Pilt:Detroit Electric 1915.jpg|pisi|Elektriauto Detroit Electric 1915 – Anderson Electric Car Co, Detroit]]
'''Elektriauto''' on [[auto]], mis liigub [[elektrimootor]]i jõul. Elektriautot käitab üks või mitu elektrimootorit, mille toiteallikad on autol paiknevad [[aku]]d või [[kütuseelement|kütuseelemendid]]<ref name="Tehnikaleksikon
29. rida:
Autofirmad on oma elektriautosid reklaaminud kui CO<sub>2</sub> [[emissioon|nullemissiooniga]] autosid. See on ainult osaline tõde ja võimalik siis, kui kasutame tuule-, päikese-, hüdro- või aatomielektrijaamast saadud energiat. Muide, tuumaelektrijaam ja elektriauto sobiksid omavahel väga hästi, eriti siis, kui akude maht võimaldab sõita kogu päeva akut laadimata. Tuumajaama võimsust ei ole kerge reguleerida ja seepärast vajab see päeval töötava tööstuse asemel öösel lisatarbijaid.
[[Väljatransistor]]idel töötava [[vaheldi]] võib muuta [[alaldi]]ks, seega [[sünkroongeneraator]]i [[vahelduvvool]] [[alaldi|alaldatakse]] akude laadimiseks sobivaks [[alalisvool]]uks. Pidurdusenergia tagastamine on eriti oluline linnasõidul, kus [[kiirendus]]ed ja pidurdused vahelduvad pidevalt. Mehaanilisi pidureid kasutatakse [[seisupidur]]itena ja eriti intensiivseks või väikese kiiruse juures pidurdamiseks. Elektriauto piduriklotsid/kettad kuluvad märgatavalt vähem kui tavaautol ja elektriauto ei tarbi linnas oluliselt rohkem energiat kui maanteesõidul. Muidugi ei tarbi foori all seisev elektriauto midagi, sest mootor seisab.<ref name="TSEA"
===Kütuseelemendiga elektriauto===
38. rida:
Kütuselemendi töö on vastupidine protsess [[elektrolüüs]]ile ja tuntud juba üle 170 aasta. Elektrolüüsi teel võime paiksete seadmetega veest ja elektrist uuesti toota vesinikku. Kütuselement on siiski veel liiga kallis. Üks kallis koostisosa on [[plaatina]]st [[katalüsaator]]. Uued tehnoloogiad on aga võimaldanud selle kalli metalli vajadust kütuselemendis vähendada kümneid kordi.
Kütuseelemente võib valmistada erineva võimsusega, neid on kasutatud veoautode, autobusside ja isegi elektrijaamade energiaallikatena.<ref name="TSEA" /> [http://majandus24.postimees.ee/401540/matti-liiske-tere-tulemast-elektriauto Tere tulemast elektriauto!].
===Akupatareiga elektriauto===
45. rida:
Kütuselementidest odavamaks on osutunud [[aku]]de kasutamine. Selliseid autosid on hakatud nüüd enam tootma. Akumulaatoriteks olid [[pliiaku]]d, mis on aga suhteliselt vähese [[mahutavus (keemiline vooluallikas)|energiamahutavus]]ega massiühiku kohta. Tootmistehnoloogia on see-eest ammu tuntud ja olemas pikaajalised kasutuskogemused. Viimasel ajal on kasutatud [[liitiumioonaku|liitiumioon]] [[akupatarei]]sid. Seni rohkem tuntud mobiiltelefonides ja sülearvutites. Need akud on pliiakudest kallimad, kuid mahutavad sama massi juures rohkem energiat. Ühe laadimisega läbib auto 150...400 km sõltuvalt akupatarei [[mahutavus (keemiline vooluallikas)|mahutavus]]est (akude hulgast patareis).
Akusid saab laadida tavalisest kodu elektrivõrgust, [[alaldi]] paikneb autol, kuid kuna koduvõrk ja pardalaadija on väikese võimsusega, kestab laadimine kaua, ööga saab akupatarei siiski laetud ning pealegi odavama öise elektrienergiaga. Garaažis ja teel laadimisjaamades on võimsamad alaldiga laadijad, mis võimaldavad poole tunniga laadida 80% aku mahutavusest..<ref name="TSEA" /> [http://majandus24.postimees.ee/401540/matti-liiske-tere-tulemast-elektriauto Tere tulemast elektriauto!].
===Päikesepatareiga elektriauto===
64. rida:
[[Pilt:TeslaRoadster-front.jpg|pisi|[[Sportauto]] [[Tesla Roadster]].]]
Elektriauto eelised sisepõlemismootoriga auto ees:
*[[Keskkond]]a ei saastata otseselt [[heitgaasid]]ega<ref name="Tehnikaleksikon" />, küll aga kaudselt.
*Elektriautod on vaiksemad<ref name="Tehnikaleksikon" />.
*Elektriautosid ei pea käivitama ([[käiviti]] ongi ju tegelikult elektrimootor).
*Elektrimootoril on sisepõlemismootorist suurem [[kasutegur]] võimsamatel mootoritel üle 90%, sisepõlemismootori kasutegur kuni 45%. [http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/2_1998/lepik.htm Sisepõlemismootorite alternatiivkütused]
*[[Pidurdamine|Pidurdamisel]] saab osa [[elektrienergia]]t taas akudesse [[aku laadimine|laadida]], kui kasutada mootorit [[elektrigeneraator]]ina (vt [[rekuperatiivpidurdus]]).
*Elektriauto kilomeetri hind on mitu korda odavam kui sisepõlemismootoriga autol.
*Elektriautol on hea [[kiirendus]]võime<ref name="Tehnikaleksikon" />.
Elektriautode puudused sisepõlemismootoriga autoga võrreldes:
86. rida:
[[Pilt:Mitsubishi iMiev elektriautod Eestis.JPG|pisi| [[Mitsubishi iMiev]] elektriautod Eestis. ]]
[[Pilt:Tartu railway station electric car rental.jpg|pisi| Tartu ]]
Eesti on algatanud elektromobiilsuse programmi, suurendamaks [[taastuvenergia]] kasutamist transpordis. See seisneb 500 [[Mitsubishi iMiev]] elektriauto näidiskasutusse võtmises, toetusskeemis eraisikutele elektriautode soetamiseks ning riiki katva laadimisvõrgu rajamises. See tugineb suuresti [[saastekvoot|saastekvoodi]] müügil [[Mitsubishi Corporation]]ile. Laadimisvõrgu rajab Eestisse [[ABB]] ning see peab olema saavutanud töövalmiduse hiljemalt 31. oktoobriks 2012.<ref
2012. aasta lõpu seisuga oli Eesti elektriautode osakaalu järgi kõigist registreeritud mootorsõidukitest teisel kohal maailmas. Eestit edestab [[Norra]] ja kolmandal kohal on [[Holland]]. Tuhande sõiduauto kohta on Norras 4, Eestis 1 ja Hollandis 0,6 elektriautot.<ref
{{uuenda}}
100. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Tehnikaleksikon">[[Tehnikaleksikon]], lk. 82</ref>
<ref name="TSEA">Liiske, M. Tehnoloogiaseadmete elektriajam. I osa, Tartu: Eesti Põllumajandusülikool, 1998. 95 lk</ref>
<ref name="23Nju">[http://elmo.ee/et/ELMO ELMO – Eesti elektromobiilsuse programm]</ref>
<ref name="883dl">[http://uudised.err.ee/index.php?06269273 "Tänavu on esitatud elektriauto soetamiseks 93 taotlust"] ERR, 31. detsember 2012</ref>
}}
==Välislingid==
| |||