Vikipeedia

Andorra: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Täiendus
1. rida:
{{See artikkel| räägib riigist; linna kohta Hispaanias vaata artiklit [[Andorra (Hispaania)]]}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2010}}
{{Riik
| riiginimi = Andorra Vürstiriik
| omastav = Andorra
| omakeelne_nimi_1 = | katalaani | Principat d'Andorra
| omakeelne_nimi_2 = | ajalooline |les Valls d'Andorra
| omakeelne_nimi_3 = | |
| omakeelne_nimi_4 = | |
22. rida ⟶ 21. rida:
| riigipea_ametinimi2 =
| riigipea_nimi2 =
| riigipea_ametinimi = kaasvürstidkaasvürst (2)
| riigipea_nimi = [[François Hollande]] ja<br />[[Joan Enric Vives i Sicília]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Antoni Martí]]
| pindala = 468
| rahvaarv = 8508278 264
| rahvaarv_seis = hinnaing 20122016
| iseseisvus = [[1278]]
| valuuta = [[euro]] (EUR)
37. rida ⟶ 36. rida:
| telefonikood = 376
| riigikord =
| SKT = 3,196 mld [[USA dollar|$]] (2011 hinnang)<ref name="CIA" />
| SKT_elaniku_kohta = 37 200 $ (2011 hinnang)<ref name="CIA" />
| rok-i_kood = AND
| märkused =
}}
[[Pilt:Andorra kaart.png|pisi|Kaart]]
'''Andorra''' (''Andorra Vürstiriik'') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Lääne-Euroopa]]s [[Hispaania]] ([[Kataloonia]] autonoomse piirkonna) ja [[Prantsusmaa]] ([[Pyrénées-Orientalesi departemang|Pyrénées-Orientalesi]] ja [[Ariège'i departemang]]) piiril [[Püreneed|Pürenee mägedes]].
 
'''Andorra''' (''Andorra Vürstiriik'') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Lääne-Euroopa]]s [[Hispaania]] ja [[Prantsusmaa]] piiril [[Püreneed|Pürenee mägedes]].
Andorra [[pindala]] on 468 km². Ta on kuuest [[Euroopa kääbusriigid|Euroopa kääbusriigist]] pindalalt suurim.
 
Andorra Vürstiriik rajati [[8. september|8. septembril]] [[1278]]. Riigi [[pindala]] on 468 km². Ta on kuuest [[Euroopa kääbusriigid|Euroopa kääbusriigist]] pindalalt suurim.
[[Rahvaarv]] on 85 082 (2012. aasta juuli hinnang).<ref name="CIA">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html CIA – The World Factbook]</ref>
 
Andorra on ainus riik maailmas, kus [[riigipea]] funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat ([[Urgelli piiskop]] ja [[Prantsusmaa president]]). Andorra valitsemisvormi puhul on tegemist [[düarhia]]ga.
Andorra Vürstiriik rajati [[8. september|8. septembril]] [[1278]].
 
Andorra on ainus riik maailmas, kus [[riigipea]] funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on [[Urgelli piiskop]] ja [[Prantsusmaa president]]). Tegemist on [[düarhia]]ga.
 
Andorrat peetakse [[talisport|talispordi]]- ja [[maksuparadiis]]iks.
 
==Piir==
Piir Prantsusmaaga on 56,6 km pikkune ja piir Hispaaniaga on 63,7 km pikkune.
 
==Nimi==
[[Pilt:Andorra kaart.png|pisi|Kaart]]
Nime "Andorra" päritolu on teadmata; selle kohta on erinevaid teooriaid.
Nime "Andorra" päritolu on teadmata ja seetõttu on nime päritolu kohta erinevaid teooriaid. Ühe teooria järgi on nimi tuletatud [[araabia keel|araabia]] sõnast ''ad-durrah'' (الدرة 'mets'). Kui araablased vallutasid [[Pürenee poolsaar]]e, olid Püreneede orud väga metsased. Teised araablaste võimu all olevad rahvad võtsid selle nime omaks. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref>
 
Teine teooria lähtub, et nimi on tekkinud [[baski keel]]e navarra murde sõnast ''andurrial'' ('põõsastega kaetud maa')<ref>[[Adrian Room]]. ''Placenames of the World'', 1997, lk 29 ([http://books.google.com/books?id=M1JIPAN-eJ4C&printsec=frontcover&dq=placenames+of+the+world&sig=ACfU3U3TU9pAoluOToQIDmnEtr_4Vtv_ZQ Google'i raamat])</ref>.
Ühe teooria järgi on see tuletatud [[araabia keel|araabia]] sõnast ''ad-darrah'' ('mets'). Kui araablased vallutasid [[Pürenee poolsaar]]e, olid Püreneede orud väga metsased. Teised araablaste võimu all olevad rahvad võtsid selle nime omaks.
 
'''Andorra Orud''' (''les Valls d'Andorra'') on Andorra ajalooline nimi.
Teine teooria lähtub navarra sõnast ''andurrial'' ('põõsastega kaetud maa')<ref>[[Adrian Room]]. ''Placenames of the World'', 1997, lk 29 ([http://books.google.com/books?id=M1JIPAN-eJ4C&printsec=frontcover&dq=placenames+of+the+world&sig=ACfU3U3TU9pAoluOToQIDmnEtr_4Vtv_ZQ Google'i raamat])</ref>.
 
==Asend==
'''Andorra Orud''' (''les Valls d'Andorra'') on Andorra ajalooline nimi.
Andorra asub Hispaania ja Prantsusmaa vahel. Riiki piirab [[lõuna]]st [[Hispaania]] ([[Kataloonia]] autonoomse piirkond) ning [[põhi|põhjast]] [[Prantsusmaa]] ([[Pyrénées-Orientalesi departemang|Pyrénées-Orientalesi]] ja [[Ariège'i departemang]]).
 
Andorra maismaapiiri kogupikkus on 120,3 kilomeetrit, millest Prantsusmaaga on 56,6 ja Hispaaniaga 63,7 kilomeetrit. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Afghanistan-to-Comoros/Andorra.html Ülevaade Andorra loodusest.]</ref>
 
==Loodus==
 
[[Pilt:Andorra nasa world wind.png|pisi|left|[[Satelliidifoto]] Andorrast]]
===Pinnamood===
Andorra paikneb ühes [[Püreneed]]e [[kõrgorg|kõrgorus]], mis on tekkinud [[jääaeg|jääajal]], mil [[liustik]]ud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist [[moreen]]e.
 
Andorra on väga mägine. Üle 2000 meetri kõrgusi [[mäetipp]]e on riigis kokku 65. Riigi kõrgeim mägi on [[Coma Pedrosa]] (2946 meetrit üle merepinna). Madalaim koht paikneb 840 meetri kõrgusel üle merepinna [[Sant Julià de Lòria]] lähedal Hispaania piiri ääres.
Org on tekkinud jääajal, mil [[liustik]]ud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist [[moreen]]e.
 
===Veestik===
Andorra on väga mägine. Üle 2000 m kõrgusi [[mäetipp]]e on 65. Kõrgeim mägi on [[Coma Pedrosa]] (2946 m). Madalaim koht on 840 kõrgusel [[Sant Julià de Lòria]] lähedal Hispaania piiri ääres.
Riigi keskpaigas ühinevad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]] [[Valira]] jõeks, mis voolab edasi Hispaaniasse. Riigi tähtsamate jõgede seas on veel [[Arinsal]] ja [[Riu Madríu]].
 
Andorras asub 172 järve, millest suurim on Estanys de Juclar, pindalaga 0,23 km². <ref>Girard P.; Gomez P (2009). Lacs des Pyrénées: Andorre.</ref>
=== Kliima ===
Asendi tõttu valitseb Andorras suhteliselt jahe [[mäestikukliima]].
 
===Taimestik===
[[Jaanuari keskmine temperatuur]] on −7&nbsp;°C. Suvel ulatub temperatuur +26 kraadini.
Andorra looduses on kirjeldatud 1350 liiki kõrgemaid taimi. <ref>[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Andorra.htm Ülevaade Andorra loodusest.]</ref> Riigi pindalast on metsaga kaetud 34%. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref>
 
Rohkem kui kolmandik Andorrast asub [[metsapiir]]ist kõrgemal. Madalamates kohtades vahelduvad enamasti [[männimets]]ad [[aas]]ade ja [[karjamaa]]dega. Madalamates kohtades on [[vahemereline kliima|vahemerelise kliima]] mõju, mida iseloomustavad igihaljad [[tamm]]e[[puistu]]d ning vahelduv kõnnu- ja karjamaa.
Kõrgete kaljumägedega ümbritsetud kõrgorgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved.
 
Kõrgemal paikneb tamme- ja [[piinia]]metsade vöönd. Mägedes kasvavad [[nulg|nulud]].
===Veestik===
Umbes Andorra keskpaigas ühinevad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]] [[Valira]] jõest, mis voolab edasi Hispaaniasse. Tähtsamate jõgede seas on veel [[Arinsal]] ja [[Riu Madríu]].
 
[[Subalpiinne vöönd|Subalpiinses vööndis]] 1600–2000 meetri kõrgusel valitsevad [[mänd]]ide ja [[harilik kuusk|harilike kuuskedega]] metsad, üksikult kasvavad seal ka [[kask|kased]], [[harilik pukspuu|harilikud pukspuud]], [[kadakas|kadakad]] ja [[kanarbik]].
===Taimed===
Rohkem kui kolmandik Andorrast on [[metsapiir]]ist kõrgemal. Madalamates osades vahelduvad enamasti [[männimets]]ad [[aas]]ade ja [[karjamaa]]dega.
 
Ülalpool metsapiiri on [[alpiinne vöönd|alpiinsed]] [[mägikarjamaa]]d.
Madalamates kohtades on vahemereline mõju: neid iseloomustavad igihaljad [[tamm]]e[[puistu]]d ning vahelduv kõnnu- ja karjamaa.
 
===Loomastik===
Kõrgemal on tamme- ja [[piinia]]metsade vöönd. Varjus kasvavad [[nulg|nulud]].
[[Pilt:Isard des pyrenees bigorre 2003.jpg|thumb|[[Mägikits]]]]
 
Andorras elab 2 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''Bufo spinosus'' ja ''Calotriton asper''. <ref>[http://amphibiaweb.org/search/index.html Kahepaiksete andmebaas. Andorra]</ref> Andorras elab 4 liiki [[roomajad|roomajaid]]. <ref>[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Andorra.htm Ülevaade Andorra loodusest.]</ref>
Subalpiinses vööndis 1600–2000 m kõrgusel valitsevad [[mänd]]ide ja [[harilik kuusk|harilike kuuskedega]] metsad, üksikult kasvavad seal ka [[kask|kased]], [[harilik pukspuu|harilikud pukspuud]], [[kadakas|kadakad]] ja [[kanarbik]].
 
Andorra loomastik sarnaneb [[Kesk-Euroopa]] loomastikuga. Riigis elab 15 liiki [[imetaja]]id. <ref>[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Andorra.htm Ülevaade Andorra loodusest.]</ref> Riigis elavad [[siil]]id, [[mutt|mutid]], [[orav]]ad, [[rebane|rebased]], [[kärplased]], [[metssiga|metssead]] ja [[jänes]]ed, kellele peetakse ka jahti. Veekogude kallastel elab [[pürenee piisammutt]] ehk pürenee desman. Kõrgemal leidub [[harilik mägikits|mägikits]]i ja [[ümiseja]]id.
Ülalpool metsapiiri on alpiinsed [[mägikarjamaa]]d.
 
Riigis on tuvastatud 232 linnuliiki. <ref>[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=ad&list=ebird Denis Lepage. Avibase. Andorra.]</ref> Lindudest esineb Andorras [[metsis]]eid, [[kaljukotkas|kaljukotkaid]], [[kaeluskotkas|kaeluskotkaid]], [[raipekotkas|raipekotkaid]] ja [[habekotkas|habekotkaid]].
[[Pilt:Isard des pyrenees bigorre 2003.jpg|thumb|[[Mägikits]]]]
===Loomad===
Loomastik on põhiliselt samasugune nagu [[Kesk-Euroopa]]s: seal elavad [[siil]]id, [[mutt|mutid]], [[orav]]ad, paljud [[linnud]], [[rebane|rebased]], [[kärplased]], [[metssiga|metssead]] ja [[jänes]]ed, kellele peetakse ka jahti.
Ojakallastel võib kohata muti sugulast [[pürenee piisammutt]]i ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas.
 
=== Kliima ===
Kõrgemal leidub [[harilik mägikits|mägikits]]i, [[ümiseja]]id ja [[metsis]]eid, samuti [[kaljukotkas|kaljukotkaid]], [[kaeluskotkas|kaeluskotkaid]], [[raipekotkas|raipekotkaid]] ja [[habekotkas|habekotkaid]].
Riigi geograafilise asendi tõttu valitseb Andorras suhteliselt jahe [[mäestikukliima]].
 
[[Jaanuar]]i [[keskmine temperatuur]] on −7&nbsp;°C. Suvel ulatub temperatuur +26°C kraadini.
== Rahvastik ==
 
Kõrgete kaljumägedega ümbritsetud orgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved.
 
==Riigikord==
Andorra on parlamentaarne demokraatia. [[Täidesaatev võim|Täidesaatvat võimu]] teostavad kaks kaasvürsti, kelleks on episkopaalse kaasvalitsejana [[Urgelli piiskop]] [[Joan Enric Vives i Sicília]] ja ilmaliku kaasvalitsejana [[Prantsusmaa president]] [[François Hollande]], kes määravad riiki oma esindajad. Prantsusmaa president valitakse ametisse 5 aastaks. Piiskopi ametiaja sätestab [[katoliku kirik]]u [[kanooniline õigus]], mille alusel [[paavst]] kinnitab ta ametisse. Paavst vabastab piiskopi ametist, kui piiskop on saanud 75-aastaseks.
 
Valitsusjuht ehk peaminister valitakse [[Orgude Peanõukogu]] poolt ning kaasvalitseja kinnitab ta ametisse 4 aastaks. Peaminister nimetab ametisse valitsuse.
 
[[Seadusandlik võim]] kuulub 1-kojalisele parlamendile - Orgude Peanõukogule. Parlamenti kuulub 28 liiget, kes valitakse ametisse 4 aastaks. Eelmised valimised peeti [[2015]]. aastal. Viimaste valimiste järel sai Andorra Demokraatide Partei parlamendis 15, Andorra Liberaalne Partei 8, Sotsiaaldemokraatliku Partei, Andorra Roheliste ja sõltumatute kandidaatide koalitsioon 3 ning Sotsiaaldemokraatlik Progressipartei 2 kohta.
 
Andorra [[põhiseadus]] jõustus [[1993]]. Riigi kõrgemad kohtuorganid on Andorra ülemkohus ja konstitutsioonikohus. Ülemkohtu koosseisu kuulub president ja 8 [[kohtunik]]ku, konstitutsioonikohtu koosseisu 4 [[magistraat]]i.
 
==Haldusjaotus==
{|
|
Andorra jaguneb 7 vallaks (''parròquia''):
* [[Andorra la Vella]]
* [[Canillo vald]]
* [[Encampi vald]]
* [[Escaldes-Engordany vald]]
* [[La Massana vald]]
* [[Ordino vald]]
* [[Sant Julià de Lòria vald]]
| [[Pilt:Andora.png|250px]]
|}
 
== Rahvastik ==
[[Pilt:Andorra nasa world wind.png|pisi|left|[[Satelliidifoto]] Andorrast]]
===Rahvaarv===
Andorras elas 1. jaanuaril [[20062016]] arvestuslikult 6778 313264 inimest., Seisuganeist 31.39 detsember954 2007olid olimehed elanikkeja 8338 137.310 2012naised. aasta seisuga oli rahvaarv 85 082<ref name>[http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang="CIA"4 Andorra Statistikaamet. Rahvastik.]</ref>.
 
===Rahvuslik koosseis===
Rahvastikust 36% 138 isikut on [[andorralased]], 58,5%20 652 [[hispaanlased]], 22,5%10 300 [[portugallased]] ja 10,1%3946 [[prantslased]] (12016). jaanuar 2006){{lisa viide}}<ref>[http://www. Seisuga 31estadistica.12ad/serveiestudis/web/index.2007 oli elanikkonna seasasp?lang=4 Andorra kodanikkeStatistikaamet. 30 441 (36,6%), Hispaania kodanikke 27 476 (33,0%), Portugali kodanikke 13 519 (16,3%) ja Prantsusmaa kodanikke 5200 (6,3%)Rahvastik.]</ref>
 
===Demograafilised näitajad===
Riigi rahvaarvu kasv on 0,274% (2012 hinnang). <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html USA Luure Keskagentuuri andmebaas.]</ref> [[Keskmine eluiga]] oli 88,97 aastat.<ref>[http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 Andorra Statistikaamet. Rahvastik.]</ref>
Rahvaarvu kasv on 0,274% (2012 hinnang)<ref name="CIA" />.
 
[[Keskmine eluiga]] on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas.<ref>[http://www.n-tv.de/838247.html ''Studie über Lebenserwartung – Amis weit abgeschlagen''], n-tv.de., 12. august 2007]</ref>.
 
Imikute suremus on 3,76 surma 1000 sünni kohta, laste suremus 0,7%.
 
123. rida ⟶ 140. rida:
 
[[Pilt:Andorra population pyramid 2005.png|thumb|Andorra [[rahvastikupüramiid]] 2005.]]
*Rahvastiku keskmine vanus on 36–4040,96 aastat (2004. aasta seisuga 40,34 aastat2016).
*14,8%11 andorralastest218 Andorra elanikku on alla 15-aastased (meessoost 5471, naissoost 4995; 2004. aasta seisuga2016)
*71,5%56 040 elanikku on 15–64-aastased (meessoost 26 463, naissoost 23 9772016)
*13,7%11 006 elanikku on 65-aastased või vanemad (meessoost 4780, naissoost 48632016)
 
===Välismaalased===
Viimase 25 aasta jooksul on välismaalaste arv Andorras kahekordistunud. Selleks et saada Andorra kodakondsus, peab olema kas abielus andorralasega või olema Andorras alaliselt elanud vähemalt 2025 aastat. või<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html omadaUSA selleksLuure sünnijärgsetKeskagentuuri õigustülevaade.{{lisa viide}}]</ref>
 
Seisuga [[31. detsember]] [[2007]] oli riigi elanikest Andorra kodanikke ainult 36,6% (30 441).
 
===Keeled===
[[Pilt:Ordino01.jpg|thumb|[[Sant Marti de la Cortinada]] [[Ordino]]s]]
Andorra [[Ametlikametlik keel]] on [[katalaani keel]]. Kasutusel on ka [[hispaania keel]] ja [[prantsuse keel]].
 
Katalaani keelt kõneleb 58%, hispaania keelt 35% ja prantsuse keelt 20% elanikkonnast.
 
===Religioon===
[[Riigiusund]] on [[katoliiklus]]. Umbes 90% andorralasi (umbes 60 000) kuulub [[katoliku kirik]]usse. Andorras ei ole kunagi olnud eraldi piiskopkonda, vaid ta on kuulunud [[Urgelli piiskopkond]]a. Andorra evangeliseeritipiirkond ristiusustati [[6. sajand]]i keskel püha [[JustJustus]]ie ajalpoolt.
 
Umbes 1% elanikest on [[Jehoova tunnistajad]]. OnRiigis on mitmesuguseid [[protestantism|protestantlikke]] [[kogudus]]i ning üks [[judaism|judaistlik]] kogudus.
 
=== Asustus ===
148. rida ⟶ 165. rida:
Andorra rahvastik koondub suuremalt jaolt vürstiriigi suurimasse orgu, millest voolab läbi [[Valira]] (Grand Valira) jõgi ja kus paikneb kaks valda, sealhulgas pealinn [[Andorra la Vella]].
 
2016 oli Andorra la Vella rahvaarv 19 230 inimest. Riigi suuremad asulad on veel Escaldes-Engordany, Sant Julià de Lòria ja Encamp.
95% rahvastikust elab linnades.
 
==Riik Riigikaitse ==
Andorral puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutavad Hispaania ja Prantsusmaa. Andorras tegutseb politseiüksus.
===Riigikord===
Vürstiriiki valitsevad kaks kaasvalitsejat, kelleks on – episkopaalse kaasvalitsejana [[Urgelli piiskop]] [[Joan Enric Vives i Sicília]] ja Prantsuse kaasvalitsejana president [[François Hollande]]. Valitsusjuht ehk peaminister valitakse [[Orgude Peanõukogu]] poolt ning kinnitatakse kaasvalitseja poolt. Praegune peaminister on [[Albert Pintat Santolària]]. Peaminister nimetab ametisse valitsuse.
 
===Haldusjaotus===
{|
|
Andorra jaguneb 7 vallaks (''parròquia''):
* [[Andorra la Vella]]
* [[Canillo vald]]
* [[Encampi vald]]
* [[Escaldes-Engordany vald]]
* [[La Massana vald]]
* [[Ordino vald]]
* [[Sant Julià de Lòria vald]]
| [[Pilt:Andora.png|250px]]
|}
 
== Majandus ==
 
'''===Makromajandus'''===
 
VaremAndorra olielanike põhilisekstraditsiooniliseks tegevusalaks oli lamba- ja [[tubakakasvatus,]]. tänapäevalTänapäeval agaon riigi peamised majandusharud [[kaubandus]], [[finantssektor]] ja [[turism]], mis ühtlasi on ka suurimad tööandjad (52, 63%).
 
Aastatel 1997–2004[[1997]]–[[2004]] oli keskmine majanduskasv 4,5%. SKTAndorra [[sisemajanduse kogutoodang]] oli [[2005]]. aastal 2 miljardit eurot. [[Standard &Poors]]i Poorsiandis antudriigile riigireiting[[juuli]]s on2016 2ABBB- [[reiting]]u. Riigi<ref>[http://www.tradingeconomics.com/andorra/rating majanduseAndorra peamised mootorid on kaubandus, turism ja finantssektor, mis ühtlasi on ka suurimad tööandjad (52, 63%)riigireitingud.]</ref> Inflatsiooni[[Inflatsioon]] oli 2005. aastal 3,1%. [[Keskmine kuupalk]] oli 2006[[2017]]. aasta algusesjaanuaris 16301979 eurot ja [[miinimumpalk]] 839991 eurot. <ref>[http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4# Andorra Statistikaamet. Majandus.]</ref>
 
Turismisektor hakkas arenema 1960. aastatel. Teenustesektor asendas kiiresti põllumajanduse[[põllumajandus]]e, kus praegu on hõivatud vaid 0,32% elanikkonnast. Kõige rohkem on tööealisest elanikkonnast hõivatud kaubanduses (26,9%), ehituses (15,9%) ja hotellinduses[[hotellindus]]es (13,3%).
 
'''===Väliskaubandus'''===
 
Andorra väliskaubanduses domineerib [[import]]. 2004. aastal moodustas import 1412 miljonit eurot ja [[eksport]] 98 miljonit eurot. Peamiseks kaubanduspartneriks on [[Euroopa Liit]] – 2005. aastal moodustas 88% impordist Euroopa Liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport läks Euroopa Liitu. Peamised importkaubad on masinad ja seadmed (20,9% koguimpordist), valmistoidukaubad (12,1%), transpordivahendid (11,3%), keemiatooted (10,1%) ning puit ja puidutooted (8,6%).
'''===Ärikeskkond'''===
 
Ärikeskkonna iseloomustus
 
Andorra ärikeskkonda iseloomustab:
*kiire majanduskasv;
191. rida ⟶ 190. rida:
*lihtne juurdepääs administratsioonile;
*väga hea telekommunikatsioonivõrk;
*kahe suure rahvusvahelise lennujaama – Toulouse’i[[Toulouse]]'i ja [[Barcelona]] – lähedus. 2008 aastast loodetakse sisse seada ka regulaarne kopteriühendus Barcelona lennujaamaga (ca poole tunnine reis), edaspidi ka Toulous’iga. Lisaks uuritakse koostöös Hispaaniaga uue rahvusvahelise lennujaama ehitamist Andorra piiri lähedale;
*tööandjasõbralik sotsiaalkindlustussüsteem, sotsiaalmaksu suurus on 18% töötaja palgast, millest 13% maksab tööandja ja 5% töötaja;
*Andorra keskmine maksukoormus on vaid pool Euroopa keskmisest.
 
'''===Maksud''' ===
 
Andorras puudub nii [[üksikisiku tulumaks|üksikisiku]] kui ka [[ettevõtte tulumaks]], mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks on siiski kavas kehtestada mõõdukas ettevõttemaks. Ka [[käibemaks]] on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest. Kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt, majandustegevuselt ja rendilt.
 
2006. aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu, mille keskmiseks tasemeks on 4%:
 
*maks ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate poolt Andorras osutatud või Andorrast ostetud teenustele ;
*kaudne maks kaupade tootmisele ja töötlemisele Andorras;
*kaubandustegevuse kaudne maksustamine – sellega maksustatakse kaupade ja toodete müüki Andorra territooriumil.
207. rida ⟶ 206. rida:
Lühidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania käibemaksusüsteemi põhimõtete suunas, jääb aga oma proportsioonidelt neist madalamaks.
 
Avaliku sektori poolt osutatud teenused on maksuvabad ([[meditsiin]], sotsiaalteenused, [[sotsiaalkindlustus]], [[haridus]], [[sport]]).
 
'''===Ettevõtlusreform'''===
 
Valitsuse algatatud reformide Iesimese faasina võttis valitsusesvalitsus [[14. juuniljuuni]]l [[2006]] vastu kolm seadust, mis peaksid jõustuma 2006. aasta lõpus:
 
Ettevõtlusseadus – kaasajastab ettevõtete juhtimist, mille läbi suureneb õiguskindlus. Seadus loob eelduse ettevõtte asutamise protsessi kiirenemiseks. Samuti muutub kontroll ettevõtete üle läbipaistvamaks, modernsemaks ning ettevõtte juhtimise põhimõtted harmoniseeritakse EL-gaEuroopa Liiduga.
 
Välisinvesteeringute seadus – avab Andorra ettevõtluse väliskapitalile. Ettevõtted, va põllumajandus, võivad uue seaduse kohaselt olla 100% väliskapitalil põhinevad (kehtiva seaduse järgi on lubatud maksimaalselt 33% osalus). Kaubanduses, ehituses, hotellinduses ja kinnisvarasektoris avatakse ettevõtted väliskapitalile 49,9% ulatuses (kehtiva seaduse järgi lubatud osalus on samuti 33%), ning järkjärguliselt toimub edasine liberaliseerimine.
 
Raamatupidamise seadus – kohustab kõiki ettevõtteid pidama arvestust Euroopa ja rahvusvaheliste standardite järgi.
221. rida ⟶ 220. rida:
2007. aastal on kavas võtta vastu ettevõttemaksu seadus ja auditeerimisseadus. Lisaks plaanib valitsus uut patendiseadust, et tagada intellektuaalomandi parem kaitse.
 
'''===Ettevõtluse Uuendamise Büroo''' ===
 
Ettevõtluse Uuendamise Büroo (OIE – Oficina per a la Innovació Empresarial) loodi 2006. aastal eesmärgiga toetada ettevõtete loomist Andorras. Samuti aitab OIE välisfirmasid kohaneda ja toime tulla Andorra ettevõtluskliimas, st. abistatakse ettevõtte asutamisel ja arendamisel. Sel eesmärgil on loodud nõunike/konsultantide (advokaatide, juristide, ökonomistide ja maksuekspertide jne) võrgustik. OIE ülesanneteks on mh. ettevõtluse mitmekesistamine, ettevõtete toetamine rahvusvahelistumisel, nende konkurentsivõime parandamisel innovatsiooni ja teadusuuringute rakendamise kaudu, uute finantseerimisallikate leidmisel ja uute strateegiate arendamisel.
 
OsutatakseOIE osutab järgmisi teenuseid:
 
*dokumentide ettevalmistamine, koostamine;
234. rida ⟶ 233. rida:
 
===Energeetika===
Osa Andorra energiavajadusest katab hüdroelektrijaam Valira jõel.
 
== Taristu ==
Andorra teede kogupikkus on 320 kilomeetrit. [[2002]] avati Envalira tunnel. Prantsusmaalt ja Hispaaniast pääseb riiki ühe peamise maantee kaudu. Andorras puudub lennuväli, kuid riigis on 3 helikopteri maandumisplatsi. Riigist 12 kilomeetri kaugusel Hispaanias asub Andorra–La Seu d'Urgelli lennuväli, mille kasutamiseks sõlmis Andorra valitsus 2014 kokkuleppe.
 
== Ajalugu ==
[[File:Bor%C3%ADs_Sk%C3%B3syrev.jpg|thumb| [[Boris Skossyreff]] kuulutas end 1934 Andorra kuningaks.]]
Varasemad inimasustuse jäljed on Andorra alalt tuvastatud umbes 10 000 aastat eKr. 7. sajandil eKr jäi Andorra [[ibeerid]]e hõimu andosiinide asualale. [[Rooma riik|Rooma riigi]] ajast on piirkonnas säilinud mõned ehitusmälestised. [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] järel kasvas piirkonnas [[Urgelli piiskop]]i mõju. Araablaste pealetungi ajal hõivasid Andorra ala [[frangid]] ja piirkond kuulus [[Frangi riik|Frangi riigi]] Hispaania marki. Traditsiooni järgi andis [[Karl Suur]] Andorra elanikele harta, millega paigutas piirkonda 5000-liikmelise frangi sõdurite üksust.
 
[[839]] dateeritud ürikus mainitakse 6 Andorra kogudust. [[988]] vahetas [[Urgelli krahv]] Borrell II Urgelli piiskopkonnale Andorra alad, saades piiskopilt vastu Cerdanya. [[1095]] leppisid Caboet' senjöör Arnau ja Urgelli piiskop kokku Andorra kaasvalitsemise osas. Senjööri tütar Arnalda abiellus Castellbò vikontiga. Nende tütar Ermessenda abiellus [[Foix' krahv]]i Roger Bernard II-ga, kellest sai Andorra kaasvalitseja.
 
Andorra vürstiriik loodi [[8. september|8. septembril]] [[1278]]. aastal [[Aragóni kuningas|Aragóni kuninga]] Pere II vahendusel, et lõpetada aastaid kestnud sõjaline vaen oma [[vasall]]ide Urgelli piiskopi Pere d'Urtxi ja Foix' krahvi Roger Bernard III vahel. [[6. november|6. novembril]] [[1288]] sõlmiti täiendav leping, mis jäi kehtima, kuni Andorra põhiseaduse jõustumiseni [[1993]]. aastal.
 
Foix' krahvi tiitel liikus [[1484]] krahvinna Catherine abielu järel [[Navarra kuningas|Navarra kuningale]]. Kui Navarra kuningas [[Henri IV|Henri III]] sai [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningaks]], siis läks ka Navarra kuninga tiitel Prantsusmaa kuningale, kellest sai Andorra kaasvürst. Prantsusmaa kuulutamisel vabariigiks läks kaasvürsti tiitel üle [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendile]].
 
[[1419]] kokkuleppega loodi Andorra Orgude Peanõukogu ja [[1433]] kohus. [[1812]]–[[1813]] oli Andorra annekteeritud Prantsusmaa vägede poolt. [[1866]] anti õigus Peanõukogu liikmeid valida perekonnapeadele.
 
Andorra kuulutas [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Saksamaa]]le sõja, kuid riik sõjategevuses ei osalenud. Prantsusmaa väed okupeerisid Andorra [[1933]] puhkenud rahutuste ajal. [[Leedu]]st pärit [[Boris Skossyreff]] kuulutas end [[6. juuli]]l [[1934]] Andorra kuningaks ja kuulutas sõja Urgelli piiskopile. Andorra Peanõukogu hääletas üksmeelselt [[monarhia]] poolt ja riigis moodustati uus valitsus. [[20. juuli]]l 1934 vahistasid Hispaania võimud Borisi ja viisid Hispaaniasse. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal viibis Andorras Prantsusmaa garnison. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli Andorra neutraalne, kuid tähtis ühendustee ja infokanal [[Vichy valitsus]]e ja Hispaanias valitsenud [[Francisco Franco]] režiimi vahel.
 
Andorra sai 1993 [[ÜRO]] liikmeks.
 
== Eesti ja Andorra suhted ==
 
[[Eesti]] ja Andorra sõlmisid [[diplomaatilised suhted]] [[11. aprill]]il [[1996]]. <ref>[http://www.vm.ee/et/riigid/andorra?display=relations Eesti Välisministeeriumi ülevaade.]</ref> [[2001]] määras Eesti esimese suursaadiku Andorra Vürstiriiki. Andorra ainus suursaadik Eestis oli Jaume Gaytán Sansa, kes resideerus [[Lissabon]]is. [[11. aprill]]il [[2013]] avati Andorras Eesti aukonsulaat.
 
[[2014]]. aastal eksportisid Eesti ettevõtted Andorrasse kaupu 6 000 euro eest, millest 97,5% moodustasid masinad ja seadmed.
 
[[Juuli]]s [[2007]] korraldati Andorras [[Arsis]]e kelladeansambli kontsert. [[1. märts]]il [[2008]] esines Andorra Rahvusauditooriumis ETV tütarlastekoor. Juulis 2013 esines Eesti tütarlastekoor [[Ellerhein]] Meritxelli Püha Jumalaema kirikus. [[Juuni]]s 2014 oli Andorras Caldea Veekeskuse fuajees vaadata Eesti Arhitektuurimuuseumi koostatud näitus "Eesti tuletornid läbi aegade".
 
[[Eesti jalgpallikoondis]] on [[Andorra jalgpallikoondis]]ega pidanud kokku 12 mängu.
 
== Haridus ==
 
Andorras kehtib koolikohustus 16-eluaastani. Andorra on maailmas ainus riik, kus kehtib kolm [[haridussüsteem]]i: andorra, prantsuse ja hispaania haridussüsteemid. [[1997]] alustas tegevust Andorra ülikool.
 
[[1880]] rajati Andorras esimesed katoliiklikud koolid, [[1900]] esimene prantsuse kool ja [[1930]] esimene hispaania kool. [[1995]] rajati riigi esimene spordikool.
 
== Kultuur ==
[[File:Esgl%C3%A9sia_de_Santa_Coloma_-_12.jpg|thumb|250px| Santa Coloma d'Andorra kirik.]]
Andorra kultuuripärandi hulka kuulub mitmeid [[romaani stiil]]is hooneid. Riigi vanim kirikuhoone on Santa Coloma d'Andorra kirik, mille lööv ehitati [[8. sajand]]il. Andorras tegutseb 18 muuseumi (nt. etnograafiamuuseum, religioosse kunsti muuseum, ikonograafia muuseum, postimuuseum, parfüümimuuseum, jt.).
Andorras on populaarsed rahvamuusika ja rahvatantsud, nagu ''contrapàs'' ja ''marratxa''. Andorra on [[Eurovisioon]]il osalenud 6. korral, saades 2007. aastal 12. koha.
 
Andorra sportlased osalesid esmakordselt [[1976. aasta suveolümpiamängud]]el [[Montréal]]is. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud.
 
Riigi sportlased on olnud edukamad talispordialade võistlustel, eriti [[mäesuusatamine|mäesuusatamises]]. Riigis on populaarsed spordialad ka [[jalgpall]], [[ragbi]] ja [[korvpall]].
Andorra vürstiriik loodi [[1278]]. aastal ja tema põhiseadus kiideti heaks [[1993]]. aasta referendumil.
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Andorra"