Redaktsioon: 14. jaanuar 2017, kell 03:49 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. aprill 2017, kell 09:53 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 450 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
15. rida: }} [[Pilt:A view to Baku and it's Boulevard.JPG\|thumb\|Vaade Bakuule]] '''Bakuu''' ([[aserbaidžaani keel]]es: Bakı) on [[Aserbaidžaan]]i pealinn ja suurim linn. Bakuu on ka [[Kaspia meri\|Kaspia mere]] ja [[Kaukaasia]] piirkonna suurim linn.▼ Bakuu ~~([[aserbaidžaani keel]]es: Bakı)~~ asub [[Kaspia meri\|Kaspia mere]] läänerannikul [[Abşeroni poolsaar]]e lõunakaldal. Bakuu asub 28 meetrit allpool merepinda. See teeb temast madalaima pealinna maailmas ning ta on ka suurim allpool merepinda asuv linn.▼ ▲'''Bakuu''' on [[Aserbaidžaan]]i pealinn ja suurim linn. Bakuu on ka [[Kaspia meri\|Kaspia mere]] ja [[Kaukaasia]] piirkonna suurim linn. Tõenäoliselt asutas linna üks [[Sassaniidid~~\|sassaniidide~~]]e dünastia valitsejatest 5. või 6. sajandil.▼ ▲Bakuu ([[aserbaidžaani keel]]es: Bakı) asub [[Kaspia meri\|Kaspia mere]] läänerannikul [[Abşeroni poolsaar]]e lõunakaldal. Bakuu asub 28 meetrit allpool merepinda. See teeb temast madalaima pealinna maailmas ning ta on ka suurim allpool merepinda asuv linn. ▲Tõenäoliselt asutas linna üks [[Sassaniidid\|sassaniidide]] dünastia valitsejatest 5. või 6. sajandil. Esmakordselt mainiti Bakuud kirjalikult aastal [[885]]. == Ajalugu == [[642]]. aastal vallutasid [[araablased]] linna ja valitsesid seda kuni [[Türklased\|türklastest]] [[Seldžukid\|seldžukkide]] tulekuni umbes [[1058]]. aastal. [[1222]] algas [[Mongolid\|mongolite]] sissetung. [[1501]]. aastal vallutas Bakuu ja [[Širvan\|Širvani]] [[Pärsia]] [[šahh]] [[Ismail I]]. [[1578]]. aastal said üürikeseks ajaks peremeheks [[Osmanite riik\|osmanid]], kelle asendas [[1606]]. aastal Pärsia šahh [[‘Abbās I Suur]].<ref name=":0">[[Julius Genss]], Fragmente Azerbaidžani kultuurist. Akropolis Bakuus - Viisnurk, nr 044, 1941</ref> Bakuu südames on säilinud hulk ajaloolisi hooneid seal hulgas suurepäraseid näiteid [[15. sajand\|15. sajandi]] islami arhitektuurist. Tänapäevani on säilinud müürid linna põhjaosas, mille tornid kuuluvad sassaniidide aega. Poole kilomeetri pikkusel lõigul on säilinud 20 laskeavadega torni. Tähelepanu väärib [[1649]]. aastal ehitatud šahh Abbase värav, mida ehib kahe heraldilise lõvi ja härjapeadega [[bareljeef]].<ref name=":0" /> Rannas seisab hiiglaslik Neitsitorn (<span lang="az">''Qız Qalası''</span>), mis on oma 116 astmega üle 28 meetri kõrge. Torni seina on müüritud tahvel kirjaga "Qubbeye Masud ibn Davud", mis kuulub [[12. sajand\|12. sajandisse]]. ~~Sõnõk-kala~~[[Sınıqqala mošee]] seinal on säilinud dateering [[1077]]-[[1078]]. Mošee juures viib tee mööda kitsaid ja kõveraid põiktänavaid nn Muradi värava juurde, mis ~~kujutab~~on ~~endast~~kirjatud kividega kaunistatud valgest kivist ~~laotud portaali, mis on kaunistatud kirjatud kividega~~portaal. [[1616]]. aastast pärinev kiri meenutab sultan [[Murad III\|Murad]] III valitsusaega linnas.<ref name=":0" /> Khaani palee on ehitatud Khalilullah I poolt. See on väheldane kahekordne hoone helekollastest ~~paetahvlitest~~[[lubjakivi]]tahvlitest. Tähelepanuväärne on paleekompleksi kuuluv kohtukoda - kõrgel vundamendil kuuetahuline [[rotund]], mida piiravad kolmest küljest lahtised sammastikud. Iga sammas on kaunistatud raidkirjadega [[Sokkel\|soklil]] ja [[kapiteel\|kapiteelil]]. Kohtukoja portaali täisnurkne orv läheb üle poolümaraks ja on täidetud stalaktiitide ridadega, Portaali ülemist osa katab kivisse raiutud taimornament.<ref name=":0" /> ==Rahvastik== [[2009]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bakuu elanikest [[aserid\|asereid]] 90,3%, [[venelased\|venelasi]] 5,3%, [[juudid\|juute]] 0,6% ja muudest rahvustest inimesi 4,1%. == Kliima == Bakuus on [[parasvöötme kliima]]. Suved on kuumad ja kuivad, talved jahedad ja mõnikord niisked. Lumi on piirkonnas haruldane (esineb keskmiselt kolmel päeval aasta jooksul). Lumi püsib talviti vähemalt paar päeva. 47. rida ⟶ 44. rida: Aastas paistab päike keskmiselt 2207 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (313 tundi) ja juuni (294 tundi), kõige vähem on päikest näha veebruaris (89 tundi) ja jaanuaris (90 tundi). Bakuu on avatud [[tuul]]ele ja sellepärast Aserbaidžaani üks kõige tuulisemaid paiku. Igal aastaajal võib puhuda nii külm põhjatuul ''hazri'' kui kuum lõunatuul ''gilavar''. Talvel toob ''hazri'' endaga [[lumi\|lund]]. Lund sajab igal talvel, aga püsivat lumikatet ei moodustu. Seevastu suvel toob ''hazri'' endaga mõnusat jahedust. ==Vaata ka== 57. rida ⟶ 54. rida: {{viited}} == Välislingid == *[http://www.baku-ih.gov.az/ Bakuu ametlik koduleht] {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Bakuu\| ]]▼ [[Kategooria:Pealinnad]] ▲[[Kategooria:Bakuu\| ]] [[Kategooria:Aserbaidžaani linnad]]

Bakuu: erinevus redaktsioonide vahel