Arnold Kask: erinevus redaktsioonide vahel

'''Arnold Kask''' ([[10. august]] [[1902]] [[Pärnu]] – [[30. juuli]] [[1994]] [[Tartu]]) oli keeleteadlane, filoloogiadoktor ja [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige. <ref name=":0">Kasik, Reet 2002. Püsimisest ja muutumisest. Arnold Kask 100 – Keel ja Kirjandus nr 8, lk 584–586.</ref>

1923 lõpetas [[Pärnu Ühisgümnaasium|Pärnu linna ühisgümnaasiumi]]. Astus [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]], kus õppis [[Eesti keel|eesti keelt]], [[Kirjandus|kirjandust]], [[Kasvatusteadus|pedagoogikat]] ja [[Filosoofia|filosoofiat]]. <ref name=":1" /> 1929 lõpetas Tartu Ülikooli Pärnu linna stipendiaadina. 1943 kaitses TÜ-s magistritöö "Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel". 1955 kaitses TÜ-s väitekirja "Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi [[Eesti kirjakeel|eesti kirjakeeles]]" (avaldati 1958), sai esimeseks Tartu Riikliku Ülikooli keeleteaduse doktoriks. <ref name=":0" /> <ref name=":1">Eesti teaduse biograafiline leksikon (1. köide) 2000, Tallinn: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus.</ref>

1941–1944 töötas [[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar|Tartu Õpetajate Seminari]] õpetajana. 1944 oli TÜ eesti keele [[lektor]] pärast [[Johannes Voldemar Veski|Johannes Voldemar Veskit]], 1944–1957 eesti keele kateedri [[dotsent]], õpetas keeleajalugu, [[Murre|murdeid]] ja eesti keele [[sõnavara]]. 1957–1975 oli [[professor]] ja 1955–1975 kateedri juhataja. Tema suunamisel loodi õppematerjale ja kõrgkooliõpikuid. Organiseeris instituudi juurde murdearhiivi loomist, kavandas tulevase murdesõnaraamatu põhimõtteid. 1975–1991 oli TÜ-s konsultantprofessor, alates 1993 [[emeriitprofessor]]. 1947–1952 töötas ta [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] keeleuurimissektori juhatajana ja 1952–1955 instituudi vanemteadurina. 1961 sai Eesti Teaduste Akadeemia [[Akadeemik|akadeemikuks]] eesti keele alal. 1944 ja 1968–1982 oli [[Emakeele Selts|Emakeele Seltsi]] esimees, 1945–1948 abiesimees, alates 1974 auliige. Lisaks oli ta Nõukogude Fennougristide Komitee liige ja [[Soome-Ugri Selts|Soome-Ugri Seltsi]] välisliige (1959). <ref name=":0" /> <ref name=":1" />

Arnold Kase teadustöö põhisuunad olid eesti kirjakeele ajalugu ja murdeuurimine (alustas murdekogumist 1925). <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> Keeleteadlasena kasutas ta võrdlev-ajaloolist meetodit. <ref name=":0" /> Uurimistöös jaotas eesti keeleala murreteks ja murderühmadeks ning selgitas kirjakeele murdelist tausta. Üldistavate uurimustega eri ajajärkude kirjakeelest, selle [[ortograafia]] ja [[morfoloogia]] kujunemisest, sõnavara arengust, [[Eesti kirjakeele norm|kirjakeele normimisest]], eesti leksikograafiast jms pani aluse eesti kirjakeele ajaloole – omaette distsipliinile ja kõrgkooli õppeainele.

Lisaks tegeles ta [[Keelekorraldus|keelekorraldusega]], normeeris eesti kirjakeelt. Arnold Kask on üle 160 teadustöö autor, sh õpikuid ja üle 30 raamatu. <ref name=":1" /> Tema juhendamisel rajati eesti keele kateedri murdearhiiv ja vana kirjakeele kartoteek. Tema õpilased on [[Aino Valmet]], [[Jaak Peebo]], [[Valve-Liivi Kingisepp]] jpt. <ref name=":0" />

== Tunnustused <ref name=":1" /> ==

* [[Eesti NSV teeneline teadlane]] (1970)

[[* Eesti NSVkeel ja riiklikselle preemia]]arenemine (19851946)

* Eesti keelkirjakeele jamurdelise selletausta areneminekujunemisest (19461962)

* [[Ellen Uuspõld|Uuspõld, Ellen]] 1972. Professor Arnold Kask 70-aastane – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 7–12.

* [[EevaErich AhvenRaiet|AhvenRaiet, EevaErich]] 1972. Arnold Kask tänapäeva eesti kirjakeele ajaloo uurijanaviljelejana – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 15–2629–34.

[[Erich* Raiet|Raiet,A. Erich]]Kase 1972.keeleliste Arnoldtööde Kaskbibliograafia tänapäeva(koost. eesti[[Helju kirjakeele viljelejanaKaal]]) – Emakeele Seltsi aastaraamat 18, lk 29–3451–53.

* [[MariHuno MustRätsep|MustRätsep, MariHuno]] 19721984. Professor Arnold Kask jaõppejõuna eestija murdeuurimineteadlasena – Emakeele Seltsi aastaraamat 1828, lk 37–415–10.

* [https://arhiiv.err.ee/vaata/keelemehe-elutoo-professor-arnold-kask-80 Keelemehe elutöö. Professor Arnold Kask – 80]. Toimetaja [[Helju Jüssi]]. Saate autorid Arnold Kask, Huno Rätsep ja Valve Kingisepp. ERRi arhiiv, 2. august 1982.