Redaktsioon: 21. detsember 2006, kell 23:05 redigeeri Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 605 muudatust →‎Samje [[kaitsejumalus]] ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. detsember 2006, kell 23:07 redigeeri eemalda Ats (arutelu \| kaastöö) 2004 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
8. rida: Algul kutsuti Tiibetisse [[Santarakshita]], kes alustas kloostri alusmüüri ja kahe '''[[stuupa]]ga''', kuid töö ei edenenud sugugi, sest päeval tehtu lammutati öösel maha. Lõhkumises süüdistati [[kohajumalus]]i. Selleks, et ehitust jätkata, kutsuti [[Kashmiir]]ist kohale tol ajastul kuulus [[tantrist]] ja [[müstik]] Guru [[Padmasambhava]], kelle juhtimise all tempel praktiliselt valmis ehitati. Samje kloostri põhiplaan on rajatud [[mandala]] kujulisena. Stiililt sisaldab endas nii India, [[Hiina]] kui Tiibeti sugemeid. Eeskujuks võeti klooster õppeasutis [[Odantapuri]] (Uddandapura) [[India]]s [[Bihar]]is. See oli kuningas Trisong Detseni soov. Padmasambhava koostatatud on esimesed Samje kloostri õppekavad, [[rituaal]]ide hulk , esimeste öpilaste valik samuti korraldas ta Samje kloostri [[kaitsejumalus]]te töö ja [[kohajumalus]]te [[funktsioon]]id. Padmasambhava pani aluse [[nyingma]] koolkonnas läbi viidavatele [[rituaalid]]ele, organiseeris ja koostas budistlike tekstide kogu, mida Samjes algselt kasutati, viis läbi esimeste õpilastega näitlikud praktikad. Šāntarakšita oli vastutavaks filosoofilse hariduse ja filosoofilise dispuudi õpetamise eest Samje kloostris. == Samje [[~~kaitsejumalus~~kaitsevaim]] == [[Pilt:Entering the impressive Samye Monastery through its protective wall.jpg\|thumb\| '''''[[Samje]]''''' kaitsemüür]] Padmasambhava enda puhastusriituste ja ~~nõidumistega~~nöidumistega pani aluse ka '''''[[Samje]]''''' kloostri esimesele [[~~kaitsejumalus~~kaitsevaim]]~~ele~~ule nimega '''''[[Pehar]],''''' keda algselt kutsusti (''Bi har gyal po''). '''''[[Pehar]]''''' oli kloostri ~~kaitsejumaluse~~kaitsevaim ametis VII sajandit kuni V [[dalai-laama]] ta enda ~~õpetaja~~öpetaja takka ässitamisel, kes oli hariduse saanud [[nyingmapa]] koolkonnas, soovitas tal ~~Peharist~~ '''''[[Pehar]]ist''''' teha [[dalai-laama]]de [[~~kaitsejumalus~~kaitsevaim]] ja riigi-oraakel. ~~Hiljem~~Kes ~~võeti ta~~hiljem [[gelug]]i koolkonna poolt ~~üle~~yle vöeti ja on tänapäevani '''''[[~~dalai~~Dalai-laama]]de''''' peamine [[~~kaitsejumalus~~kaitsevaim]] ja [[Netschung]]i oraakli [[inspiratsioon]]i allikas. ~~Samjes~~'''''[[Samje]]s''''' anti ~~kaitsejumalusele~~[[kaitsevaim]]ule uus nimi ( ''dKor bdag rGyal chen bi har ha'' ). == Esimesed mungad == Esimesed mungad, kes võeti '''''[[Samje]]''''' kloostrisse õppima, neid oli esmalt seitse kuid üldse loetakse esimese põlvkonna õpilasteks 25 [[tiibet]]last, olid peamiselt kohalike ülikute järeltulijad, keda kuningas '''''[[Trisong Detsen]]''''' sundis asuma uue [[ideoloogia]] teenistusse. Need 25 õpilast olid:▼ * kuningas '''''[[Trisong Detsen]]''''' ▼ ▲Esimesed mungad, kes võeti Samje kloostrisse õppima, neid oli esmalt seitse kuid üldse loetakse esimese põlvkonna õpilasteks 25 [[tiibet]]last, olid peamiselt kohalike ülikute järeltulijad, keda kuningas [[Trisong Detsen]] sundis asuma uue [[ideoloogia]] teenistusse. Need 25 õpilast olid: ▲* kuningas [[Trisong Detsen]] * [[Namkhai Nyingpo]] * [[Nub Chen Sangye Yeshe]] 42. rida ⟶ 41. rida: * Lasum Gyalwa Changchup Kloostri juurde kuulub ka '''''[[Samje]]''''' '''[[Gompa]]''' ehk [[Chimpu erakla]], mis asub kõrgel mägedes ja sinna jõudmiseks tuleb mitu tundi tõusta mööda järsku rada. Sealt avaneb ilus vaade nii Yarlungi orule kui selle keskel looklevale jõele. Koobaste juurde kuulub ka tempel, mille '''''[[Padmasambhava\|Padma]]''''' isiklikult valmis ehitas. [[Guru]] leidis need koopad ja mediteeris neis esimesena. Seal õpetas ta ka esimesi '''''[[Samje]]''''' munki astuma samme teel eraklusele. Kuningas '''''[[Trisong Detsen]]''''' veetis neis koobastes 6 aastat. '''''[[Anuttarajooga tantra]]t''''' praktiseeritakse '''[[erakla]]s''' või eraldatud koopas. Selle eesmärgiks on välistada kõik meeli segavad [[faktor]]id, millest põhiliseks peetakse suhtlemist teiste inimestega. == Samje dispuut== 792-794 toimus kuulus [[Samje dispuut]], kus vaidlesid [[Ho-shang Mo-ho-yen]], kes esindas [[Hiina]] '''''[[Chan]]i''''' ja tema oponendina '''''[[Kamalashila]]''''' [[India]]st kõrgharidusega '''[[tantrist]]''' , kes debati lõpuks sai [[chan]]-budalasest jagu. Enne debati algust oli kuningas [[Trisong Detsen]] otsus selline et dispuudi kaotaja on sunnitud koos enda pooldajatega Tiibetist lahkuma ja Tiibetisse jääb vaid võitnud koolkond. Selline dispuudi lõpptulemus sundis sellega hiina mahajanisti koos enda järgijate ja pooldajatega Tiibetist lahkuma. Filosoofiline vaidlus kestis kaks aastat. Sellel sündmusel on suur tähendus [[Nyingma]] ajaloos, sest Ho-shang leidis Samjes viibides endale kohalike munkade hulgast mitmed pooldajaid, kes läksid üle zeni [[koolkond]]a ja sõitsid Ho-shangiga kaasa Hiinasse. Kuningas [[Lang Darma]] (836-842) valitsemise ajal ,kui toimus suur nyinmgma koolkonna tagakiusamine, Samje klooster rüüstati ja osa kloostri mahukast [[raamatukogu]]st tassiti laiali. [[Kategooria:Nyingma koolkond]]

Samje klooster: erinevus redaktsioonide vahel