Kaitseväe kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida:
Suvel 1994 otsustas Tallinna Kaitseväe kalmistu taastamise komisjon, et “kalmistu tuleb taastada Tallinna Kaitseväe kalmistuna, kusjuures taastada tuleb ka mälestusehis, Vabadussõja juhtide mälestusmärk ning Vabadusristi kavaleride mälestusmärk”.
 
== Mälestusmärgid ==
*[[1928]]. aastal rajati kalmistule arhitekt [[Edgar Kuusik]]u kavandi järgi Vabadussõjas langenutele mausoleumi taoline mälestusehitis.
*[[1933]]. aastal püstitati kalmistule samuti arhitekt Kuusiku kavandi järgi kuulsate Vabadussõja väejuhtide [[Johan Unt|Johan Undi]]i ja [[Ernst Põdder]]i ning teiste kindralite auks mälestusmärk, mille VeneNõukogude võimud [[1952]]. aastal hävitasid.
*[[1940]]. aastal kavandati skulptor [[Juhan RaudsepRaudsepp|Juhan Raudsepa]]a poolt kavandatud Vabadusristi kavaleride mälestussammas, mille pidulik avamistseremoonia jäi Nõukogude sõjabaaside tuleku tõttu ära. [[1950]]-ndate. aastate algul Venelasid võimudNõukogude lasidvõimud samba õhku.
*Juunis [[1937]] avati kalmistul monument [[Männiku plahvatus]]e ohvritele, mille juures on ka ühishaud. See monument ja hauaplats olid ainukesed, mis tervena elasid Nõukogude okupatsiooni üle.
*30. aprillil [[2007]] teisaldati kaitseväeKaitseväe kalmistule varem Tallinnas Tõnismäel seisnud [[Pronkssõdur]], monument Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõjaväelastele. Mälestusmärgi teisaldamine põhjustas laiaulatuslikud rahutused (nn [[Pronksiööd]]). Tänini tuuakse monumendi jalamile kalmistul lilli [[9. mai]]l, Nõukogude ajal tähistatud Teise maailmasõja (tollalnõukogude kõnepruugis Suure Isamaasõja) lõpukuupäeval.
*28. novembril [[2012]] taasavatiavati taastatud mälestusehismälestusehitis Vabadussõjas langenutele.
 
== Viited ==