Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
127. rida:
Vanem rauaaeg ehk [[rooma rauaaeg|rooma rauaajal]], (1.-[[4. sajand]] pKr.) oli eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti [[kaheväljasüsteem]]i järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö), [[Mustmätta peitleid]]). [[Matusekombed|Matusekomme]]tes levisid [[tarandkalme]]d ([[Jabara kalmed]], [[Kojastu kalmed]]). Toimus rahvusvaheline suhtlus, Põhja-Eestist ([[Uhtna]]s) on leitud [[2. sajand|2.]] – [[3. sajand]]ist [[Vana-Rooma]] münte<ref name="UrChA" />,<ref name="Eq7Ds" />
[[Kriimani]]st ja [[Varnja]]st haruldasi [[Bütsants]]i päritolu hõbenõusid<ref>Dieter Quast ja Ülle Taimla, [http://aerling.blogspot.com.ee/2011/02/kaks-viienda-sajandi-butsantsi-hobenou.html KAKS VIIENDA SAJANDI BÜTSANTSI HÕBENÕU EESTIST], 17. helmikuuta 2011</ref>. Rauaaajast leide on ka [[Villevere]] külas<ref>Merili Nikkolo, [http://jarvateataja.postimees.ee/239191/aardeleidude-rohkus-koneleb-jarvalaste-kurvast-saatusest Aardeleidude rohkus kõneleb järvalaste kurvast saatusest], Järva Teataja, 2. mai 2010</ref> ([[5. sajand]]i teisest poolest),
[[Svea]] ja [[Göta]] kuningas [[Grim]], kes valitses umbes 380 pKr, kehtestas oma maadel raske maksukoorma alluvate jaoks. Samas üritas ta nõuda oma saadikute kaudu maksu ka [[kuralased|kuralastelt]] ja eestlastelt, kuid need kogusid suure väe ja tulid Rootsimaad rüüstama ja okupeerima. Kuningas Grim poodi lõpuks üles rauast keti otsa.<ref name="Rootsi" />
| |||