Tuutari kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Tuutari on üks vanemaid ingerisoome kihelkondi Ingerimaal, mis asutati rootsi võimu algaastatel 17. sajandi alguses. Kihelkond sai ilmselt oma nime seal asunud samanimelise [[Tuutari|mõisa]] (rootsi Duderhof) järgi. Koguduse esimene kirik ehitati veel rootsi võimu perioodil tänapäeva [[Krasnoje Selo]] aladele, kuhu hiljem rajati vene keisri palee. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järgselt läks piirkond Vene tsaaririigi koosseisu. 1736. aastal rajati Põhjasõjas hävinud eelmise kriku asemele uus puidust kirik Mölkönmäki mäele, kus varem oli asunud väike puidust kabel. See kirik aga lagunes kiiresti ning asendati uuega 1760. aastal, mis oli kasutusel kuni 1836. aastani. 1830-ndatel jäi kirik oma kehva seisukorraga silma sõjaväeõppustel olnud tsaar [[Nikolai I|Nikolai I-le]], kelle toetusel alustati uue kivikiriku ehitamist, mis lõplikult valmis ja õnnistati sisse 1836. aasta 28. juulil. Kiriku õnnistamise jumalateenistusest võttis teiste seas osa Preisi printsess, tulevase keisri [[Aleksander II]] abikaasa [[Maria Aleksandrovna]]. Uus [[Gooti stiil|Gooti stiilis]] kirik, mille arhitektiks oli H. F. Meyer, oli kahe torniga ruumikas ehitis, mis mahutas 2200 inimest. Kiriku ehitus läks maksma 145,945 rubla, mis tolleaegses vääringus oli üsna suur summa. [[1937]] kirik riigistati ning suleti lõplikult 1939. aasta 11. mail. Kirik sai oluliselt kahjustada [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], jäädes sõja järel varemetesse, mis lõplikult likvideeriti 1953. aastal.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=35|Pealkiri=Приход Tuutari / Туутари, Дудергоф|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=23.03.2017}}</ref>