Eesti põllumajandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited
→‎Sõjaeelne Eesti Vabariik: asunik link läbipaistvaks
129. rida:
 
===Sõjaeelne Eesti Vabariik===
Vabadussõjas võidelnud eestlaste üks tähtsamaid motivaatoreid oli lubadus saada maad. Seepärast järgneski Vabadussõjale Eestis [[1919. aasta maareform]]. Mõisate maad, hooned, inventar ja tööstused rekvireeriti, jättes senistele suurmaaomanikele vaid mõisasüdamed, millest äramajandamiseks üldjuhul ei piisanud. Vabanenud maad jagati soovijatele, eelkõige Vabadussõja veteranidele [[asunikAsunikutalu|asunikutaludeks]]utaludeks. 1926. aastal maksti Saksamaa survel rekvireeritud maade eest ka kompensatsiooni.
 
Nagu selgus, ei tasunud suurmajandite jagamine väiketaludeks ennast sugugi alati ära. Rahvusvahelise konkurentsi süvenedes ning 1930. aastate majanduskriisi käigus paljud talud [[pankrot]]istusid ning maa hakkas koonduma taas suurtalunike kätte. Siiski arenes Eesti põllumajandus jõudsalt ja põllumajandustooted, eelkõige [[või]] ja [[peekon]] said tähtsateks ekspordiartikliteks, mida viidi Lääne-Euroopasse, nt Inglismaale. Põllumajanduse arengu üks alustalasid oli toorsaaduste väärindamine [[toiduainetööstus]]es, enim edenes [[piimakarjakasvatus]]. Eestis aretati ka arvukalt uusi taimesorte ja loomatõuge, samuti arenes põllumajanduslik ühistegevus.