Jõulud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Etenduse tantsuks.
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:8691:B280:A81D:C671:42EA:C250 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...
67. rida:
Et jõulumütoloogia ja -turunduse põhirõhk on suunatud lastele, on lasteasutustes kombeks joonistada jõulueelsel ajal jõuluteemalisi pilte, õppida luuletusi ja laule, lavastada jõulunäidendeid jne. Sel ajal korraldatakse ka mujal avalikke jõulumuusika kontserte, esilinastuvad jõulufilmid ja toimub muidu jõuludega seostuvaid kultuurisündmusi. Jõululaule mängitakse avalikes kohtades: tänavail ja kaubanduskeskustes.
 
Jõuluõhtul või selle eel korraldatakse kodudes, lasteasutustes, töökohtades jm [[jõulupidu]]sid. Pidudel süüakse, juuakse ning jagatakse kinke, mis on kas tehtud üksteisele (nimeliselt või valitud loosiga), ühiselt (igaühe makstud raha kogutakse kokku ning selle eest ostetakse nt kommipakke) või asutuse poolt. Vahel, ehkki mitte alati osaleb peol jõuluvana, kellelt tuleb kingitused lunastada jõululaulu, -luuletuse või muu tantsugaetteastega.
 
Haruldane pole ka kommertsjõulude sidumine kristlusega. [[Jõulujumalateenistus]]t külastavad paljud, kes muul ajal kirikus ei käi ning vahel ennast otseselt kristlasekski ei pea. Eriti massiliselt külastati jõulude aegu kirikut pärast Eesti taasiseseisvumist, hilisemal ajal on see tava taandunud. Siiski kaunistab paljusid jõulutarbeid kristlik sümboolika, näiteks on inglid levinud kuuseehete seas. Raadios ja kaubanduskeskustes mängitavas jõulumuusikas on kõrvuti laulud jõuluvanast ja Jeesuse sünnist, päkapikkudest ja inglitest.