Inglismaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
140. rida:
[[File:Celts in III century BC.jpg|thumb|upright=2|200px|Keldi kultuuri levik 3. sajandil eKr Francisco Villar ''The Indo-Europeans and the origins of Europe'']]
[[File:Roman britain 400.jpg|left|pisi|Inglismaa Rooma Impeeriumi provintsina, ca 400. aastal ]]
Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes [[600 eKr]]. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest annavad tunnistust pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes [[250 eKr]]. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal. Vanem [[oifeli keel]] peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia [[gaeli keel]]es, braitoni keelerühmast kujunesid aga välja [[kõmri keel|kõmri]], [[korni keel|korni]] ja [[bretooni keel]] ning ilmselt ka [[piktide keel]] mõnel pool Šotimaal. Kuid roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda, elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Seal, mandri lääneseval, Britannias ja [[Cornwall]]is, aga eelkõige [[Wales]]is ja Iirimaal, leidsid keldid endale püsivama elupaiga<ref name="Allan">Allan, T. Peatoimetaja, 2009 Maailma müüdid, Tallinn: Ilo </ref>.
{{vaata|Keldid}}
 
146. rida:
Nimi "[[Britannia]]" on [[ladina keel|ladinakeelne]]. Seda kasutasid muinasroomlased alates umbes [[55 eKr|55. aastast eKr]]. Nime päritolu ei ole teada, kuid arvatakse, et see tuleb keldi sõnast ''Pritani'' 'värvitud': Briti saarte elanikud tegid kehamaalinguid ja tätoveeringuid. Igatahes külastas vanakreeka meresõitja [[Pytheas]] [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] "Pretaani saari". Inglismaa on oma nime ([[ladina keel|ladina]] ''Anglia'', [[inglise keel|inglise]] ''England'') saanud [[germaanlased|germaani]] [[hõim]]u [[anglid|anglite]] järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale [[5. sajand]]il ja rajasid seal kolm kuningriiki.
{{vaata|Britannia}}, ''[[Caractacus]]'', ''[[Medway lahing]]'', ''[[Caeri lahing]] ([[51]])'', ''[[Cartimandua]]'', ''[[Britannica provints]]''
[[Suurbritannia saar]]e lõunapoolse osa Inglismaa vallutasid [[Vana-Rooma keiser]] [[Claudius]]ele allunud 4 [[leegion]]it väed 44. aastal. Alade lõplik alistamine kestis ligi 40 aastat<ref>Silver Luik,name="kl6er" [http://dspace>.ut.ee/bitstream/handle/10062/48644/Silver_Luik_bak2015.pdf Britannia[[Britannica provints]]i vallutamine:valitsesid Rooma javäejuhid Britannia[[Traianus]]e Caesarist([[Vana-Rooma Hadrianusenikeiser]], Tartu98–117) Ülikoolja Filosoofiateaduskond[[Hadrianus]] Ajaloo(Vana-Rooma jakeiser, arheoloogia117–138), instituutkes Üldajaloopidas osakond,korduvalt Bakalaureusetöö,sõdu 2015ka alistamata [[šotlased|šoti]] hõimudega [[Suurbritannia saar]]e põhjasosas. Rooma riigi [[Rooma provintsid|provintsi]] [[Britannia]]-valduste keskus oli [[1. sajand|1.]]–[[5. sajand]]il London (''Londinium'').
Tartu</ref>. [[Britannica provints]]i valitsesid Rooma väejuhid [[Traianus]]e ([[Vana-Rooma keiser]], 98-117) ja [[Hadrianus]] (Vana-Rooma keiser, 117–138), kes pidas korduvalt sõdu ka alistamata [[šotlased|šoti]] hõimudega [[Suurbritannia saar]]e põhjasosas. Rooma riigi [[Rooma provintsid|provintsi]] [[Britannia]]-valduste keskus oli [[1. sajand|1.]]–[[5. sajand]]il London (''Londinium'').
{{vaata|Rooma keisririik}}
Rooma võimu all oleva territooriumi kaitseks ehitati saare keskossa [[Hadrianuse vall]]. Rooma keisririigi lagunemise järel [[Ida-Rooma]] ja [[Lääne-Rooma]] keisririigiks jäi Britannica [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] koosseisu.
177. rida ⟶ 176. rida:
*[[Punane telefoniputka]]
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Allan">Allan, T. Peatoimetaja, 2009 Maailma müüdid, Tallinn: Ilo</ref>
<ref name="kl6er">Silver Luik, [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48644/Silver_Luik_bak2015.pdf Britannia vallutamine: Rooma ja Britannia Caesarist Hadrianuseni], Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo osakond, Bakalaureusetöö, 2015 Tartu</ref>
}}
==Välislingid==
{{vikisõnastikus}}