Vikipeedia

Peeter Suure sadam: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
1. rida:
'''Peeter Suure Sadam''' oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] poolt aastatel 1911-19171911–1917 [[Tallinn]]a rajatud [[mereväebaas]].
 
Pärast [[Vene-Jaapani sõda]] koostatud uue Vene laevastikuprogrammi täitmiseks otsustati aastatel 1907-19091907–1909 rajada uus ja [[Läänemeri|Läänemerel]] tähtsuselt teine mereväebaas Tallinna. [[Vanasadam|Vana sõjasadamat]] tarvitas juba kaubalaevastik ning see olnuks uute laevade jaoks niikuinii väike. Nüüd hakati omandama vabasid alasid kesklinnast [[Lääs|lääne]] pool, alates [[Kalaranna fort|Kalaranna fordi]] (mis oli juba harilik [[kasarm]]ulinnak) läänenurgast.
Uue sõjasadama umbes 2,2 km<sup>2</sup> suurust ala piiras veel [[Kalamaja kalmistu]], [[Volta tehas]], Tallinna manöövrijaamast (praegune Tallinna [[Kopli kaubajaam]]) 1890. aastatel ehitatud sadamaraudtee haru ning [[Kopli tänav|Kopli tee]]. Läänes jäi piir linnale kuuluva [[Kopli mõis]]a maadega. Sadama-ala hõlmas asustamata [[Tükipealse poolsaar]]e, siit pöördus piir [[Põhi|põhja]], jõudes madalmerd pidi [[Suur Paljassaar|Suure]] ja [[Väike Paljassaar|Väikese Paljassaareni]].
 
==Varasemad sõjalised ehitised==
Ühel 1786. aasta Tallinna ümbruse kaardil on [[Hundipea poolsaar]]est idas lahesopis kujutatud [[suurtükipatarei]]d.<ref>Eesti Rahvusarhiiviname="yPxxf" Ajalooarhiiv EAA 2072-2-1</ref> Kujutamise koht ja laad lubavad oletada, et sellisel kujul antud kohas patareid ei olnudki. Vähemalt [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal paiknes aga juba poolsaare tipus huvitava nimega patarei ([[Edukas patarei]]) 12 [[Suurtükk|suurtükiga]].<ref>1854. Venemaaname="KTh3R" Riiklik Sõjaajalooarhiiv RGVIA-349-36-2919</ref>
 
Patareile ehitati veel 1855. aastal juurde meeskonnavarjend<ref>1856. Eestiname="fTQbP" Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv EAA 79-2-98</ref> ning see on veel hästi näha 1880-18821880–1882. aasta kaardil. Samal kaardil on praeguse Tööstuse ja Erika tänava nurgal kujutatud patarei, mille otstarve võiks olla Eduka patarei tagala kaitsmine, kuid mille kohta pole aga mingit muud teavet.<ref>Tallinna Linnaarhiivname="nn7VN" TLA 149-5-1415</ref> 1910. aastatel olid varasemad sõjalised ehitised juba hävinenud.<ref>1909. Piirkondname="XrDti" 1908. aastal. Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiiv ERA 498-12-605, leht 124</ref>
 
==1911. aasta kava==
Väikese Paljassaare [[ida]]küljelt kavandati 1911. aasta plaani<ref>Venemaa Riiklikname="zpOce" Mereväearhiiv RGAVMF-326-2-1604</ref> järgi Tallinna lahele umbes 2,5 [[Kilomeeter|km]] pikkune murtud kujuga [[muul]], mis oleks [[Põhi|põhja]]piirina kaitsnud sadama-ala (pindala umbes 3,5...4 km<sup>2</sup>) lainete eest. Hundipea poolsaarest itta jääv [[lõuna]]ranniku osa kavandati miini- ja torpeedolaevastiku sadamale, loodesse jääv osa hooldelaevastiku sadamale ning lääneosa Tükipealse poolsaareni sõjalaevade remondisadamale ja laevatehasele.
 
Sadama haldushooned, majutus- ja eluhooned, töökojad, elektrijaamad jms oleks paigutatud sadamaraudtee, Kopli tee, Sitsi mäel oleva Kopli mõisa piiri ja mere vahelisele alale. Tükipealse ja Väikese Paljassaare vaheline madalmeri pidi täidetama ning saadud maismaatüki kaldapealsele rajatama söe-, õli- jms [[kai]]d, kogu alale aga erinevate kütuste ladusid. Mõlema Paljassaare rannikut ning nendevahelist madalmerd oleks samuti olulisel määral täidetud, kuid siia taheti rajada peamiselt laskemoonaladusid ja nende varustusteid.
==1912. aasta muudetud kava==
Venemaa Läänemere-laevastiku juhataja [[aseadmiral]] (maist 1913 [[admiral]]) [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]]i (1860-19151860–1915) juhendamisel tehti aga mereväebaasi kava 1912. aastal ringi.<ref>Sadamabasseinide plaan.name="H2qsb" Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv EAA 3724-5-3184</ref>
 
Ka kärbitud ja tegelikkusega paremini kohandatud kava elluviimine tekitas ka omakorda veelgi suuremaid muudatusi. Mereväebaasi olemuslikult eri osades ilmnenud probleemide tõttu ei tulnud midagi välja üheaegselt valmivatest osadest koosnevast terviklikust kompleksist. Suur rajamisulatus ja seetõttu osade hilisem täiesti erinev kasutus killustas mereväebaasi terviklikust veelgi.
35. rida:
 
==Keisri külaskäik ja Keisripaviljon==
Muul ja selle ehituslinnak olid tõenäoliselt esimesed, mida hakati mereväebaasis ehitama. Arvatavasti seepärast viidi siin läbi mereväebaasi nurgakivi (põhjakivi) paigaldamise tseremoonia. Üritus ise toimus 12. juulil ([[vkj]] 29. juunil) 1912<ref>"Keiser Peeter Suure sõjasadama põhjakiwi paneminename="5hSrv". [[Päevaleht]], 30. juuni 1912 ([[ukj]] 13. juuli 1912)</ref>, kogu programm kestis Tallinnas mitu päeva. Kohal oli ka keiser [[Nikolai II]], kes oma käega paigaldas põhjakivi ja nimetas uue baasi ametlikult Peeter Suure Sadamaks.<ref>"Päewauudised. Keiserlik käsukiri Tallinna sõjasadama nurgakiwi panemise puhulname="tSuBH". [[Tallinna Teataja]], 2. juuli 1912 ([[ukj]] 15. juuli 1912)</ref>
 
Keisrile ja tema kaaskonnale rajati tseremoonia ajaks uued (ent siiski ajutisema iseloomuga) ehitised. Peahoone püstitati tulevase peamuuli alguskohale. Edasise ehituse aegu kasutas Belgia ehitusettevõte Ackermans & van Haaren seda kontorina, kuid veel 1920. aastatel teati seda hoonet Keisripaviljonina. 1922. aastal jäeti kehvas seisukorras ühekorruseline paviljon kui riigile vajalik müümata. Tõenäoliselt lammutati paviljon lõplikult 1925-19261925–1926. aasta muuli ümberehituse käigus.<ref>Eesti Rahvusarhiiviname="jBJWy" Riigiarhiiv ERA 498-12-121</ref>
Mõnikord on seda pidulikku ehitamise algust aetud segi kaks aastat hiljem [[Peeter Suure Merekindlus]]es kavandatuga.<ref>[[Heino Gustavson]]. name="Merekindlused Eestis 1914–1940KWhqj". [[Olion]], Tallinn 1993. Lk 23</ref> Nurgakivi paneku tseremoonia merekindluses pidi toimuma [[Meresektor]]i osas 13. juuli 1914 (vkj 30. juuni 1914) ennelõunal [[Naissaar]]el ja [[Lõunasektor]]i osas [[Peeter Suure Merekindluse Tallinna mererinne|Mere-]] ja [[Peeter Suure Merekindluse Tallinna maarinne|Maarinde]] ühendjuhtimiskeskuses pärastlõunal [[Vääna-Viti]]l.<ref>[[Eduard von Dellingshausen]]. name="''Im Dienste der Heimat. Erinnerungen des Freiherrn Eduard von Dellingshausen''etxpb". Ausland und Heimat. [[Stuttgart]] 1930</ref> Läheneva [[Esimene maailmasõda|sõja]] tõttu jäi keisri osalemine ära ning merekindluses pidulikku üritust ei toimunudki.
 
==Laskemoonalaod==
73. rida:
 
==Karavanisadam==
[[Hundipea poolsaar]]e [[Loe|loodeotsa]] kavandati algselt hooldelaevastiku sadam. Kui tööd läksid 1912. aastal lahti, kasvas nõudlus [[süvendi]]te järgi. Neid toodi juurde [[Peterburi]]st [[Liibavi]]ni, kokku oli sadamas töötamas umbes 20 süvendit. Nendest moodustatud karavanid andsid sadamale ka rahva seas tuntud nime -– '''Karavanisadam'''.
{{Vaata|Hundipea sadam}}
 
85. rida:
Väikestest dokkidest põhjapoole kuni Väikese Paljassaareni alustati 1912. aastal uute sadamabasseinide süvendamist – neid oli kavas kokku 12. Sadama laevateedelt, basseinidest ja dokkidest saadud pinnas veeti Tükipealse poolsaare ja Väikese Paljassaare vahelisse madalmerre – nii ühendati Väike Paljassaar mandriga. Suuremat osa töid teostas [[Belgia]] vesiehitusettevõte [[Ackermans & van Haaren]].
 
Üks üsnagi haruldane joonis<ref>1912. Eestiname="2EaHX" Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv EAA 2479-2-8</ref> lubab aimata, kuidas kavandati dokkide ehitamist. Joonisel on kujutatud 1. doki kaevetöödeks ülesseatud masinaparki, laadimis- ja lossimislaevade asetust, varustusraudteede võrku ning kambriseinte ehituse [[betoon]]itehast.
 
Dokikambri põhjas oli kaks köisteed, mille lastivankrid tõmmati kallakut mööda üles otse töömaa taha lahesoppi ehitatud sillale. [[Kärgkast]]idele ja [[vai]]adele rajatud sillal paiknes ka [[köistee]] masinjaam. Silla mõlemal pool oli kaks [[kai]]kohta, mida teenindas kaks [[portaalkraana]]t ning üks [[vant]]idega [[mastnoolkraana]].
106. rida:
 
==Merelennujaam Pirital==
[[Pirita jõgi|Pirita jõe]] suudme vasakule kaldale kavandati 1913. aastal Tallinna Merelennujaam, mis pidi kuni uue lennusadama valmimiseni toimima [[vesilennuk]]ite baasina. Jaam tegutses aastatel 1915-19181915–1918 ning selle suuremad ehitised viidi aastatel 1919-19201919–1920 mujale.
{{Vaata|Tallinna Merelennujaam}}
 
112. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="yPxxf">Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv EAA 2072-2-1</ref>
<ref name="KTh3R">1854. Venemaa Riiklik Sõjaajalooarhiiv RGVIA-349-36-2919</ref>
<ref name="fTQbP">1856. Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv EAA 79-2-98</ref>
<ref name="nn7VN">Tallinna Linnaarhiiv TLA 149-5-1415</ref>
<ref name="XrDti">1909. Piirkond 1908. aastal. Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiiv ERA 498-12-605, leht 124</ref>
<ref name="zpOce">Venemaa Riiklik Mereväearhiiv RGAVMF-326-2-1604</ref>
<ref name="H2qsb">Sadamabasseinide plaan. Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv EAA 3724-5-3184</ref>
<ref name="5hSrv">"Keiser Peeter Suure sõjasadama põhjakiwi panemine". [[Päevaleht]], 30. juuni 1912 ([[ukj]] 13. juuli 1912)</ref>
<ref name="tSuBH">"Päewauudised. Keiserlik käsukiri Tallinna sõjasadama nurgakiwi panemise puhul". [[Tallinna Teataja]], 2. juuli 1912 ([[ukj]] 15. juuli 1912)</ref>
<ref name="jBJWy">Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiiv ERA 498-12-121</ref>
<ref name="KWhqj">[[Heino Gustavson]]. "Merekindlused Eestis 1914–1940". [[Olion]], Tallinn 1993. Lk 23</ref>
<ref name="etxpb">[[Eduard von Dellingshausen]]. "''Im Dienste der Heimat. Erinnerungen des Freiherrn Eduard von Dellingshausen''". Ausland und Heimat. [[Stuttgart]] 1930</ref>
<ref name="2EaHX">1912. Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv EAA 2479-2-8</ref>
}}
 
==Kirjandus==
*[[Robert Treufeldt]]. "Peeter Suure Sadam, uus sõjasadam Tallinnas". // [[Muinsuskaitse aastaraamat 2014]]. Tallinn 2015. Lk 102-108102–108
*Robert Treufeldt. "''Pietari Suuren satama, uusi sotasatama Tallinnassa''". // Suomenlahti Pietarin suojana. Toim. [[Ove Enqvist]], Johanna Pakola. Docendo. [[Jyväskylä]] 2016. Lk 70-8270–82
 
==Välislingid==
*[http://www.battal.ee/tallinn/port/portipv.html Peeter Suure Sadam lehel Battal.ee. Vene keeles]
*[http://muinas.ee/files/muinsuskaitse_2014_web_screen.pdf Robert Treufeldt. "Peeter Suure Sadam, uus sõjasadam Tallinnas". // Muinsuskaitse aastaraamat 2014. Tallinn 2015. Lk 102-108102–108]
 
[[Kategooria:Peeter Suure Sadam| ]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Suure_sadam"