Vikipeedia

Serbia-horvaadi keel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Koondasin skripti abil viited + pugemine välja
2. rida:
[[Pilt:Serbo croatian language2005.png|pisi|Serbohorvaadi keeleala (2005)]]
[[Pilt:Serbo croatian languages2006.png|pisi|Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006)]]
'''Serbia-horvaadi keel''' (varem ka '''serbokroaadi keel''' ja '''serbohorvaadi keel''';<ref>[http://www.eki.ee/knab/lgv/ies1.htm#98001387 Keeltename="lSlFa" nimetuste andmebaas LINGUAE]</ref> omanimetusega '''srpskohrvatski''', '''hrvatskosrpski''' ehk '''bosansko-hrvatsko-srpski jezik'''; [[kirillitsa]]s ''српскохрватски'', ''хрватскосрпски'' ehk ''босанско-хрватско-српски језик'')<ref name="seelrc.org">[http://www.seelrc.org/webliography/bcs.ptml Bosnian/Croatian/Serbian (BCS)]</ref> on [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]] või murderühm ([[diasüsteem]]).
 
Selle nimetusega on tähistatud eelkõige endises [[Jugoslaavia]]s [[1954]]–[[1990]] kehtinud [[ametlik keel|ametlikku]] [[kirjakeel]]t (serbohorvaadi keele kõrval oli tunnustatud ka [[Sloveeni keel|sloveeni]] ja [[makedoonia keel]]), aga ka kõiki tänapäeva [[Serbia]], [[Montenegro]], [[Horvaatia]] ning [[Bosnia ja Hertsegoviina]] alal kõneldud [[murre|murdeid]] ühtekokku.
 
Sel [[štokavština]] murderühmal põhineval kirjakeelel oli kolm hääldusviisi: [[ijekavski]], [[ekavski]] ja [[ikavski]], millest kaht esimest tarvitasid [[serblased]] ja viimast [[horvaadid]].<ref>[http://sh.wikipedia.org/wiki/Ekavski_izgovor Pored ekavskog, u srpskom jeziku je dozvoljena upotreba još i ijekavskog, dok je ikavski izgovor samo pravilan za upotrebu u hrvatskomname="mcbov" jeziku.]</ref> Mitteametlikult kasutati õieti "ida" ja "lääne" kirjaviisi, mis seostuvad vastavalt Serbia ning Horvaatia-Bosnia kirjakeeltega.
 
Sageli peeti serbohorvaadi keele alla kuuluvaks ka ametikeeltena tunnustamata sloveenipärast [[kajkavština]]t<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Kaykavian_dialect Thename="9aMVV" Kajkavian dialect area is closely related to neighbouring Slovene dialects.]</ref> ja iidsete kirjamälestistega<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cakavian_dialect#.C4.8Cakavian_literary_language Monumentsname="o0HZj" of literacy began to appear in the 11th and 12th centuries, and artistic literature in the 15th.]</ref> [[tšakavština]] murret. [[Bulgaaria keel|Bulgaariapärastel]] [[torlački]]<ref>[http://bg.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%80%D0%B5%D1%85%D0%BE%D0%B4%D0%BD%D0%B8_%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B8#.D0.A1.D1.80.D1.8A.D0.B1.D1.81.D0.BA.D0.B8_.D0.BB.D0.B8.D0.BD.D0.B3.D0.B2.D0.B8.D1.81.D1.82.D0.B8 Преходниname="DkkF6" говори, класифицирани понякога не съвсем точно за Торлашки диалекти.]</ref> murdeil polnud mingisugust tunnustust.
 
Jugoslaavia lagunemise tulemusena iseseisvusid ka [[Horvaadi keel|horvaadi]], [[serbia keel|serbia]] ja [[bosnia keel]] kirjakeeltena. Serbohorvaadi keelte vahelised erinevused on seejärel üha suurenenud. [[2007]]. a sai [[riigikeel]]eks isegi varem serbia keeleks peetud [[montenegro keel]].<ref>[http://sr.wikipedia.org/wiki/%D0%A6%D1%80%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%D1%80%D1%81%D0%BA%D0%B8_%D1%98%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%BA Црногорски језик је усвајањем устава Црне Горе 19. октобра 2007. постао њен службениname="gdCtO" језик.]</ref>
 
Juba on serbohorvaadi keele nimetus ka [[dialektoloogia]]s asendumas '''kesk-lõunaslaavi murderühma''' mõistega.
22. rida:
* [[Bosnia keel]]t märgib ''[[ISO 639]]'' standard tunnustega '''bos''' ja '''bs'''.
 
[[Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal]]<ref>[http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document name=et/articles/1996/1/23307.SUM.php Rahvusvaheline Jugoslaavia"xYDaD" Tribunal]</ref> käsitleb kõigi süüaluste emakeelena "bosnia-horvaadi-serbia" (ehk ''bosansko-hrvatsko-srpski'') keelt ega järgi oma ametlikes kirjutistes ühegi osapoole [[õigekeelsus]]norme.
 
==Ajalugu==
31. rida:
19. sajandi keskel tuli mõte rajada ühine kirjakeel kõige levinuma murde [[štokavština]] põhjal. Iseõppinud Serbia kirjanik ja rahvaluuleteadlane [[Vuk Stefanović Karadžić]] ühtlustas [[Serbia kirillitsa]]. Horvaatia [[illürism]]i liikumise juhid [[Ljudevit Gaj]] ja [[Đuro Daničić]] korrastasid [[ladina tähestik]]ul põhineva [[Gaj kirjaviis]]i vastavaks [[kõnekeel]]e [[hääldus]]ele.
 
[[1850]] kirjutasid Serbia ja Horvaatia kirjanikud ja keeleteadlased alla [[Viini kirjalepe|Viini kirjaleppele]] ühise kirjakeele loomiseks.<ref>[http://hr.wikisource.org/wiki/Be%C4%8Dki_knji%C5%BEevni_dogovor Bečki književniname="EggLx" dogovor]</ref> Tegelikult arenes ühendatud kirjakeele kumbki pool erinevalt (eriti [[sõnaloome]]s ja [[stilistika]]s).
 
[[1918]]–[[1929]] serblasi, sloveene ja horvaate ühendanud [[Jugoslaavia kuningriigis]] oli see ''srpsko-hrvatsko-slovenski'' nime all [[riigikeel]].
 
[[15. jaanuar]]il [[1944]] andis Jugoslaavia Rahvusliku Vabastamise Antifašistlik Veetše [[AVNOJ]] horvaadi, serbia, sloveeni ja makedoonia keelele võrdsed õigused kogu Jugoslaavias.<ref>Greenberg, Robert David. [http://books.google.com/books?idname=3ZvDJQHaUZkC&pg=PA115&dq=Serbo-Croatian+or+Croato-Serbian&lr=#PPA115,M1"k9FS7" Language and identity in the Balkans] Oxford University Press, 2004, p 115 (ISBN 0199258155)</ref> See otsus avaldati uuesti [[1945]].<ref>Odluka oname="sm2iQ" objavljivanju odluka i proglasa Antifašističkog vijeća narodnog oslobođenja Jugoslavije, njegovog Predsjedništva i Nacionalnog komiteta na srpskom, hrvatskom, slovenskom i makedonskom jeziku (»Službeni list Demokratske Federativne Jugoslavije«, br. 1/45, No. 10, p. 5)</ref>
 
[[1954]] sõlmisid "''[[Matica srpska]]''" (Serbia keele sõnaraamat) ja "''[[Matica hrvatska]]''" volitatud serbia ja horvaadi keeleteadlased ja kirjanikud [[Novi Sadi lepe|Novi Sadi leppe]], mille esimeses lõigus väidetakse:
48. rida:
Horvaadid taastasid oma keele endise nimetuse (''hrvatski''), mida nad olid kasutanud 1970. aastate keskpaigani.
 
Serblased loobusid serbohorvaadi keele nimetusest (српскохрватски) [[1997]], kui ilmus "''Matica srpska''". Ametlikult nimetas 1990–[[2006]] kehtinud [[Serbia põhiseadus]] riigikeelt serbohorvaadi keeleks, samal ajal [[Montenegro põhiseadus]]es ([[1993]]–2007) nimetati seda ijekavski hääldusega serbia keeleks.<ref> [http://desguin.net/ced/MofCG/Crnogorski/Regulations/Ustav.htm Ustav Crnename="TI8OL" Gore]</ref>
{| class="wikitable"
! Prantsuse
86. rida:
*Enamik Serbia keeleteadlasi peab nii serbia kui horvaadi keelt ühtseks serbohorvaadi (''srpskohrvatski'' ehk ''hrvatskosrpski'') keeleks.
*Vähem arvatakse, et kunagine serbohorvaadi keel on nüüdseks lagunenud.
*Vähesed on väitnud ka (pärast Jugoslaavia sõdu aga ka enne [[20. sajand]]it), et serbohorvaadi keelt pole kunagi olnud ja see mõiste märgib serbia keele Horvaatia teisendit.<ref name="s5kxZ" />
[http://govori.tripod.com/slovo.htm ''Slovo o srpskom jeziku'' / Serbiakeeleseadus]▼
</ref>
 
====Horvaatia seisukohad ====
105. rida ⟶ 103. rida:
 
[[16. sajand]]i eelsed Dubrovniki ja Montenegro kirjatööd polnud õieti isegi [[štokavština]] ammugi serbiakeelsed, vaid kohalikus
[[tšakavština]]-[[ijekavski]] teisendis, lähedases Horvaatia[[ Aadria meri | Aadria mere ]]<nowiki/>saarerahva keelele.<ref name="xScLz" />
S. Zekovic & B. Cimeša: Elementa montenegrina, Chrestomatia 1/90. CIP, Zagreb 1991▼
</ref>
<!--Järgneb keele seisukohast ebaoluline autoriteetidele pugemine:
 
Samas määratles end nonde (umbes 350 aasta jooksul siin-seal) [[štokavština]]s kirjutanud ligi 30 Dalmaatsia kirjaniku enamik eelkõige [[Katoliiklus|katoliiklaste]] ja slaavlastena: ''[[Slunj|sloviinide]]'', ([[panslavism]]i eelse nimetusega) ''[[Illüüria|illüürlaste]]'' ja ''horvaatidena'', kuid ei ealeski serblastena.
 
Vuk Karadžići aateid järginud horvaat [[Ivan Broz]] märkis, et Serbia on tema jaoks sama kauge kui Makedoonia või Kreeka.
[[Vatroslav Jagić]] kirjutab [[1864]]. aastal:<ref>''The History of the Croatian language'', [[Zagreb]] 1864</ref>
 
:"Nagu ma eelkõnes mainisin, nimetab ajalugu siinmail vaid kahte rahvast — horvaate ja serblasi. Seejuures [[Dubrovnik]]is pole iial kasutatud serblaste nimetust vaid vastupidi – sageli ja rõõmuga tarvitati horvaatide nime"
:"[[15. sajand]]i lõpu [Dubrovnikis ja Dalmaatsias] lõid luulet ja jutlusi vaimukas horvaadi keeles mehed, kelle nimed on laialt tuntud sügavast haritusest ja vagadusest."
 
Ometi mõistab Jagić ''horvaadi keele'' all mõnikord ka Dubrovniki rahvakeelt – ''ilirski'', mis oli Dalmaatsia linnades kõneldud slaavi keelte ([[Romaani keeled|romaani]] pärandist eristav) üldnimetus. Pealegi on leitud muidki muistseid kirjamälestisi, kus nimetatakse ka serbia keelt (''srpski'', ''lingua serviana'') teistes taas horvaadi keelt.<ref name="Mladenovic 2004">
Mladenovic. Kratka istorija srpskog književnog jezika. Beograd 2004, 67
</ref> Serbia kõige pädevam Dubrovniki keele asjatundja – Dubrovnikis sündinud [[Milan Rešetar]] sõnab:
"Kes iganes peab horvaadi ja serbia keelt erinevaiks keelteks, peab tunnistama, et Dubrovnik on (keelelt) olnud alati Serbia pärusmaa."<ref name="Mladenovic 2004"/>
-->
 
== Kirjaviis ==
Aja jooksul on olnud tarvitusel mitu tähestikku:
*nurgeline, ümar ja kolmnurkne [[glagoolitsa]]
**(mida Balkanil on tarvitatud peamiselt Horvaatias)<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Glagolitic_alphabet Nowadays, Glagolitic is only used for Church Slavic (Croatian and Czechname="c9dEN" recensions)]</ref>
*käibelt kadunud [[kreeka tähestik]]
*[[arebica]] (on Bosnia moslemeil tarvitusel jumalateenistusel)
193. rida ⟶ 174. rida:
|}
 
''Lj'', ''Nj'' ja ''Dž'' märgivad [[foneeme]] mitte [[häälikuühend]]eid ja neid peetakse üksiktähtedeks. Neile on kunagi edutult üritatud pakkuda vasteiks eritähti '''ļ, ń''' ja '''ǵ'''.<ref name="t33O4" /><ref name="Hk791"Rječnik hrvatskog/> iliRistsõnades srpskogpannakse jezika",nad samasse ruutu. ([[Jugoslavenskatähestiku akademijajärjekord|Järjestamisel]] znanostituleb i'''lj''' umjetnosti]])pärast '''l'''-i, [[Zagreb]]</ref><ref>Gramatika'''nj''' hrvatskosrpskogapärast jezika'''n'''-i jne, ([[Ivanväljaarvatud Brabec]]juhud, [[Matekui Hraste]]kumbki täht kuulub eri sõnaossa ja [[Sretennad Živković]]häälduvad eraldi näiteks: "nadživ(j),eti" Zagreb(''ellu jääma''), 1968.
</ref> Ristsõnades pannakse nad samasse ruutu. [[tähestiku järjekord|Järjestamisel]] tuleb '''lj''' pärast '''l'''-i, '''nj''' pärast '''n'''-i jne, väljaarvatud juhud, kui kumbki täht kuulub eri sõnaossa ja nad häälduvad eraldi näiteks: "nadživ(j)eti" (''ellu jääma''),
mis koosneb [[eesliide|eesliitest]] ''nad-'' ja tegusõnast ''živ(j)eti''.
Kirillitsas vastab igale [[häälik]]ule eraldi täht.
202. rida ⟶ 182. rida:
 
==Viited==
{{viited|allikad=
{{reflist}}
<ref name="seelrc.org">[http://www.seelrc.org/webliography/bcs.ptml Bosnian/Croatian/Serbian (BCS)]</ref>
<ref name="lSlFa">[http://www.eki.ee/knab/lgv/ies1.htm#98001387 Keelte nimetuste andmebaas LINGUAE]</ref>
<ref name="mcbov">[http://sh.wikipedia.org/wiki/Ekavski_izgovor Pored ekavskog, u srpskom jeziku je dozvoljena upotreba još i ijekavskog, dok je ikavski izgovor samo pravilan za upotrebu u hrvatskom jeziku.]</ref>
<ref name="9aMVV">[http://en.wikipedia.org/wiki/Kaykavian_dialect The Kajkavian dialect area is closely related to neighbouring Slovene dialects.]</ref>
<ref name="o0HZj">[http://en.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cakavian_dialect#.C4.8Cakavian_literary_language Monuments of literacy began to appear in the 11th and 12th centuries, and artistic literature in the 15th.]</ref>
<ref name="DkkF6">[http://bg.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%80%D0%B5%D1%85%D0%BE%D0%B4%D0%BD%D0%B8_%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B8#.D0.A1.D1.80.D1.8A.D0.B1.D1.81.D0.BA.D0.B8_.D0.BB.D0.B8.D0.BD.D0.B3.D0.B2.D0.B8.D1.81.D1.82.D0.B8 Преходни говори, класифицирани понякога не съвсем точно за Торлашки диалекти.]</ref>
<ref name="gdCtO">[http://sr.wikipedia.org/wiki/%D0%A6%D1%80%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%D1%80%D1%81%D0%BA%D0%B8_%D1%98%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%BA Црногорски језик је усвајањем устава Црне Горе 19. октобра 2007. постао њен службени језик.]</ref>
<ref name="xYDaD">[http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/1996/1/23307.SUM.php Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal]</ref>
<ref name="EggLx">[http://hr.wikisource.org/wiki/Be%C4%8Dki_knji%C5%BEevni_dogovor Bečki književni dogovor]</ref>
<ref name="k9FS7">Greenberg, Robert David. [http://books.google.com/books?id=3ZvDJQHaUZkC&pg=PA115&dq=Serbo-Croatian+or+Croato-Serbian&lr=#PPA115,M1 Language and identity in the Balkans] Oxford University Press, 2004, p 115 (ISBN 0199258155)</ref>
<ref name="sm2iQ">Odluka o objavljivanju odluka i proglasa Antifašističkog vijeća narodnog oslobođenja Jugoslavije, njegovog Predsjedništva i Nacionalnog komiteta na srpskom, hrvatskom, slovenskom i makedonskom jeziku (»Službeni list Demokratske Federativne Jugoslavije«, br. 1/45, No. 10, p. 5)</ref>
<ref name="TI8OL">[http://desguin.net/ced/MofCG/Crnogorski/Regulations/Ustav.htm Ustav Crne Gore]</ref>
▲<ref name="s5kxZ">[http://govori.tripod.com/slovo.htm ''Slovo o srpskom jeziku'' / Serbiakeeleseadus]</ref>
▲<ref name="xScLz">S. Zekovic & B. Cimeša: Elementa montenegrina, Chrestomatia 1/90. CIP, Zagreb 1991</ref>
<ref name="c9dEN">[http://en.wikipedia.org/wiki/Glagolitic_alphabet Nowadays, Glagolitic is only used for Church Slavic (Croatian and Czech recensions)]</ref>
<ref name="t33O4">"Rječnik hrvatskog ili srpskog jezika", ([[Jugoslavenska akademija znanosti i umjetnosti]]), [[Zagreb]]</ref>
<ref name="Hk791">Gramatika hrvatskosrpskoga jezika, ([[Ivan Brabec]], [[Mate Hraste]] ja [[Sreten Živković]]), Zagreb, 1968.</ref>
}}
 
[[Kategooria:Lõunaslaavi keeled]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Serbia-horvaadi_keel"