Liivimaa ordu: erinevus redaktsioonide vahel

 

Kuid [[1386]]. aastal kaotas ordu olulise põhjenduse oma eksistentsiks, kui seni paganlik [[Leedu]] sõlmis [[Poola]]ga [[Krevo unioon]]i ning leedukad ristiti. Poola-Leedu liit pöördus peagi Saksa ordu Preisimaa haru vastu, kus [[1309]]. aastast valitses kõrgmeister, mistõttu hakkas kiiresti nõrgenema ka selle side Liivi orduga, mida Poola ja Leedu otseselt ei ohustanud. Liivimaa ordu sõltumatuse kasvu näitas ka see, et alates 14. sajandi lõpust valiti koha peal kaks ordumeistri kandidaati ja kõrgmeister sai vaid nende vahel valiku teha. Tegeliku sõltumatuse kõrgmeistrist saavutas Liivimaa ordu 15. sajandi keskel, kui pärast [[maiskondade konflikt]]i esitati kõrgmeistrile kinnitamiseks vaid üks kandidaat. Samal ajal püüti Saksa ordult üle võtta ka Eestimaad, mis [[1459]]. aastal ametlikult toimuski. Tegelikult jäi aga kõrgmeistri nimeline võim Eestimaal kehtima kuni [[1525]]. aastani, mil Saksa ordu Preisimaa haru [[sekulariseerimine|sekulariseeriti]]. Seejärel muutus Liivimaa ordu tegelikult täiesti sõltumatuks. Ametlikult jäi ta siiski Saksa ordu osaks ja allus nimeliselt kuni aastani 1525 Saksa ordu kõrgmeistrikoha administraatorile Saksamaal.

 

[[1420. aastad|1420. aastatel]] tekkisid Liivimaa ordul uued vastuolud Riia peapiiskoppidega, mis viisid [[1428]]. aastal peapiiskopi vabanemise inkorporatsioonist. Uuesti suudeti peapiiskop ordusse inkorporeerida [[1451]]. aastal ning ametlikult jäi see kord kehtima kuni Vana-Liivimaa lõpuni. [[1452]]. aastal lõpetati ka peapiiskopi ja ordu tüli Riia linna üle [[Kirchholmi leping]]uga, millega jagati võim linna üle. Linnale see ei sobinud ning [[1484]]–[[1491]] toimunud kodusõjas püüdis linn orduvõimust vabaneda. Viimaks õnnestus ordul Kirchholmi leping taastada, mis ametlikult kehtis samuti Liivi sõjani, kuigi [[1525]]–[[1547]] oli Riia tegelikult ordu ainuvõimu all.