Wales: erinevus redaktsioonide vahel

Walesi suurim linn on pealinn [[Cardiff]] (317 500 elanikku). Cardiff on olnud maailma suurim kivisöesadam.<ref name="BBC News">{{netiviide|Pealkiri=Coal Exchange to 'stock exchange'|URL=http://news.bbc.co.uk/1/hi/wales/6586105.stm|online=11.10.2008|Aeg=26. aprill 2007|Väljaanne=BBC News Wales|Keel=inglise}}</ref> Mõni aasta enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli sadamal suurem käive kui Londonil ja Liverpoolil.<ref name="Rhagor 1">{{netiviide|Pealkiri=Coal and Shipping Metropolis of the World|URL=http://www.museumwales.ac.uk/en/rhagor/article/?article_id=50|online=11.10.2008|Aeg=18. aprill 2007|Väljaanne=Amgueddfa Cymru – Walesi Rahvusmuuseum|Keel=inglise}}</ref>

Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab [[Lõuna-Wales]]is, teine tihedamalt asustatud piirkond on [[Põhja-Wales]]i idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik.<ref>''The Welshname="wWFoj" Academy Encyclopaedia of Wales'', Cardiff: University of Wales Press 2008. p.448.</ref><ref>{{netiviide|URL name=http://www.industry.visitwales.co.uk/server.php?show=nav.00700b00700e|Pealkiri=The"RsjQs" Welsh Assembly Government's tourism team|online 11.10.2008|Keel=inglise}}</ref>

19. sajandi lõpus omandas Wales laulumaa maine, osalt ''[[eisteddfod]]''<nowiki>'i</nowiki> traditsiooni taaselustamise tõttu.<ref name="Encyclopaedia of Wales">The Welsh Academy Encyclopaedia of Wales. Cardiff: University of Wales Press 2008</ref> Walesis on palju üleriiklikult ja ka rahvusvaheliselt tunnustatud näitlejaid, lauljaid ja muid loomeinimesi.<ref>{{netiviide|URL=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/wales/5056236.stm|Pealkiri=Why the Welsh voice is so musical|Väljaannename=BBC"ZWg65" News|Aeg=8. juuni 2006|online=17.05.2008|Keel=inglise}}</ref> Cardiff on Suurbritannia suurim meediakeskus väljaspool [[London]]it.<ref>{{netiviide|URL=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/magazine/7060486.stm|Pealkiri=Tongue tied|Väljaannename=BBC"r5LBE" News|online=17.05.2008|Keel=inglise}}</ref>

Walesis on nüüdisinimene (''[[Homo sapiens]]'') elanud juba vähemalt 29 000 aastat tagasi.<ref name="C4 Science 1">{{netiviide|Pealkiri=Red Lady skeleton 29,000 years old|URL=http://www.channel4.com/news/articles/science_technology/red+lady+skeleton+29000+years+old/979762|online=30.10.2008|Aeg=30. oktoober 2007|Väljaanne=Channel 4|Keel=inglise}}</ref>

Pidevalt on inimesed seda ala asustanud alates [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] ([[Devensi jäätumine|Devensi jäätumise]]) lõpust (12 000 – 10 000 aastat tagasi; Wales oli liustikest vabanenud umbes 10 000 aastat tagasi), mil Suurbritanniasse hakkas rändama Kesk-Euroopa [[mesoliitikum]]i [[kütid-korilased|kütte-korilasi]]. Kuni [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandeni eKr]] oli inimestel võimalik Mandri-Euroopast Suurbritanniasse jalgsi kõndida, liustike sulades tõusis aga [[merevee tase]] ja [[Suurbritannia saar|Suurbritanniast]] sai saar; tekkisid [[La Manche]] ning Walesi ja [[Iirimaa saar|Iirimaa]]d eraldav [[Iiri meri]].<ref name="Wales Hist 10">{{cite book|last=Davies|first=John|authorlink =John Davies (historian)|title=A History of Wales|publisher=Penguin|year=1994|location=London|pages=4&nbsp;-&nbsp;6|isbn = 0-14-01-4581-8}}</ref><ref name="BBCHistory-P1">{{netiviide|Pealkiri=From Neolithic to Bronze Age, 8000–800 BC (lk 1)|URL=http://www.bbc.co.uk/history/ancient/british_prehistory/overview_british_prehistory_01.shtml|online=5.08.2008|Aeg=5. september 2006|Väljaanne=BBC History|Keel=inglise}}</ref> Ajaloolase [[John Davies]]e arvates võivad lood [[Cantre'r Gwaelod]]i uppumisest ja "[[Mabinogion]]i" jutud kunagistest madalamatest ja ahtamatest vetest Walesi ja Iirimaa vahel põhineda pärimusel nondest aegadest.<ref name="Wales Hist 10" />

Walesi aladel hakkas vohama paks mets, mis raskendas liikumist, ning inimesed hakkasid Suurbritanniasse sisse rändama ka paadiga [[Pürenee poolsaar]]elt.{{lisa viide}} Need [[neoliitikum|neoliitilised]] [[kolonist]]id integreerusid põliselanikega ning nõnda said küttide-korilaste rändrahvast tasapisi paiksed põlluharijad – toimus [[neoliitiline revolutsioon]].<ref name="Wales Hist 10" /><ref name="GGAT 72">{{netiviide|Pealkiri=GGAT 72 Overviews|URL=http://www.ggat.org.uk/cadw/cadw_reports/pdfs/GGAT%2072%20Overviews.pdf|PDF|p. 47|online=30.12.2008|Väljaandja=Glamorgan-Gwent Archaeological Trust|Aeg=2003|Väljaanne=A Report for Cadw|Autor=Edith Evans BA PhD MIFA & Richard Lewis BA|Keel=inglise}}</ref> Nad muutsid metsamaa karjamaadeks ja põldudeks ning töötasid välja uusi tehnoloogiaid ([[keraamika]], [[tekstiil]]i valmistamine). Nad ehitasid [[kromlehh]]e (sealhulgas [[Pentre Ifan]], [[Bryn Celli Ddu]] ja [[Parc Cwmi kivikalme]]) umbes 1000–1500 aastat enne [[Stonehenge]]'i ja [[Vana-Egiptus|Egiptus]]e [[Cheopsi püramiid]]i valmimist.<ref name="Stonepages 1">{{netiviide|Pealkiri=Stones of Wales – Pentre Ifan Dolmen|URL=http://www.stonepages.com/wales/pentreifan.html|online=17.11.2008|Autor=Paola Arosio & Diego Meozzi|Aeg=2003|Väljaanne=Stone Pages|Keel=inglise}}</ref><ref name="Stonepages 2">{{netiviide|Pealkiri=Stones of Wales – Bryn Celli Ddu Burial chamber|URL=http://www.stonepages.com/wales/bryncelliddu.html|online=17.11.2008|Autor=Paola Arosio & Diego Meozzi|Aeg=2003|Väljaanne=Stone Pages|Keel=inglise}}</ref><ref name="Coflein1">{{netiviide|Pealkiri=Parc le Breos Burial Chamber; Parc CWM Long Cairn|URL=http://www.coflein.gov.uk/pls/portal/coflein.w_details?inumlink=6052756|online=24.10.2008|Aeg=2006|Väljaanne=The Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Wales website|Keel=inglise}}</ref><ref name="BBC Wales History">{{netiviide|Pealkiri=Themes Prehistoric Wales: The Stone Age|URL=http://www.bbc.co.uk/wales/history/sites/themes/periods/prehistoric02.shtml|online=2008-10-24|Aeg=2008|Väljaanne=BBC Wales|Keel=inglise}}</ref>

Nagu muudki Suurbritannia asukad, võtsid ka Walesi hilisemad elanikud omaks sisserändajaid. Enne [[Vana-Rooma|roomlaste]] sissetungi Suurbritanniasse oli tänapäeva Walesi ala jagunenud kohalike hõimude (''[[Deceangli]]'', [[ordoviitsid]], [[kornid]], ''[[Demetae]]'' ja [[silurid]]) vahel.<ref name="Wales Hist 17">{{cite book|last=Davies|first=John|authorlink =John Davies (historian)|title=A History of Wales|publisher=Penguin|year=1994|location=London|page=17|isbn = 0-14-01-4581-8}}</ref>

Kõige varasem dokument tulevase Walesi ala ajaloost pärineb aastast [[48]] pKr. Selles kirjutab [[Vana-Rooma|Rooma]] ajaloolane [[Tacitus]], et pärast Kagu-Walesi [[silurid|silurite]] hõimu rünnakut [[47]] ja 48 pKr võttis uue [[Rooma riik|Rooma]] [[provints]]i [[Britannia]] kuberner "... vastu ''Deceangli'' hõimu alistumise" Kirde-Walesis.<ref name="Wales Hist 26">{{cite book|last=Davies|first=John|authorlink =John Davies|title=A History of Wales|publisher=Penguin|year=1994|location=London|pages=26&nbsp;&&nbsp;27|isbn = 0-14-01-4581-8}}</ref>

Roomlased tegutsesid ka [[Põhja-Wales]]is. Keskaegses kõmri jutustuses "[[Breuddwyd Macsen Wledig]]" ("Macsen Wledigi unenägu") abiellus üks viimastest [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma]] keisritest, [[Magnus Maximus]] (''Macsen Wledig''), uelslasest [[Segontiumi]] (tänapäeva [[Caernarfon]]) pealiku tütre Eleni või Heleniga.<ref>Keskkõmrikeelne algtekstname="bhlIV" leidub väljaandes: Williams (toim). ''Breuddwyd Maxen'', Bangor 1920). Jutustust ja selle konteksti käsitleb raamat: M. P. Charlesworth. ''The Lost Province'', Gregynog Lectures series, 1948, 1949.</ref> Ka [[kristlus]] jõudis Walesi Rooma okupatsiooni ajal [[4. sajand]]il.

{{viited|1=2}}|allikad=