Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Imshennik (arutelu | kaastöö)
redigeerimine
1. rida:
[[Pilt:Kavilda õigeusu kirik XIX saj.jpg|pisi]]
{{Koord|NS=58.341075|EW=26.358483|type=landmark|region=EE|kaart=Eesti}}
'''Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik''' on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u haldusalasse kuuluv [[pühakoda]] [[Puhja vald|Puhja vallas]] [[Mõisanurme]] külas.<ref name="mälestis" />
 
== Koguduse ajaloost ==
Kirik ehitati maakividest [[1873]]. aastal [[Kavilda mõis]]a maadest loodu [[kirikumõis]]a territooriumile. Hoone valmis tüüprojekti järgi. Kirikuhoone kavandas [[Riia]] arhitekt [[Heinrich Scheel]].
[[Tartumaa|Tartumaal]] [[Kavilda vald|Kavilda]]<nowiki/>s läks üle õigeusku aastatel [[1846]]-[[1848]] 1714 [[Luterlased|luterlast]]. [[Kavilda mõis|Kavilda]] õigeusu kogudus avati [[1846]]. aastal [[Uderna]] koguduses nime all ja oli tegev kuni [[1868]]. aastani. Jumalateenistused toimusid mitmetes usutalitusteks kohaldatud ruumides - aidad, rehealused jms. [[Kavilda mõis|Kavilda]] riigimõisast eraldati 125 ha maad kiriku ja kalmistu rajamiseks. [[1850]]. aastal kuulus kogudusse 1515, [[1900|1900.]] aastal 1161, [[1916]]. aastal 791 ja [[1938]]. aastal 473 liiget. [[Kavilda vald|Kavildas]] hingitses koguduse tegevus kuni [[1974]] aastani, siis soikus täiesti. [[Vladimir Berens|Vladimir Berensi]] andmeil suleti kogudus [[1974]]. aastal. [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] kirikuloo uurija üpr [[August Kaljukose]] käsikirjas on sulgemise ajaks märgitud [[1978]]. aasta. Kohalik rahva ettevõtmisel taasasutati praeguseks umbes 30-liikmeline Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kogudus. [[2005]]. aastal. Hooldajavaimulik on preester [[Miikael (Margus) Raissar]]
 
== Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik ==
Aastal [[1944]] sai kirikuhoone sõjas kannatada (katuses olid kuuliaugud). 1970. aastate algusest seisis kirik tühjana. [[30. juuli]]l [[1977]] murti kirikusse sisse ja viidi minema ligikaudu pooled seal asunud kirikuvaradest.
[[Kavilda mõis|Kavilda]] õigeusu kirik ehitati maakividest [[1873]]. aastal [[Kavilda mõis]]a territooriumile. [[Pühakoda]] valmis [[Riia]] arhitekti [[Heinrich Scheel|Heinrich Scheeli]] tüüp-projekti järgi [[Siseministeerium (üldmõiste)|siseministeeriumi]] rahastusel ja pühitseti [[1873]]. aastal [[Riia piiskopkond (õigeusu kirik)|Riia ja Miitavi ülempiiskopi]] [[Veniamin (Karelin]]) poolt Püha Neeva-Aleksandri ([[Aleksander Nevski kirik|Aleksander Nevski]]) auks. [[1944]]. aastal sai kirikuhoone sõjas kannatada. Järelvalveta pühakotta murti mitmel korral sisse. [[1973]] . aastal varastati 15 [[Ikoon|ikooni]], [[30. juuli]]l [[1977]].aastal varastati taas [[Ikoon|ikoone]] ja muid väärtuslikke esemeid. [[Kavilda vald|Kavilda]] kiriku umbes 90 kunstiteostest jäid järele vaid pooled. Aastatel [[1978]]-[[1979]] koostatud [[Akt|aktide]] alusel viidi järelejäänud varad [[Uderna]], [[Vasknarva]] jt kirikutesse. Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kiriku [[altarimaal]] "Kristuse ülestõusmine" asub [[Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus|Antsla-Kraavi prohvet Eelija kirikus]].
 
Aastal [[1997]]. aastal kanti Kavilda õigeusu kirik [[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse]].<ref name="mälestis" />
Aastal 2005 taasasutati praeguseks umbes 30-liikmeline [[Kavilda Püha Aleksandri kogudus]], mida hooldab Miikael (Margus) Raissar.<ref name="Eesti Kirik" /><ref>http://www.eoc.ee/est/esileht/piiskopkonnad/Tartu</ref> Koguduse uus hoone asub aga [[Ulila]]s, aadressil Pargi 1.<ref>http://www.eoc.ee/piiskopkond/tartu-piiskopkond/page/2/</ref>
 
Tänapäeval kasutab kirikut Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirikut Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kogudus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eoc.ee|Pealkiri=EAÕK kodulehekülg/ Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kogudus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Aastal 1997 kanti Kavilda õigeusu kirik [[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse]].<ref name="mälestis" />
 
== Õigeusu koolid ==
Juba üsna [[Usuvahetusliikumine|usuvahetusliikumise]] algusjärgus, [[25. aprill|25. aprillil]] [[1845]]. aastal kinnitas [[Venemaa keiser|Vene keiser]] [[Instruktsioon TGMS|instruktsiooni]], mis nägi ette [[Õigeusk|õigeusu]] kirikute juures [[Õigeusu kihelkonnakool|kihelkonnakoolide]] loomist. Konfessionaalne koolikorraldus kinnitati [[1849. aasta talurahvaseadus|1849. aasta talurahvaseadusega]]. [[Kavilda vald|Kavilda]] õigeusu [[kihelkonnakool]] avati [[1873]]. aastal kiriku lähedal olevas majas ja tegutses koos [[abikool]]<nowiki/>iga [[1918]]. aastani.
 
== Kalmistu ==
Kavilda õigeusu kalmistu rajati 1873. aastal Kavilda riigimõisa poolt eraldatud maale.
 
== Vaata ka ==
* [[Puhja kihelkond]]
* [[Kavilda mõis]]
* [[Nõo Püha Kolmainu kirik]]
* [[Elva Peetri ja Pauli kogudus|Elva Peetri- ja Pauli kogudus]]
* [[Tartu Püha Georgi (Jüri) kogudus]]
 
== Kasutatud kirjandus ==
* "Koguteos [[Saaremaa ajalugu|Saaremaa]] II köide". [[TTÜ Kuressaare Kolledž]]. [[Koolibri (kirjastus)|Kirjastus Koolibri]]. Tallinn, 2007; lk 924-927
* [[Jaanus Plaat|Jaanus Plaat/]][[Arne Maasik]]. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". [[Eesti Kunstiakadeemia]]. Tallinn, 2011; lk 348-357
* Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-53". [[Tartu Ülikooli Kirjastus|TÜ kirjastus]]. Tartu, 2004; lk 65-125
* "Eesti õigeusk X-XXI sajandil". Entsüklopeediline teatmik (vene keeles). Koostaja [[Vladimir Iljaševitš]]. Kirjastus Tarbeinfo OÜ. Tallinn, 2014; lk 458
 
== Viited ==