Valitseja (Il Principe): erinevus redaktsioonide vahel

"Valitseja"<ref>Eestikeelses kirjanduses on teosele viitamisel kasutatud pealkirja ka kujul name="VürstBb4Fs".< /ref> on [[renessanss|renessansiaja]] mõtleja [[Niccolò Machiavelli]] poolt [[16. sajand]]i alguse [[Itaalia]]s<ref>Põhiosa teosestname="AJV0l" valmis [[1513]] II poolel; pühendus on lisatud vahemikus [[1515]]– 8. oktoober 1516</ref> kirjutatud teos. Itaaliakeelsetes väljaannetes tuntud pealkirjade ''Il Principe''<ref>valitseja, esimene,name="JUGLE" riigijuht, suverään; kasutatud autori poolt teoses suvalisest ajajärgust pärineva ja erineva võimutäiuse astmega (riigi/linna)juhi üldnimetusena</ref> ja ''De Principatibus''<ref>ladina keeles, name="printsipaatidestqiIYS"< /ref> all.

Teos avaldati esimest korda [[itaalia keel]]es [[1532]]. aastal, [[prantsuse keel]]es [[1553]]. aastal, ''[[Index librorum prohibitorum]]''&rsquo;i esimeses loendis [[1559]]., [[ladina keel]]es [[1560]]., [[inglise keel]]es [[1636]].,<ref>Neis keeltes hakkasid tekstiname="thWtd" käsikirjalised eksemplarid levima juba enne avaldamist.</ref> [[vene keel]]es [[1869]].,<ref name="oTQ2n" /> [[eesti keel]]es [[1993]]. aastal.

Teose pühenduses [[Lorenzo II de' Medici|Lorenzo de' Medici]]le<ref>''[[Lorenzo Tore|Lorenzoname="PQec1" I de'Medici]]'' pojapoeg, [[Lorenzo II de' Medici]], oli [[Firenze]] valitseja aastail 1513-1519. Suurem poliitiline kaal oli siiski tema onul, [[Giovanni di Lorenzo de' Medici|Giovanni de' Medicil]] (paavst [[Leo X]] 1513-1521). Pühendus on kirjutatud 1516. a., enne 8. oktoobrit.</ref> kirjutab autor:

''et ei leidnud oma varudest midagi, mis oleks mul kallimat või mida hindaksin kõrgemalt kui teadmised väljapaistvate inimeste ettevõtmistest, mis on minu poolt omandatud läbi kauase kogemuse kaasaja asjus ja muiste sündinud juhtumiste lakkamatu lugemise teel<ref>Viide antiikajaname="gwejs" autoritele ja nende teostes sisalduvale. Vt [[Niccolò_Machiavelli#Elu|Machiavelli. Elu]].</ref> – olles neid suure hoolega pikka aega vaaginud ja uurinud, läkitan ma oma ''töö tulemused'' nüüd väiksesse teosesse koondatuna Tema Kõrgeaususele.''}}

{{cquote|''...non ho trovato intra la mia suppellettile cosa quale io abbia più cara, o tanto stimi; quanto la cognizione delle azioni degli uomini grandi; imparata da me con una lunga sperienza delle cose moderne ed una continua lezione delle antiche; le quali, avendo io con gran diligenza lungamente escogitate ed esaminate, ed ora in uno picciolo volume ridotte, mando alla Magnificenza Vostra.''<ref>''Il Principe'',name="foXb0" (Pühendus). Niccolò Machiavelli. Il Principe. Milano: ''Rizzoli Editore'', 1950. P. 15.</ref>}}

''Töö tulemused'' on liigendatud kahekümne kuueks erineva pikkusega peatükiks.<ref>Väidetavalt einame="wbDUx" saa seda liigitada ühegi kindla kirjandusžanri alla[http://it.wikipedia.org/wiki/Il_Principe].</ref> Esimeses ühteteistkümnes peatükis esitab autor originaalse nägemuse eri teid pidi ja erinevates tingimustes realiseeruva valitsejavõimu (''principato'') saavutamisest/säilitamisest.<ref>Arvatavasti oli firenzelasel samal ajal käsil ka oma teise raamatu kirjutamine, sest traktaadi II peatükis kirjutab autor: name="Jätan arutlemata vabariikidest, sest neid käsitlesin teises kohas pikemaltD4IME" - viide teosele "Arutlusi Titus Liviuse esimesest dekaadist" (''Discorsi sopra la prima deca di Tito Livio'').</ref> Teose XV–XIX peatükki võib pidada loogiliseks ja mõneti satiiriliseks vastuseks esmalt [[humanism|humanistide]] kirjutistes ilmunud vaidlusele: kas valitseja voorused ja iseloomujooned peaksid erinema lihtkodaniku omadest või mitte<ref>Nn name="valitsejate peegelSm4h3", "[[Vürstide peegel|vürstide peegel]]", ladina keeles ''specula principum'', saksa keeles ''Fürstenspiegel''</ref>. Teose viimases peatükis kutsub autor Medicite koda<ref>Machiavelli peab silmas Medicite suguvõsa, dünastiat, name="valgustatud ja suursugust patriitsikodaCgpPb" (vrd kuningakoda)</ref> üles vabastama Itaalia võõramaalaste võimu alt.

:Niccolò Machiavelli kõrgeaulisele ''Lorenzo de'Medici''<nowiki>'</nowiki>le<ref>Nicolaus Maclavellusname="ptNuZ" ad Magnificum Laurentium Medicem<br />Niccolò Machiavelli al Magnifico Lorenzo de' Medici</ref>

I Ainuvõimust ja selle saavutamise teedest<ref>Quot sintname="H9sYa" genera principatuum et quibus modis acquirantur<br />Di quante ragioni sieno e' principati, e in che modo si acquistino</ref><br />

II Pärilikust ainuvõimust<ref>De principatibusname="q3emw" hereditariis<br />De' principati ereditarii</ref><br />

III Segavõimust<ref>De principatibusname="qg992" mixtis<br />De' principati misti</ref><br />

IV Mil moel õnnestus Aleksandri järeltulijail pärast tema surma säilitada võim Dareiose kuningriigi üle, mille Aleksander oli vallutanud<ref>Cur Dariiname="9IBhJ" regnum quod Alexander occupaverat a successoribus suis post Alexandri mortem non defecit<br />Per qual cagione il regno di Dario, il quale da Alessandro fu occupato, non si ribellò da' sua successori dopo la morte di Alessandro</ref><br />

V Kuidas valitseda linnu ja riike, mis elasid enne vallutust oma seaduste järgi<ref>Quomodo administrandaename="tnLtF" sunt civitates vel principatus, qui, antequam occuparentur suis legibus vivebant<br />In che modo si debbino governare le città o principati li quali, innanzi fussino occupati, si vivevano con le loro legge</ref><br />

VI Oma relvade ja vaprate tegudega saavutatud ainuvõimust<ref>De principatibusname="bzSge" novis qui armis propriis et virtute acquiruntur<br />De' principati nuovi che s'acquistano con l'arme proprie e virtuosamente</ref><br />

VII Võõra relva ja saatuse toel saavutatud vastsest ainuvõimust<ref>De principatibusname="JlVIP" novis qui alienis armis et fortuna acquiruntur<br />De' principati nuovi che s'acquistano con le armi e fortuna di altri</ref><br />

VIII Neist, kes on tõusnud võimule kuritegelikul teel<ref>De hisname="WTmb3" qui per scelera ad principatum pervenere<br />Di quelli che per scelleratezze sono venuti al principato</ref><br />

IX Tsiviilvõimust<ref>De principatuname="InooG" civili<br />Del Principato Civile</ref><br />

X Kuidas tuleks hinnata valitsejate sõjalist võimsust<ref>Quomodo omniumname="KKRTW" principatuum vires perpendi debeant<br />In che modo si debbino misurare le forze di tutti i principati</ref><br />

XI Paavstivõimust<ref>De principatibusname="l8NCR" ecclesiasticis<br />De' principati ecclesiastici</ref><br />

XII Sõjaväeteenistuset ja palgasõduritest<ref>Quot sintname="wb4IT" genera militiae et de mercennariis militibus<br />Di quante ragioni sia la milizia, e de' soldati mercennarii</ref><br />

XIII Abi-, sega- ja oma vägedest<ref>De militibusname="yiTVS" auxiliariis, mixtis et propriis<br />De' soldati ausiliarii, misti e proprii</ref><br />

XIV Valitseja hooltest väeteenistuse alal<ref>Quod principemname="rupT6" deceat circa militiam<br />Quello che s'appartenga a uno principe circa la milizia</ref><br />

XV Asjust mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse ja laidetakse<ref>De hisname="1ykzp" rebus quibus homines et praesertim principes laudantur aut vituperantur<br />Di quelle cose per le quali li uomini, e specialmente i principi, sono laudati o vituperati</ref><br />

XVI Heldusest ja kokkuhoidlikusest<ref>De liberalitatename="BFDWi" et parsimonia<br />Della liberalità e della parsimonia</ref><br />

XVII Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi<ref>De crudelitatename="up8ks" et pietate; et an sit melius amari quam timeri, vel e contra<br />Della crudeltà e pietà e s'elli è meglio esser amato che temuto, o più tosto temuto che amato</ref><br />

XVII Kuidas tuleks valitsejal järgida ausust<ref>Quomodo fidesname="obLUU" a principibus sit servanda<br />In che modo e' principi abbino a mantenere la fede</ref><br />

XIX Põlguse ja vaenu vältimisest<ref>De contemptuname="upv3O" et odio fugiendo<br />In che modo si abbia a fuggire lo essere sprezzato e odiato</ref><br />

XX Kindluste ja paljude muude asjade kasulikkusest<ref>An arcesname="lKkV7" et multa alia quae cotidie a principibus fiunt utilia an inutilia sint<br />Se le fortezze e molte altre cose, che ogni giorno si fanno da' principi, sono utili o no</ref><br />

XXI Mida tuleks valitsejail teha, et neid väljapaistvaiks peetaks<ref>Quod principemname="vxmos" deceat ut egregius habeatur<br />Che si conviene a un principe perché sia stimato</ref><br />

XXII Valitseja usaldusisikutest<ref>De hisname="n7kOL" quos a secretis principes habent<br />De' secretarii ch'e' principi hanno appresso di loro</ref><br />

XXIII Kuidas hoiduda meelitajatest ja pugejatest<ref>Quomodo adulatoresname="5iEee" sint fugiendi<br />In che modo si abbino a fuggire li adulatori</ref><br />

XXIV Miks on Itaalia valitsejad kaotanud oma valdused ja võimu<ref>Cur Italiaename="7QQhf" principes regnum amiserunt<br />Per quale cagione li principi di Italia hanno perso li stati loro</ref><br />

XXV Kui paljuks on inimeste asjus suuteline saatus ja mil viisil talle vastu seista<ref>Quantum fortunaname="xD4wN" in rebus humanis possit, et quomodo illi sit occurrendum<br />Quanto possa la Fortuna nelle cose umane, et in che modo se li abbia a resistere</ref><br />

Kõiki allpool selgitada püütud sõnu on originaalis kasutatud XVI sajandi alguse Firenze linnvabariigis (renessansiaja Itaalias). Sõnad on pool aastatuhandet vanad, samuti sisu, mida nad edastama on mõeldud. Riigid ja riiklus (rahvustunne) olid sel ajal kujunemas, erinevates piirkondades erineval tasemel/kiirusel.<ref>Näiteks, kui sel ajal oli Lorenzo Toreda korraldatavatel üritustel iseenesest mõistetav kasutada pidustuste rekvisiidina kullaga kaetud lapsi (kes pärast küll surid, sest ihule kantuna takistab kuld hapniku ligipääsu), siis XXI sajandil oleks selline teguviis name="tOUAD"iseenesest mõistmatu".</ref><br />

: Itaalia keel on <i>Il Principe</i> kirjutamisest möödunud ligi poole aastatuhande jooksul pidevalt edasi arenenud. Muutumises on olnud ka Machiavelli poolt kirjutatud <i>Il Principe</i>. Algtekstile võimalikult lähedastele versioonidele on eri sajanditel lisandunud tekste, mida on vastava ajastu keelekasutusest lähtuvalt teataval määral kohandatud. T&otilde;lke elektrooniline versioon tugineb enam kui kümnele erinevale <i>Il Principe</i> itaaliakeelsele versioonile, nii "originaali" nimetusele pretendeerivatele kui ka moderniseeritud tekstidele. Muu hulgas olgu nimetatud Internetist, Niccolò Machiavelli koduleheküljelt salvestatud <i>Il Principe</i> tekst. Nimetatud tekst põhineb lord Arthur Burd'i toimetatud <i>Il Principe</i> kriitilisel väljaandel<ref>Machiavelli, Niccolo.name="KcbiE" Il principe, ed. by L. Arthur Burd; with an introduction by Lord Acton. Oxford: The Clarendon Press, 1891.</ref>, mis omakorda tugineb nn.<i> Capo di Lago</i> (1849. a) tekstile, mis on peaaegu samane nn. "1813. a. Itaalia" tekstiga. A. Burd on samuti kasutanud 1532. a Blado toimetamisel ilmunud, 1550. a<ref>Machiavelli, Niccolo.name="qh2Ba" Tutte le opere di Nicolo Machiavelli cittadino et secretario fiorentino divise in V. parti, et di nuovo con somma accuratezza ristampate. [S.l.: s.n.], 1550.</ref> kiriku järelvalve all ilmunud ning 1848. a. Polidori toimetatud <i>Il Principe</i> tekste. Kõrvuti eelnimetatutega on ''Il Principe'' tõlkimisel kasutatud veel 1905.<ref>Machiavelli, Niccolò.name="0kk5x" Il Principe. Dell'Arte della Guerra ed altri Scritti politici. Milano, 1905.,</ref> 1950.<ref>Machiavelli, Niccolò. Il Principe. Milano: Rizzoli, 1950 (tugineb name="Classici RizzoliEpxDq" sarjas 1939. a. Milanos avaldatud Antonio Panella toimetatud tekstile).</ref> ja 1987. a<ref>Niccolò Machiavelli.name="oxaN9" Il Principe. Milano: Epoca!, 1987.</ref> tekste ning mitmeid itaaliakeelseid <i>Il Principe</i>'id Internetist, sealhulgas Milano ülikooli ftp-serveris asuvat (asunud?) elektroonilist teksti. Tõlke ümbertöötatud ja pidevas täienemises olev versioon sisaldab viiteid <i>Il Principe</i> meie päevini säilunud versioonide (olulisematele) omavahelistele erinevustele, tekstitõlgenduslikke ja ajalooalaseid kommentaare ning on lingitud paralleelselt itaaliakeelse tekstiga.<br />

{{viited|1=2}}|allikad=