Rzeczpospolita: erinevus redaktsioonide vahel

==Rzeczpospolita põhiseadus ==

[[Pilt:Akt Konfederacji Warszawskiej.jpg|pisi|Varssavi konföderatsiooni leping]]

[[3. mai]]l [[1791]] vastu võetud [[3. mai konstitutsioon|põhiseadus]] oli esimene Euroopas ja teine maailmas.

 

 

[[Pilt:Rzeczpospolita Trojga Narodów w roku 1658.png|pisi|Rzeczpospolita (1658)]]

=== Lublini unioon ===

{{Vaata|Lublini unioon}}

{{Vaata|Liivimaa sõda}}'', [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]], [[Jam-Zapolski vaherahu]]''

Rzeczpospolita [[ekspansioon]] suundus põhja ja itta: kuningad [[Zygmunt II August]] ([[1548]]–[[1572]]), [[Stefan Batory]] ([[1576]]–[[1586]]) ja [[Zygmunt III]] Waza ([[1587]]–1632) liidendasid [[Vene-Poola sõda|sõdades]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] ([[Liivimaa sõda]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]]) tulemusel 1561 [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] ja 1582 [[Liivimaa hertsogkond‎|Liivimaa hertsogkonna]].

=== Rzeczpospolita sõjad 17. sajandil===

{{Vaata|Poola-Rootsi sõda}} ''1600–1629, [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|(1600–1611)]], [[Rootsi-Poola sõda (1617–1618)|(1617–1618)]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|(1621–1625)]], [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|(1626–1629)]]''

 

[[17. sajand]]i keskpaiku tekkis [[poliitika|poliitiline]], [[majandus]]lik ja [[ühiskond|sotsiaalne]] [[kriis]], mida soodustasid jätkuvad sõjad, [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma võimu kõrgpunktis oleva]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigiga]], laieneva [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] ja sõjad [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]].

{{Vaata|Poola-Türgi sõda}}, ''[[Poola–Türgi sõda (1620–1621)|(1620–1621)]], [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)|(1633–1634)]], [[Poola–Türgi sõda (1666–1671)|(1666–1671)]] ning [[Suur Türgi sõda|Suures Türgi sõjas]]: [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|(1672–1676)]], [[Poola–Türgi sõda (1683–1699)|(1683–1699)]]''

=== Hmelnõtskõi ülestõus ja Vene-Poola sõda (1654–1667)===

{{Vaata|Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus}}, ''[[Vene-Poola sõda (1654–1667)]]''

[[1648]]. aastal algas kasakate võitlus [[Ukraina ajalugu#Uusaeg|Ukraina iseseisvumiseks Poolast ja õiguste saavutamiseks]] ([[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]]) ning pöörduti ka abi saamiseks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] poole ([[Poola–Vene sõda (1654–1667)]]). Moskva tsaaririigi ja Poola vahel [[1667]]. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]lepinguga liideti Dnepri jõest idapool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga. [[Andrussovo vaherahu]]ga läksid [[Smolensk]] ja [[Vasakkalda-Ukraina]] Moskva tsaaririigi valdusse ning tsaaririik laienes lääne poole, väljaspoole venelastega asustatud territooriumi. 1686. aastal sõlmisid Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik, [[Igavese rahu leping]]u, millega anti Moskva tsaaririigi võimu alla [[Smolensk]] ja osa Ukrainat koos [[Kiiev]]iga.

=== Poola-Rootsi sõda ja Uputus (Poola)===

{{Vaata|Poola-Rootsi sõda}}, [[Teine Põhjasõda]], [[Uputus (Poola)]]

 

17. sajandi sõjad laostasid maa, laienes poliitiline [[detsentralisatsioon]] ([[1652]] rakendus ''[[liberum veto]]'') ja kasvas magnaatide rühmituste mõju. ''Liberum veto'' ehk igaüheveto tähendas seda, et ükskõik milline seimi saadik sai panna [[veto]] ükskõik missugusele [[seaduseelnõu]]le. See pani aluse [[korruptsioon]]ile, kus välisriigid hakkasid seimisaadikuid ära ostma, et nood hääletaksid välisriikidele mittesobiva eelnõu vastu. Lõpuks muutus seim peaaegu [[teovõimetus|teovõimetu]]ks: vastu polnud võimalik peaaegu ühtki eelnõu, igale eelnõule seisis keegi vastu.

=== Põhjasõda===

{{Vaata|Põhjasõda}}

[[18. sajand]]il [[August II]] Tugeva alustatud Rootsi-vastases [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] langes Rzeczpospolita [[1702]]–[[1709]] Rootsi [[okupatsioon]]i alla. August II püüded rajada [[absolutism|absolutistlikku]] Poola-[[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksi]] [[personaalunioon]]iga ühisriiki põrkasid šlahta vastuseisule ja Venemaa keisririigi sekkumisele.

=== Poola pärilussõda===

{{Vaata|Poola pärilussõda}}

===Seitsmeaastane sõda===

[[File:7yearswar.PNG|pisi|left|Preisi-Vene sõjategevus [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]]]]

 

[[Tadeusz Kościuszko]] juhitud [[Kościuszko ülestõusu]] mahasurumisele [[Aleksander Suvorov]]i vägede poolt järgnes 1795 [[kolmas Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud Saksa-Rooma riigi ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola [[iseseisvus|sõltumatusele]] lõpu 12 aastaks, kuni [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigini]].

<gallery>

Pilt:Rzeczpospolita.png|Suurima ulatuse ajal ([[1648]])