Hedvig Charlotta Nordenflycht: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Hedvig Nordenflycht by Pasch.jpg|pisi|"Hedvig Charlotta Nordenflycht (portree autoriks oli", [[Ulrika Pasch]])]]

Nordenflycht oli jõuka ametniku Anders Andersson Nordbohmi (1675–1734) viies ja noorim laps. Nimi Nordenflycht kaasnes 1727. aastal isale antud aadlitiitliga. Nordenflychti lapsepõlv möödus [[Stockholm]]is. Ametlikku haridust ta ei saanud, kuid isa lubas poegade õpetajal ka tütrele [[ladina keel|ladina]] ja [[saksa keel]]t õpetada.<ref name="TS" >Torkel Stålmarck. [http://www.oversattarlexikon.se/artiklar/Hedvig_Charlotta_Nordenflycht Hedvig Charlotta Nordenflycht, 1718–1763]. Svenskt Översättarlexikon.</ref> 1731 kolis perekond [[Uppsala lään]]is Vibys asuvatesse maavaldustesse. 1734. aastal lubas Nordenflycht isa surivoodil, et [[kihlus|kihlub]] oma vendade õpetaja Johan Tidemaniga (1710–1737). Paar oli kolm aastat kihlatud, kuid 1737. aastal Tideman suri ja abieluni ei jõutud. Tideman õpetas Nordenflychtile [[filosoofia]]t ja tema vahe mõistus avaldas Nordenflychtile suurt muljet.<ref name="Sbh" >[http://runeberg.org/sbh/nordenfl.html Nordenflycht, Hedvig Charlotta]. Svenskt biografiskt handlexikon.</ref> Samas järgis mees [[valgustusaeg|valgustusaja]] ratsionalismi ja skeptitsismi, millest Nordenflycht hiljem distantseerus. Võimalik, et seetõttu ütles Nordenflycht tagantjärele ka, et ei armastanud meest kunagi. Samuti oli mehe välimus Nordenflychti jaoks eemaletõukav. Näiteks kirjutas ta, et mees oli küürakas.<ref>[http://www.dagensvisa.com/minata/bild_3_jun.html#hist Hedvig Charlotta Nordenflycht (1718-1763)]. dagensvisa.com.</ref>

Nordenflycht kolis tagasi Stockholmi, kus talle tutvustati Jacob Fabriciust (1704–1741). Fabricius oliVaimulikust vaimulik<ref name="Sbh" /> jaFabricius õpetashakkas naisele [[prantsuse keel]]t õpetama.<ref name="LB" /> Nordenflychti venna vastuseisu tõttu said nad abielluda alles 1741. aastal, neli aastat pärast tutvumist.<ref name="Sbh" /> Nende abielu oli õnnelik, aga lühike. Mees haigestus ja suri juba enne esimest pulma-aastapäeva.<ref name="Sbh" /> Paar oli mehe töö tõttu asunud elama [[Karlskrona]]sse, kust Nordenflycht kolis Stockholmi lähedale [[Lidingö saar]]ele üüritud väiksesse maamajja. Seal oli ta pikalt haige, elas endassetõmbunult ja kirjutasvalas oma kurbuse kurbivälja luuletusiluuletamisse.<ref name="Sbh" />

[[Pilt:Qwinligit tankespel.jpeg|pisi|"QuinligitQwinligit Tankespel", teine kogumik]]

Tuntuse tõi Nordenflychtile 1743. aastal välja antudilmunud luulekogu ''"Den sörgande Turtur-dufvan"'' (Leinav turteltuvi), milles on juttu armastatud mehe kaotusele järgnenud [[lein]]ast. 1744. aastal kolis Nordenflycht tagasi Stockholmi ja hakkas lävima [[humanitaaria|humanitaarvaldkonnast]]st huvitatud seltskonnaga.<ref name="TS" /> Selleks ajaks oli tema rahaline olukord halvenenud. Ta abikaasal ei olnud varandust ja isa jäetud päranduse laristas vend maha. Nordenflycht oli sunnitud end ise ülal pidama ja ta otsustas, et teenib raha läbi kirjutamise.<ref name="LB" >[http://litteraturbanken.se/#!/forfattare/NordenflychtHC Hedvig Charlotta Nordenflycht (1718-1763)]. Litteraturbanken.</ref> Aastatel 1744–1750 ilmus Nordenflychtilt neli kogumikku, mida ta nimetas naiselikuks mõttemänguks (''"Qwinligit Tankespel"''). Esimese kogumiku puhul kasutas ta [[pseudonüüm]]i ''En Herdinna i Norden'' (Põhjamaa karjuseneiu).<ref name="LB" /> Lisaks originaalloomingule oli kogumikes ka prantsuse, saksa, inglise ja ladina keelest tõlgitud luuletusi.<ref name="TS" /> Nordenflycht sai edukaks poeediks, kes võttis vastu tellimustöösid ja kirjutas mitmel juhul ka kuningakojale. Kui 1751. aastal põles maha maja, milles ta oma emaga elas, taotles ta abi ja talle määrati 1752. aastal eluaegne iga-aastane toetussumma, tänu millele ta võis keskenduda kirjutamisele, ja ei pidanud enam raha pärast muretsema.

1762. aastal kolis ta väiksesse maamajja Stockholmi ja [[Uppsala]] vahele jäävasse Skoklosterisse. Maamaja nimeks oli ''Lugnet'' (Rahu). Selleks ajaks oli ta armunud endast 17 aastat nooremasse Johan Fischerströmi. Maale kolides korraldas Nordenflycht noormehele ametikoha oma hea sõbranna, krahvinna Cathérine De la Gardie lossis. Nordenflychti viimaseks jäänud luuletustes oli vaatluse all 1762–1763 talvel nende kolme vahel tekkinud armukolmnurk, mis oli Nordenflychti jaoks väljakannamatu.<ref name="PH" /> Nordenflychti loetuim luuletus, 1762. aastal kirjutatud ''Öfver en Hyacint'', kirjeldab armastust Fischerströmi vastu ja pettumist, et tema tunnetele ei vastata samaga.<ref>Hedvig Charlotta Nordenflycht. [http://www.dagensvisa.com/minata/bild_3_jun.html#hcn04 Över en hyacint]</ref>