Redaktsioon: 5. märts 2017, kell 16:48 redigeeri Kopo25 (arutelu \| kaastöö) 5500 muudatust Täiendav info, viited, lingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. märts 2017, kell 19:34 redigeeri eemalda Kopo25 (arutelu \| kaastöö) 5500 muudatust Täiendav info, viited, lingid Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
3. rida: '''Karl August Hermann Hindrey''' ([[pseudonüüm]] '''Hoia Ronk'''; [[15. august]] [[1875]] [[Abja küla\|Abja]] – [[9. jaanuar]] [[1947]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. == Elulugu == Karl August Hindrey tegi pseudonüümi initsiaalidest K. A. H., kirjandusliku pseudonüüm "Hoia Ronk" sai raudteeülesõidukoha vigaselt hoiatussildilt, kuid Karl August Hindrey maeti hoopis Hans Kuuse nime all.<ref>[http://pluss.parnupostimees.ee/612554/pilapiltnike-plejaad-parnu-poistekoolist - Pärnu Postimees 27.10.2011 - Pilapiltnike plejaad Pärnu poistekoolist]</ref> Ta sündis Abja mõisas Viljandimaal õllepruuli pojana. ~~Omandas~~Alustas ~~üldhariduse~~õpingutega paruni koduõpetaja juures. Õppis [[1883]]-[[1886]] [[Viljandi Poeglaste Gümnaasium\|Viljandi Poeglaste Elementaarkoo]]is<nowiki/>lis [[Friedrich Kuhlbars]]<nowiki/>i käe all, [[~~Treffneri~~1887]]-[[1889]] [[Liivimaa ~~gümnaasium~~Maagümnaasium\|~~Tartu~~Liivimaa ~~Treffneri~~maagümnaasium]]<nowiki/>is, ja[[1889]]-[[1891]] [[Pärnu Gümnaasium]]is ja 1891 [[Hugo Treffneri Gümnaasium\|Hugo Treffneri Gümnaasiumis]]. Õppis aastatel [[1894]]–[[1904]] [[Peterburi]] ~~Stiegeltsi~~Stieglitzi kunsttööstuskoolis joonistamist ja maalimist, [[München]]i ([[Anton Ažbe kunstikool]]) ja [[Pariis]]i Filippo Colarossi<ref name="Päewaleht">Päewaleht 14 august 1935 (lk 5) K. A. Hindrey - 60</ref> erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul [[1904]]–[[1928]] [[Postimees\|Postimehe]] ja [[Päevaleht (1905)\|Päevalehe]] toimetuses. Asutas pilkelehed [[Sädemed]], kus avaldas ~~ta üle~~umbes 3000 karikatuuri<ref name="Päewaleht"/> ja alates 1924. aastast [[Kratt (ajaleht)\|Kratt]] ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist.~~<br~~ />Tema esimesed joonistused ilmusid 1901 Teataja Nalja lisas. Aastast 1928 oli vabakutseline kirjanik. [[Eesti Kirjanike Liit\|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (1922) ja [[Eesti Ajakirjanike Liit\|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige (1921-1925).<br /> Aastatel 1917-1918 aastatel võttis Hindrey osa Eesti rahvuslike väeosade asutamisest, olles Eesti Sõjaväelaste Tartu komitee esimees<ref name="Päewaleht"/>. ▼ ▲Aastatel 1917-1918 aastatel võttis Hindrey osa Eesti rahvuslike väeosade asutamisest, olles Eesti Sõjaväelaste Tartu komitee esimees<ref name="Päewaleht" />. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)\|Nõukogude okupatsiooni]] tulekul läks Hindrey põranda alla ja alustas vastutegevust. Järgnenud [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)\|Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944)]] kirjutas ta ajakirjanduses nõukogude võimu metsikustest. 1944. aastal üritas ta pealetungiva [[Punaarmee]] eest ebaõnnestunult Eestist põgeneda.<br /> Alates 1944. aasta oktoobrist varjas ta end [[Iru]] vanadekodus valenime Hans Kuuse<ref name=":0">Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689–1940, Tööversioon seisuga 1. detsember 2015, Elulood A – Lekstein (lk 130)</ref> all. Kus ta armetutes oludes suri vähki<ref name=":0" />. Maetud [[Metsakalmistu\|Tallinna Metsakalmistu]]<nowiki/>le. ==Tegevus karikaturistina== 35. rida ⟶ 40. rida: * "Minu elukroonika" (3 köidet; [[1929]]) - [Esimeses osas jõuab autor Pärnu gümnaasiumist väljalangemiseni, teine osa käsitleb põhiliselt Treffneri gümnaasiumis õppimise aega ja kolmas osa kunstiõpingud Peterburis ja Münchenis] * "Murrang" ([[1930]]) - [põhisisuks on Hindrey läbielamised Pariisis] * "Ararauna" (1930) * "Tõnissoni juures" ([[1931]]) - [katab aastad 1904–1910]. * "Rowe rändab" (1933) ===Reisiraamat=== * "1914. Reisipildid" ([[1924]]) * "Kongosõit" ([[1929]]) * "Rännud, rannad, Riviera, ~~sõsarsaared~~Sõsarsaared ja Savoy" ([[1937]]) ===Näidend=== * Operett - "Kooparüütel" ([[1916]]) * "Raidaru kirikumõis" ([[1935]]) ===Novellikogud=== * "Välkvalgus" ([[1932]]) - [Riigivanema auhind] * "Armastuskiri" ([[1933]]) - [~~Võitis~~Riigivanema ~~riigivanema auhinna~~auhind] * "Sigtuna häving" ([[1937]]) * "Südamed" ([[1938]]) - [Vabariigi Presidendi auhind] * "Hukatus Mälaril" ([[1939]]) * "Kogutud novellid", Stockholm, [[1962]] * "Ja oli kunagi keegi..." (valikkogu; [[1968]]) * "Kaugekõne" (valikkogu; [[1986]]) * "Aovalged aknad" ([[1995]]) ===Romaanid=== * "Suremise eod" (1935) * "Urmas ja Merike" ([[1935]]–[[1936]]) - [Riigivanema auhind], (kordustrükk 1990) * "Loojak" I–II ("Nõid" ja "Lembitu"; [[1938]]) - [Vabariigi Presidendi auhind] * "Sündmusteta suvi" ([[1937]]) * "Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka" ([[1939]]) * "Taaniel Tümmi tähelend" ([[1942]]) * "Iru päevik: sügis 1946" ([[1996]]) ===Artiklid=== * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=492, "Kriitika"], [[Looming (ajakiri)\|Looming]] [[1938]], nr 4 * [http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101512 "Valve kui kohustus." Karl August Hindrey artikleid. (7 poliitilist artiklit aastaist 1924–26 ja 1941–43). – Akadeemia 1990, 9] == Kirjandus == 73. rida ⟶ 84. rida: * Karl August Hindrey, "Iru päevik. Sügis 1946". Valinud, kommenteerinud ja eessõna (lk 3–8 "Karl August Hindrey totaalne tekst"): Rutt Hinrikus; 2. eessõna (lk 9–16 "Karl August Hindrey [[Postimees\|Postimehe]] juures"): [[Krista Aru]]. Sari [[Litteraria]], nr 8, [[Eesti Kirjandusmuuseum]] ja kirjastus [[Virgela]], [[Tartu]] [[1996]], 81 lk * [[Ülo Tedre]], "K. A. Hindrey kogutud teostest ja viimasest romaanist" (romaani "Aovalged aknad" arvustus) – [[Keel ja Kirjandus]] 1996, nr 3, lk 197–200 * [[Rutt Hinrikus]], "Ja oli kunagi keegi: K. A. Hindrey kirjad [[Anton Jürgenstein]]ile" – Looming [[2005]], nr 8, lk. 1240–57 * [[Oskar Kruus]], "Karl August Hindrey. Elukäik ja looming" (lühibiograafia). [[Eesti Raamat]], Tallinn [[2006]], 64 lk * [[Johannes Semper]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=366, Mõttekilde K. A. Hindrey puhul], Looming [[1935]], nr 6

Karl August Hindrey: erinevus redaktsioonide vahel