Hedvig Charlotta Nordenflycht: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hedvig Charlotta Nordenflycht''' ([[2028. november]] [[1718]] – [[29. juuni]] [[1763]]) oli [[Rootsi]] kirjanik. Nordenflychtis nähakse mõnikord Rootsi esimest [[feminist]]i ja teda peetakse üheks [[18. sajand]]i olulisemaks Rootsi [[poeet|poeediks]]. Ta oli üks esimesi Rootsi naisi, kes suutis end kirjatöö kaudu ära elatada.<ref name="PH" >[https://www.poemhunter.com/hedvig-charlotta-nordenflycht/biography/ Biography of Hedvig Charlotta Nordenflycht]. Poem Hunter.</ref>

Nordenflycht oli jõuka ametniku Anders Andersson Nordbohmi (1675–1734) viies ja noorim laps. Nimi Nordenflycht kaasnes 1727. aastal isale antud aadlitiitliga. Nordenflychti lapsepõlv möödus [[Stockholm]]is. Ametlikku haridust ta ei saanud, kuid isa lubas poegade õpetajal ka tütrele [[ladina keel|ladina]] ja [[saksa keel]]t õpetada.<ref name="TS" >Torkel Stålmarck. [http://www.oversattarlexikon.se/artiklar/Hedvig_Charlotta_Nordenflycht Hedvig Charlotta Nordenflycht, 1718–1763]. Svenskt Översättarlexikon.</ref> 1731 kolis perekond [[Uppsala lään]]is Vibys asuvatesse maavaldustesse. 1734. aastal lubas Nordenflycht isa surivoodil, et [[kihlus|kihlub]] oma vendade õpetaja Johan Tidemaniga (1710–1737). Paar oli kolm aastat kihlatud, kuid 1737. aastal Tideman suri ja abieluni ei jõutud. Tideman õpetas Nordenflychtile [[filosoofia]]t ja tema vahe mõistus avaldas Nordenflychtile suurt muljet.<ref name="Sbh" >[http://runeberg.org/sbh/nordenfl.html Nordenflycht, Hedvig Charlotta]. Svenskt biografiskt handlexikon.</ref> Samas järgis mees [[valgustusaeg|valgustusaja]] ratsionalismi ja skeptitsismi, millest Nordenflycht hiljem distantseerus. Võimalik, et seetõttu ütles Nordenflycht tagantjärele ka, et ei armastanud meest kunagi. Samuti oli mehe välimus Nordenflychti jaoks ebameeldiv.<ref>[http://www.dagensvisa.com/minata/bild_3_jun.html#hist Hedvig Charlotta Nordenflycht (1718-1763)]. dagensvisa.com.</ref>

Nordenflycht jälgis pühendunult oma kaasaja ühiskondlikke arutelusid ja põimis ka ise oma kirjatöösse poliitilisi, filosoofilisi ja religioosseid teemasid, samuti huvitasid teda naiste õigused. Eriliselt tõstetakse esile 1761. aastal kirjutatud luuletust ''Fruentimrets försvar'' (Naiste kaitse), milles ta kaitseb naissugu [[Jean-Jacques Rousseau|Rousseau]] [[misogüünia|misogüünsete]] süüdistuse eest.<ref name="PH" /> Nordenflychti kohaselt ei tähenda meeste füüsiline üleolek nende suuremat mõtlemisvõimet. Luuletuses ''Friarekonsten'' (Kosimise kunst) hoiatas Nordenflycht noori naisi, et mehed võivad enne pulmi küll sõprust lubada, kuid hakkavad pärast abiellumist tihti kuuletumist nõudma.<ref>[https://diktarna.blogspot.se/2013/04/friarekonsten_6.html Friarekonsten]. 1745.</ref> Naisküsimusega tegeles ka 1741. aastast pärinev ''Fruentimbers Plikt at upöfwa deras Wett'' (Naiste kohustus harida oma mõistust), milles Nordenflycht kritiseerib naiste allasurumist ja põhjendab nende õigust raamatutarkusele.

1762. aastal kolis ta väiksesse maamajja Stockholmi ja Uppsala vahele jäävasse Skoklosterisse. Maamaja nimeks oli ''Lugnet'' (Rahu). Selleks ajaks oli ta armunud endast 17 aastat nooremasse Johan Fischerströmi. Maale kolides korraldas Nordenflycht noormehele ametikoha oma hea sõbranna, krahvinna Cathérine De la Gardie lossis. Nordenflychti viimaseks jäänud luuletustes oli vaatluse all 1762–1763 talvel nende kolme vahel tekkinud armukolmnurk, mis oli Nordenflychti jaoks väljakannamatu.<ref name="PH" /> Nordenflychti loetuim luuletus, 1762. aastal kirjutatud ''Öfver en Hyacint'', kirjeldab armastust Fischerströmi vastu ja pettumist, et tema tunnetele ei vastata samaga.<ref>Hedvig Charlotta Nordenflycht. [http://www.dagensvisa.com/minata/bild_3_jun.html#hcn04 Över en hyacint]</ref>