Allohvitser: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Allohvitseri staatuse ja auastmete kujunemisest: vahtmeistri asja par, ehkki jäi konarlik + struktuur |
|||
19. rida:
== Allohvitseri staatuse ja auastmete kujunemisest ==
Allohvitseri staatuse lähteks loetakse tavaliselt kodusõda Ameerikas. Üksuste juhtideks said tuntud või mõjukad isikud, kellele anti vastava komisjoni otsustega ka vastav ohvitseri auaste. Paljud vastavad isikud ei olnud siiski kõigis militaarelu küsimustes väga pädevad ja võtsid enda alluvusse teenistusse appi mitteametlikke komisjoni kinnituseta ohvitsere (''non-commissioned officer'' ehk ''NCO''), kes tundsid lähemalt sõjaväe elu ja oskasid väljaõpet ning teenistust paremini korraldada.
:'''[[Seersant]]'''
Seersandi auaste tuleneb ladina keelest – ''serviens'' – "see, kes teenib", üle võetuna prantsuse keelde ''Sergent'' ja sealt edasi inglise keelde ''[[Sergeant]]''. Oli laialt kasutusel näiteks juba Ameerika kodusõja päevil. Seersandiauastet loeti algul pigem sõduri auastmeks, kuid hiljem, koos allohvitseri staatuse kujunemisega, on saanud üheks põhiliseks rahvusvaheliseks allohvitseriauastmeks.
:'''[[Veltveebel]]'''
Euroopas [[Preisimaa]]l on kujunenud veltveebli (veebli) auaste. ''Feldweibel''´i sõjaväelisest seisusest on täpsemaid andmeid 18. sajandist. Selle seisuse esindajad olid vahelüliks ohvitseride ja sõdurite vahel ning pidid neid kasvatama ja treenima. Sõna ''Feld'' tähistab saksa k väli- või maastikutegevust ja ''weiben'' kangastelgedel kudumist ja edasi-tagasi "hekseldamist", mis kujundlikult näitab veebliameti iseloomu alluvate drillimisel. Samas kujunesid välja ka tagalateenistuse veeblid, keda kutsuti ''Hurenfeldweibel'' (''die Hure'' – hoor; tagalatöödel oli abiks ka palju naisi...), kelle ülesandeks oli vooride teenistuse korraldamine. Umbes 19. sajandi lõpus mindi üle nimekujule ''[[Feldwebel]]'', ja [[20. sajand]]i algul loodi vastavaid eesliitega auastmeid juurde.
:'''[[
Vahtmeister (saksa ''Wachtmeister'') oli Venemaa keisririigi armee [[ratsavägi|ratsaväes]], hobustega varustatud suurtükiväes allohvitseri kõrgeim auaste ja selle auastmes sõjaväelane, samuti teiste riikide sõjaväepolitseis ([[sandarmeeria]]s)
:'''[[Portupee-junkur]]'''
[[Portupee]]-junkur, oli Venemaa keisririigi armees aastatel [[1798]]–[[1865]], [[aadlik]]e seast pärit allohvitseride auaste, mis oli ühe astme võrra ülem kui [[praporštšik]] ja [[junkur]]; aastatel [[1865]]–[[1880]] oli portupee-junkur [[junkrukool]]i lõpetanute auaste kuni ohvitseriauastme saamiseni; aastatel [[1867]]–[[1917]] oli junkur [[sõjaväekool]]ide allohvitseride, mis jaotusid omakorda vanem- ja nooremjunkruteks.
:'''[[Junker]]'''
Junker, oli aastatel [[1802]]–[[1859]] Venemaa keisririigi armees aadlike seast pärit allohvitseride auaste ratsaväes, suurtükiväes ja [[jäägripolk]]udes (vastas alampraporštšikule jalaväeväeosades), aastatel [[1859]]–[[1869]] auaste kõigis sõjaväeliikides; aastal [[1863]]–[[1917]] sõjaväekooli või junkrukooli kasvandiku/õppuri auaste, samuti pärast [[I maailmasõda|I maailmasõja]] algust moodustatud praporštšikukooli õppuri auaste; 19. sajandi alguses auaste sõjamerelaevastikku astunud vabatahtlikul.
:'''[[Portupee-praporštšik]]'''
Portupee-praporštšik, oli Venemaa keisririigi armees aastatel [[1798]]–[[1859]], [[aadlik]]e seast pärit allohvitseride auaste, mis oli ühe astme võrra ülem kui [[alampraporštšik]] (''подпрапорщик'').
:'''[[Horunži]]'''
Horunži oli nooremohvitseri auaste Venemaa armee kasakavägedes, alates [[18. sajand]]ist.
| |||