Vikipeedia

Talvesõda: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
14. rida:
|väejuht1= [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]<br/>
|väejuht2= [[Kliment Vorošilov]]<br>[[Kirill Meretskov]]<br>hiljem [[Semjon Timošenko]]<br>[[Lev Mehlis]]
|jõud1= 337 000–346 500 meest<ref>Sõja algusesname="pqpPC" oli Soome sõjaväes 337 000 meest. Soomel oli ainult 250 000 vintpüssi (kokku 281 594 relva), kuid kaitseliitlased kasutasid oma vintpüsse (114 000 vintpüssi). Kõige rohkem mehi oli Soomel märtsi alguses 1940 (346 000).</ref><ref name="talvisodanpikkujattilainen-palokangas">Leskinen, Juutilainen 1999:299–335. (Markku Palokangas. Suomalaisjoukkojen aseistus ja varustus)</ref><ref name="pikkujattilainen-juutilainenkoskimaa">Leskinen, Juutilainen 2005:77–88 (Juutilainen, Koskimaa).</ref><br/>30 tanki<br/><ref name="talvisodanpikkujattilainen-palokangas" /><ref>Soomel oliname="qRzsF" 32 Prantsuse tanki [[Renault]] ja muid kergetanke aastast [[1919]]. Need tanketid ei kõlvanud Talvesõjas liikumisel sõdimiseks, mistõttu neist tulistati paigalt. Soome ostis aastatel 1936–1939 32 Briti tanki [[Vicker]], kuid nende relvastus pidi valmistatama ja paigaldatama Soomes. Talvesõja alguses oli Soomel lahinguvalmis ainult kümme tanki.</ref>114 lahingulennukit<ref>1. detsembrilname="ryNUm" 1939 oli Soomel 114 sõjalennukit, 7 luure- ja sidelennukit ning sadakond lahinglendudeks sobimatut õppelennukit. Osa lennukeid vajas remonti. Kokku oli Soomel 235 lennukit.</ref><ref name="talvisodanpikkujattilainen-peltonen">Leskinen, Juutilainen 1999:606–649. (Martti Peltonen. Ilmasota talvisodassa.)</ref>
|jõud2=1 000 000 meest <br/>3000 tanki<br/>3800<ref>Ries 1988.<name="Tgem9" /ref><ref>Manninen 1994.name="ZOcGi" Uurijatele ligipääsetavaks tehtud Nõukogude arhiivimaterjale kasutades leidis Manninen 12 Soome rindele saadetud jalaväediviisi, mida varem oli salatud.</ref> lennukit
|kaotused1=Hukkunud või teadmata kadunud 25 904<ref name="pikkujattilainen-kurenmaalentila">Leskinen, Juutilainen 2005:1150–1162 (Kurenmaa, Lentilä).</ref><br/>Haavatud 43 557<ref name="talvisodanpikkujattilainen-lentilajuutilainen">Leskinen, Juutilainen 1999:816–828. ([[Riitta Lentilä]], [[Antti Juutilainen]]. Talvisodan uhrit.)</ref><br/>Vangi langenud umbes 1000<ref name="talvisodanpikkujattilainen-malmi">Leskinen, Juutilainen 1999:792–802. ([[Timo Malmi]]. Suomalaiset sotavangit.)</ref><br/>
Tsiviilohvreid 957<ref name="pikkujattilainen-kurenmaalentila" />
|kaotused2=Langes 126 875<br/>Haavatud 264 908<br/>Haigestus 57 892<br/>Surnuks külmus 9614<br/>Vangi langes 3100
}}
32. rida:
 
==Eellugu==
[[Pilt:Winterwaroverview.JPG|thumb|left|260px|Talvesõda aastatel 1939-19401939–1940.]]
[[Pilt:Finn ski troops.jpg|thumb|Soome suusarühma automaaturid Talvesõjas.]]
Aastatel [[1809]]–[[1917]] oli Soome olnud [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] osa. [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] ja Venemaa suhted olid stabiilsed ja rahulikud [[Soome venestamine|Soome venestamise]] ja Esimese maailmasõja alguseni. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tagajärjel kaotasid [[Saksamaa]] ja [[Venemaa]] ning viimase aladel moodustunud Nõukogude Liit, kümmekonnaks aastaks [[suurriik|suurriigi]]staatuse.
52. rida:
Seepeale hakkas Nõukogude Liit sõja alustamise ettekäändeks ja oma rahva arvamuse kujundamiseks välja töötama ja täide viima provokatiivseid riigipiiri[[intsident]]e, näiteks tulistati oma territooriumi [[suurtükk]]idest ja [[miinipilduja]]test.
 
1939. aasta oktoobris moodustati ka [[NSV Liidu SARK]]i [[Karjala ANSV]] Valitsuse töötajatest [[SARKi operatiivbrigaad]], kuhu kuulus 10 [[operatiivgrupp]]i diversioonitegevuseks Soome territooriumil<ref>Эйнара Петровича Лайдинена (к.и.н., старший научный сотрудник международного научно-образовательного центра по истории и культуре Европейского Севера ПетрГУ, [http://statehistory.ru/1266/Organy-gosudarstvennoy-bezopasnosti-Karelii-v-Sovetsko-finlyandskoy-voyne/ name="Органы государственной безопасности Карелии в Советско-финляндской войнеsXqHG"],"Учёные записки Петрозаводского государственного университета" N10, 2009 г</ref>.
 
[[Pilt:Raate road.jpg|thumb|Talvesõjas purustatud Nõukogude sõjavarustus]]
 
==Sõja algus==
[[26. november|26. novembril]] 1939 tulistas Punaarmee suurtükipatarei, mida juhtis punaväelane [[Otto Aaman]] (Venemaa eestlane)<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id name=24649357&l=fpOpinion Enn Tupp: Mis vene rahvast tegelikult"E2kdH" hävitas?]</ref>, [[Mainila]] küla lähistel Punaarmee {{lisa viide}}diviisi 329. polgu 4. roodu positsioone. Nõukogude Liidu valitsus teatas, et Soome tulistas Mainila külas õppustel olnud punaväelasi. Õppustel olevate sõdurite keskele olevat langenud mõned kahurimürsud ning 4 punaväelast saanud surma ja 9 haavata.
 
Tegemist oli Nõukogude Liidu [[provokatsioon]]iga, mille korraldas [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] staabi [[luure]]osakond Stalini käsul. Saanud Leningradi sõjaväeringkonna ülema [[Kirill Meretskov]]i ja [[ÜK(b)P]] [[Leningradi oblast]]ikomitee ja [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretäri [[Andrei Ždanov]]i allkirjadega erivolitused, andis sõjaväeringkonna luureosakonna ülem polkovnik [[Tihhomirov]] Punaarmee 221. suurtükiväepolgu ühele patareile käsu tulistada oma [[laskurdiviis]]i 329. polgu 4. roodu positsioone Mainila küla lähistel. Kuna punaväelasi tulistanud patarei asus piirikõveriku tõttu sihtmärgist põhja pool, jäi mulje, et tulistati Soome territooriumilt. <ref name="Kallas">[[Vaino Kallas]] "[[Kahe sõja vahel]]". [[Tallinn]] [[2007]]. ISBN 9789949150342</ref> Neid pauke kutsutakse [[soome keel]]es ''Mainilan laukaukset''.
 
Nõukogude Liit esitas Soomele diplomaatilise noodi ja nõudis, et Soome vabandaks ning viiks oma väed 20–25 km riigipiirist eemale läände. Soomlased eitasid tulistamist ega võtnud endale vastutust juhtunu eest ning keeldusid Nõukogude Liidu nõudest muuta riigipiiri. [[28. november|28. novembril]] teatas [[Vjatšeslav Molotov]], et Nõukogude Liit katkestab [[mittekallaletungileping]]u Soomega (1932. aastal sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel mittekalletungileping, mida uuendati [[1934]]. aastal 10 aastaks). Päev hiljem katkestas Nõukogude Liit Soome Vabariigiga [[diplomaatilised suhted]].
67. rida:
[[Pilt:Karelian Isthmus Finnish positions 1939-et.png|pisi|250px|Soome positsioonid Karjala kannases 1939. aastal.]]
 
2. detsembril teatas Soome peaminister [[Risto Ryti]], et Soome on valmis läbirääkimisteks kõigi küsimuste üle, mida on võimalik arutada, kuid ei anna järele oma iseseisvuse ja siserežiimi küsimuses<ref>7 päevaname="0nYiN" Soome-Nõuk. Vene konflikti. Rahvaleht, 4. detsember 1939, nr. 285, lk. 8.</ref>.
 
==Relvajõud Talvesõjas==
===Soome Vabariigi relvajõud===
 
Soome Vabariigil oli 1939. aastal välja panna 9 [[diviis]]i ehk 175 000 meest, mida sõja käigus suurendati kuni 300 000 meheni, 50 [[tank]]i ja 130 sõja[[lennuk]]it. Sõja jooksul suurenes lennukite arv 287-ni. Juurde saadi lennukeid pealmiselt Saksamaalt.<ref name="Kallas" />
 
===NSV Liidu relvajõud===
Talvesõjas ründas Nõukogude Liit Soomet umbes 1 000 000 Punaarmee sõduriga (45 diviisi, 3000 tanki ja 3800 lennukiga). Punaarmee väeüksusi juhtis algul [[Kliment Vorošilov]], keda Stalini korraldusel alates [[7. jaanuar]]ist 1940 asendas [[Semjon Timošenko]]<ref name="Made">[[Tiit Made]] "[[Alasi ja haamri vahel]]". [[Argo]], Tallinn 2007, lk. 89. ISBN 9789949438105</ref>. Soome vallutamiseks koondas punaarmee Soome ja NSV Liidu piirile [[7. armee (NSV Liit)|7. armee]], [[8. armee (NSV Liit)|8.]], [[9. armee (NSV Liit)|9. armee]] (milles kaks korpust, Põhjakorpus – 44., 100., ja 63. diviisist ja Lõunakorpus – 54. diviis, Siberi suusabrigaad)-armee juht [[Vassili Tšuikin]] ning armeekomissariks, Punaarmee Poliitosakonna ülem [[Lev Mehlis]] ja [[10. armee (NSV Liit)|10. armee]].
 
Soome "vabastamiseks" formeeriti NSV Liidus 106. mägilaskurite eridiviis, kuhu koondati NSV Liidus repressioonidest ellujäänud [[soomlased]], [[vepslased]], [[karjalased]] ja [[isurid]]. Mobiliseeritutest moodustati 4 diviisi, mis koondati korpuseks, ehkki juba [[1. veebruar]]ist täiendati nii nimetatud [[Soome Rahvaarmee]]d Nõukogude Kesk-Aasia sõjaväelastega. Korpuse ülem oli soome juurtega Punaarmee ohvitser [[Akseli Anttila]], kes oli [[1937]]. aastal saadetud vangilaagrisse oma rahvuse pärast, kuid vabastati "vabastusretke" "juhtimiseks" [[GULAG]]-i laagrist. Korpuse staabiülemaks oli brigaadikomandör Romanov, poliitosakonda juhtis Tereškin, kes kasutasid soomepäraseid varjunimesid ''Raikas'' ja ''Tervonen''.
87. rida:
 
==Punaarmee üksustele püstitatud ülesanded==
Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Soome piirile koondatud Nõukogude väekoondised saanud juba [[20. november|20. novembril]], seega 9 päeva enne diplomaatiliste suhete katkestamist. Soome piirile oli koondatud neli armeed. Neist suurim oli [[7. armee (NSV Liit)|7. armee]], kuhu kuulus 12–14 küti[[diviis]]i, üks soomusvägede korpus ja hulk üksikuid soomusbrigaade kokku umbes tuhande tankiga. See armeekoondis pidi andma pealöögi Leningradi suunalt, vallutama [[Karjala kannas]]e ja suunduma seejärel [[Helsingi]] peale. 7. armee tegevust pidi toetama [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]], andes oma seitsme diviisi ja kahe soomusbrigaadiga abilöögi põhja pool [[Laadoga järv]]e, et haarata Karjala kannast kaitsvaid Soome üksusi seljatagant. Põhjas asunud [[9. armee (NSV Liit)|9. armee]] ülesandeks oli tungida läbi Kesk-Soome [[Botnia laht|Botnia lahe]] rannikule, ning katkestada Soome ühendusteed [[Rootsi]]ga. Seda lööki pidi toetama 14. armee, kes pidi Põhja-Jäämere rannikul ära lõikama läbi [[Petsamo]] sadama toimivad Soome ühendusteed välismaailmaga.<ref name="Kallas" /> Meretskov püstitas Leningradi sõjaväeringkonna vägedele ülesande vallutada Soome kahe nädala jooksul.
 
==Sõjategevus==
111. rida:
==Välisabi Soomele==
 
Soomele tulid appi tuhanded vabatahtlikud paljudest riikidest, appitulnuid vabatahtlike oli 12 000 meest, peamiselt rootslast (sama palju kui Hispaania kodusõja internatsionaalsetes brigaadides<ref>Hannes Walter.name="OrLMv" Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 105</ref>. Talvesõjas osales ka sadakond eestlast (ametlikult 56, A. Juutilaineni hinnangul võis neid olla üle saja)<ref>Leskinen, Juutilainenname="LTe5w" 2002:721. ([[Antti Juutilainen]]. Välismaa vabatahtlikud Talvesõjas.)</ref>. Otsesest abistamisest võtsid osa 26 riiki. Lennukite, tankide ja muu sõjavarustuse suurimaiks müüjateks Soomele olid Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Hispaania. [[USA president]] [[Franklin Roosevelt]] keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Nõukogude Liidule ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu.
 
Inglismaa ja Prantsusmaa kavandasid saata Soomele appi 57 000-mehelise ekspeditsioonikorpuse, mis oli juba Inglismaa [[sadam]]ates laevadele paigutatud, kuid [[Rootsi]] ja Norra valitsus keeldusid kategooriliselt ekspeditsioonivägede läbilaskmisest oma territooriumi kaudu. Vaatamata Soome valitsuse korduvatele palvetele jäi Rootsi ebasõbralik hoiak Soome suhtes püsima kuni Talvesõja lõpuni. Seetõttu jäi Soomel väga vajalik välisabi saamata. Kuid nimelt see Inglismaa ja Prantsusmaa kavatsus hoidis ära Soome okupeerimise ja liitmise 12. liiduvabariigina <ref name="Kallas" />
 
10. detsembril 1939 teatas Tallinnas asuva Nõukogude Liidu täievolilise esinduse nõunik [[Vladimir Botškarjov]], et soomlased tegelevad Eesti elanike värbamisega tegevarmeesse, makstes teenistuse eest 250 krooni kuus; värvatud toimetatakse kohale mootorpaatidel<ref>Liivi Uuetname="6P266" ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 176.</ref>.
 
[[Pilt:Moskovan rauha-et.png|pisi|vasakul|Moskva rahulepinguga Nõukogude Liidule läinud alad.]]
125. rida:
Sõda peeti 105 päeva, Punaarmee ei suutnud selle ajaga Soomet vallutada. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõned Soome piirialad, kuid Soome kaitsevägede rinne oli märtsis juba langemas. Märtsis otsustas Stalin alustada Moskvas rahuläbirääkimisi, sest kartis, et Inglismaa ja Prantsusmaa asuvad sõtta Soome poolel, aga see oli Stalinile halvim variant edasise maailmapoliitika elluviimisel. Seetõttu püüdis Stalin sõlmida kiiresti Soomega rahulepe. Samuti tagastas Nõukogude Liit Soomele Petšengas vallutatud niklikaevandused (kuulusid Kanada-Inglise kompaniile).
 
Moskva rahuleping Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel sõlmiti [[12. märts]]i õhtul kiirustades. [[13. märts]]il 1940 kell 11.00 lõppes sõjategevus kõigil rinnetel. Rahulepinguga kaotas Soome Nõukogude Liidule üle 10% oma aladest, ca 430 000 elanikku kaotas oma kodu. Loobuda tuli [[Salla (Soome)|Salla]]st, enamikust [[Soome Karjala]]st koos Viiburi linnaga, [[Sortavala]], [[Petšenga rajoon|Petsamo]]st [[Kalastaja poolsaar]], 4 [[Soome laht|Soome lahe]] saarest ja kogu [[Laadoga järv]]e läänekaldast. <ref name="Made" /> Rahulepinguga saavutas Nõukogude Liit vaid osa soovitud eesmärkidest. Soome säilitas [[iseseisvus]]e tänu oma visale vastupanule ja lääneriikide võimalikule sekkumisele sõtta Soome poolel. Talvesõja lahingud näitasid, et Punaarmee sõjaline ettevalmistus 1939. aastal oli tegelikult nõrk, vaatamata ülekaalule elavjõus ja tehnikas ning arvestamata jäi nn inimlik faktor – soomlaste visadus oma kodu kaitsel.
 
==Kaotused==
[[Pilt:KaatuneitaNeuvostosotilaita.jpg|thumb|Talvesõjas langenud punaarmeelased]]
Soome kaotas Talvesõjas langenutena 26 662 meest, haavatutena 39 886 meest, teadmata kadunutena ja vangi võetutena 1434 meest <ref name="Made" />.
 
Punaarmee kaotustest on erinevaid andmeid. Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov väitis Punaarmee kaotusteks [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] istungil [[29. märts]]il 1940 langenutena 48 745 ja haavatutena 186 584. Soomlaste kaotusteks valetas ta vähemalt 60 000 langenut ja 250 000 haavatut, seega kõik Soome armee võitlejad. [[1952]]. aasta [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]i kaadrite peavalitsuse andmetel kaotas Punaarmee sõjas 126 875 inimest langenutena, andmeid haavatute, surnuks külmunute ja teadmata kadunud võitlejate kohta ei esitatud.
 
{{kas|Uuema vene statistika}} järgi olid Punaarmee kaotused langenute ja teadmata kadunutena 126 875 meest, haavatutena 264 908, haigestunutena 51 892, külmunutena 9614 ja vangi võeti 3100 sõdurit <ref name="Made" />.
 
[[Nikita Hruštšov]]i järgi kaotas Nõukogude Liit Talvesõjas 1 000 000 meest.
140. rida:
 
=== Tsiviilkaotused ===
Nõukogude Liidu lennuväe Soome linnade pommitamisel hukkus 957 tsiviilinimest.<ref>Kurenmaa andname="ejBGn" Lentilä (2005), p. 1152</ref> Esimene eestlane hukkus Helsingi pommitamisel detsembris 1939.<ref>Uus Eestiname="KW9rY" (Tallinn : 1935-1940) nr.335, 8. detsember 1939</ref>
 
==Mõjud==
148. rida:
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="talvisodanpikkujattilainen-palokangas">Leskinen, Juutilainen 1999:299–335. (Markku Palokangas. Suomalaisjoukkojen aseistus ja varustus)</ref>
<ref name="pikkujattilainen-juutilainenkoskimaa">Leskinen, Juutilainen 2005:77–88 (Juutilainen, Koskimaa).</ref>
<ref name="talvisodanpikkujattilainen-peltonen">Leskinen, Juutilainen 1999:606–649. (Martti Peltonen. Ilmasota talvisodassa.)</ref>
<ref name="pikkujattilainen-kurenmaalentila">Leskinen, Juutilainen 2005:1150–1162 (Kurenmaa, Lentilä).</ref>
<ref name="talvisodanpikkujattilainen-lentilajuutilainen">Leskinen, Juutilainen 1999:816–828. ([[Riitta Lentilä]], [[Antti Juutilainen]]. Talvisodan uhrit.)</ref>
<ref name="talvisodanpikkujattilainen-malmi">Leskinen, Juutilainen 1999:792–802. ([[Timo Malmi]]. Suomalaiset sotavangit.)</ref>
<ref name="Kallas">[[Vaino Kallas]] "[[Kahe sõja vahel]]". [[Tallinn]] [[2007]]. ISBN 9789949150342</ref>
<ref name="Made">[[Tiit Made]] "[[Alasi ja haamri vahel]]". [[Argo]], Tallinn 2007, lk. 89. ISBN 9789949438105</ref>
<ref name="pqpPC">Sõja alguses oli Soome sõjaväes 337 000 meest. Soomel oli ainult 250 000 vintpüssi (kokku 281 594 relva), kuid kaitseliitlased kasutasid oma vintpüsse (114 000 vintpüssi). Kõige rohkem mehi oli Soomel märtsi alguses 1940 (346 000).</ref>
<ref name="qRzsF">Soomel oli 32 Prantsuse tanki [[Renault]] ja muid kergetanke aastast [[1919]]. Need tanketid ei kõlvanud Talvesõjas liikumisel sõdimiseks, mistõttu neist tulistati paigalt. Soome ostis aastatel 1936–1939 32 Briti tanki [[Vicker]], kuid nende relvastus pidi valmistatama ja paigaldatama Soomes. Talvesõja alguses oli Soomel lahinguvalmis ainult kümme tanki.</ref>
<ref name="ryNUm">1. detsembril 1939 oli Soomel 114 sõjalennukit, 7 luure- ja sidelennukit ning sadakond lahinglendudeks sobimatut õppelennukit. Osa lennukeid vajas remonti. Kokku oli Soomel 235 lennukit.</ref>
<ref name="Tgem9">Ries 1988.</ref>
<ref name="ZOcGi">Manninen 1994. Uurijatele ligipääsetavaks tehtud Nõukogude arhiivimaterjale kasutades leidis Manninen 12 Soome rindele saadetud jalaväediviisi, mida varem oli salatud.</ref>
<ref name="sXqHG">Эйнара Петровича Лайдинена (к.и.н., старший научный сотрудник международного научно-образовательного центра по истории и культуре Европейского Севера ПетрГУ, [http://statehistory.ru/1266/Organy-gosudarstvennoy-bezopasnosti-Karelii-v-Sovetsko-finlyandskoy-voyne/ "Органы государственной безопасности Карелии в Советско-финляндской войне"],"Учёные записки Петрозаводского государственного университета" N10, 2009 г</ref>
<ref name="E2kdH">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=24649357&l=fpOpinion Enn Tupp: Mis vene rahvast tegelikult hävitas?]</ref>
<ref name="0nYiN">7 päeva Soome-Nõuk. Vene konflikti. Rahvaleht, 4. detsember 1939, nr. 285, lk. 8.</ref>
<ref name="OrLMv">Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 105</ref>
<ref name="LTe5w">Leskinen, Juutilainen 2002:721. ([[Antti Juutilainen]]. Välismaa vabatahtlikud Talvesõjas.)</ref>
<ref name="6P266">Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 176.</ref>
<ref name="ejBGn">Kurenmaa and Lentilä (2005), p. 1152</ref>
<ref name="KW9rY">Uus Eesti (Tallinn : 1935–1940) nr.335, 8. detsember 1939</ref>
}}
 
==Kirjandus==
156. rida ⟶ 178. rida:
* [[Jari Leskinen]], [[Antti Juutilainen]] (toim). ''Talvesõda'', Varrak 2002. ISBN 9985-3-0501-9.
* [[Jari Leskinen]], [[Antti Juutilainen]] (toim). ''Jatkosodan pikkujättiläinen'', Porvoo: WSOY 2005. ISBN 951-0-28690-7.
* Philip Jowett, Brent Snodgrass, Soome talvesõda ja Jätkusõda 1939-19451939–1945". Tõlkinud Noel Horn. Kirjastus: KOOLIBRI, ISBN 9789-9-8502-3624, 2010, 64 lk
* Kekkonen hindab ümber Soome ajalugu. "Talvesõda ei olnud möödapääsematu". [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 11. aprill 1973, nr 28, lk. 3.
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Talvesõda"