Vastlapäev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) →Kuupäevad: <- On selline loend ikka vajalik? |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeval juhust, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu. Eesti traditsiooniline vastlatoit on [[hernesupp|herne]]- või [[oasupp]] ja seajalad, uuemal ajal ka [[vahukoor]]ega [[vastlakukkel|vastlakuklid]]. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head [[lina]]kasvu.
Paljud [[Romaani keeled|romaani rahvad]] tähistavad vastlapäeva [[karneval]]idega, tuntuim on [[New Orleans]]i ''Mardi Gras'' ([[prantsuse keel]]es 'rasvane teisipäev'). Anglosaksi traditsioon on vastlapäeval [[pannkook]]ide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal – [[võinädal]] (''масленица'').
Eestis oli veel 20. sajandi algul toitumine aastaajaga seotud. Sealiha söödi ainult talvel. Siga tapeti mardipäevaks või jõuludeks ja jagati talve peale. Vastlapäevaks olid ainult jalad järel ja seetõttu neid söödigi. Peale vastlapäeva sealiha ei söödud, sellest ka nimetus "lihaheide". Kui liha oli otsas, lehm polnud veel hakanud lüpsma ja kanad munele, oligi olukord paratamatult paastuga sarnane.
| |||