Vikipeedia

Taimed: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
3. rida:
| color = #{{taxoboxi värvus|[[taimed]]}}
| name = Taimed
| fossil_range = {{fossil range|520|0}}[[Kambrium]] -– tänaseni
| image =
| image_width = 250px
10. rida:
| unranked_regnum = ''[[Archaeplastida]]''
| regnum = '''Taimed'''
| regnum_authority = [[Ernst Haeckel|Haeckel]], 1866<ref name="KdvYf" />
| regnum_authority = [[Ernst Haeckel|Haeckel]], 1866<ref>{{cite book | author = Haeckel G | year = 1866 | title = Generale Morphologie der Organismen | publisher = Verlag von Georg Reimer | location = Berlin | pages = vol.1: i–xxxii, 1–574, pls I–II; vol. 2: i–clx, 1–462, pls I–VIII}}</ref>▼
| subdivision_ranks = Hõimkonnad
| subdivision =
42. rida:
Taimi uurivat [[bioloogia]] haru nimetatakse [[botaanika]]ks ja sellega tegelevaid inimesi botaanikuteks. Botaanika allharude seas on [[taimesüstemaatika]], [[taimeanatoomia]], [[taimefüsioloogia]], [[taimegeograafia]], [[taimeökoloogia]], [[paleobotaanika]], [[hüdrobotaanika]], [[geobotaanika]] jt.
 
Taimeriigis on kokku kirjeldatud umbes 391 000 [[soontaimed|soontaimeliiki]], mis on jaotatud 64 [[klass (bioloogia)|klassi]] ja 416 [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]]. Neist enim liike on [[katteseemnetaimed]]e [[hõimkond|hõimkonnas]] ehk õistaimede seas – ligi 369 000.<ref name="yldstat">[http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-25-05-2016/ Fakte ja arve maakera taimestiku kohta] Uudistaja, 25. mai 2016</ref> Lisaks soontaimedele arvatakse [[maismaataimed]]e hulka ka [[sammaltaimed]]. Laiemas käsitluses peetakse taimede hulka kuuluvateks ka [[rohevetiktaimed]] ja [[mändvetiktaimed]] ning kõige üldisema käsitluse kohaselt üldse enamikku eukarüoote, kes omandasid [[kloroplast]]id vahetult pärast [[tsüanobakterid|tsüanobakteri]] alla neelamist ([[primaarne endosümbioos]]).
 
Lähemalt on ära kirjeldatud enam kui 31 000 taimeliigi kasutusvõimalused. 5500 on arvatud [[toidutaim|toidu-]] ja 17 800 [[ravimtaim]]edeks. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Täielikult [[sekveneerimine|sekveneeritud]] [[genoom]]iga on 139 soontaimeliiki.<ref name="yldstat" />
105. rida:
| ''Chlorophyta''
| [[rohevetiktaimed]]
| style="text-align:right;"| 3800–4300 <ref name="bAlPQ" /><ref name="AlgaeBase_Chlorophyta" />
| style="text-align:right;"| 3800–4300 <ref>Van den Hoek, C., D. G. Mann, & H. M. Jahns, 1995. ''Algae: An Introduction to Phycology''. pages 343, 350, 392, 413, 425, 439, & 448 (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-30419-9</ref><ref name=AlgaeBase_Chlorophyta>{{Citation |last=Guiry |first=M.D. |last2=Guiry |first2=G.M. |year=2011 |title=AlgaeBase : Chlorophyta |publisher=World-wide electronic publication, National University of Ireland, Galway |url=http://www.algaebase.org/browse/taxonomy/?searching=true&gettaxon=Chlorophyta |accessdate=2011-07-26 |lastauthoramp=yes }}</ref>▼
|-
| ''Charophyta''
| [[mändvetiktaimed]]
| style="text-align:right;"| 2800–6000 <ref name="AlgaeBase_Charophyta" /><ref name="t3Hti" />
| style="text-align:right;"| 2800–6000 <ref name=AlgaeBase_Charophyta>{{Citation |last=Guiry |first=M.D. |last2=Guiry |first2=G.M. |year=2011 |title=AlgaeBase : Charophyta |publisher=World-wide electronic publication, National University of Ireland, Galway |url=http://www.algaebase.org/browse/taxonomy/?searching=true&gettaxon=Charophyta |accessdate=2011-07-26 |lastauthoramp=yes }}</ref><ref>Van den Hoek, C., D. G. Mann, & H. M. Jahns, 1995. ''Algae: An Introduction to Phycology''. pages 457, 463, & 476. (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-30419-9</ref>▼
|-
| rowspan="3" style="background:lightgrey; vertical-align:top;"| [[Sammaltaimed]]
| ''Marchantiophyta''
| [[helviksammaltaimed]]
| style="text-align:right;"| 6000–8000 <ref name="BluPh" />
| style="text-align:right;"| 6000–8000 <ref>Crandall-Stotler, Barbara. & Stotler, Raymond E., 2000. "Morphology and classification of the Marchantiophyta". page 21 ''in'' A. Jonathan Shaw & Bernard Goffinet (Eds.), ''Bryophyte Biology''. (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-66097-1</ref>▼
|-
| ''Anthocerotophyta''
| [[kõdersammaltaimed]]
| style="text-align:right;"| 100–200 <ref>Schuster, Rudolfname="1bw1a" M., ''The Hepaticae and Anthocerotae of North America'', volume VI, pages 712–713. (Chicago: Field Museum of Natural History, 1992). ISBN 0-914868-21-7.</ref>
|-
| ''Bryophyta''
| [[lehtsammaltaimed]]
| style="text-align:right;"| 12000 <ref name="Goffinet & Buck 2004" />
| style="text-align:right;"| 12000 <ref name="Goffinet & Buck 2004">{{cite journal |last=Goffinet |first= Bernard |author2=William R. Buck |year=2004 |title=Systematics of the Bryophyta (Mosses): From molecules to a revised classification |journal=Monographs in Systematic Botany |volume=98 |pages=205–239 |publisher= Missouri Botanical Garden Press }}</ref>▼
|-
| rowspan="2" style="background:lightgrey; vertical-align:top;"| ''[[Pteridophyte]]''
| ''Lycopodiophyta''
| [[koldtaimed]]
| style="text-align:right;"| 1200 <ref name="Raven 2005">{{cite book |last=Raven |first=Peter H. |first2=Ray F. |last2=Evert |first3=Susan E. |last3=Eichhorn |year=2005 |title=Biology of Plants |edition=7th |location=New York |publisher=W. H. Freeman and Company |isbn=0-7167-1007-2 }}</ref>
|-
| ''Pteridophyta''
136. rida:
| ''Cycadophyta''
| [[palmlehiktaimed]]
| style="text-align:right;"| 160 <ref name="syBmL" />
| style="text-align:right;"| 160 <ref>{{cite book |last=Gifford |first=Ernest M. |first2=Adriance S. |last2=Foster |year=1988 |title=Morphology and Evolution of Vascular Plants |edition=3rd |page=358 |location=New York |publisher=W. H. Freeman and Company |isbn=0-7167-1946-0 }}</ref>▼
|-
| ''Ginkgophyta''
| [[hõlmikpuutaimed]]
| style="text-align:right;"| 1 <ref name="fMEWd" />
| style="text-align:right;"| 1 <ref>{{cite book |last=Taylor |first=Thomas N. |first2=Edith L. |last2=Taylor |year=1993 |title=The Biology and Evolution of Fossil Plants |page=636 |location=New Jersey |publisher=Prentice-Hall |isbn=0-13-651589-4 }}</ref>▼
|-
| ''Pinophyta''
152. rida:
| ''Magnoliophyta''
| [[katteseemnetaimed]]
| style="text-align:right;"| 258 650 <ref>International Unionname="yOtk5" for Conservation of Nature and Natural Resources, 2006. ''[http://www.iucnredlist.org/ IUCN Red List of Threatened Species:Summary Statistics]''</ref>
|-
|}
174. rida:
 
=== Taimede katted ===
Taimede kõik õhu käes asuvad osad on kaetud [[lipiidid|lipiidse]] materjaliga, mis vähendavad vee kadu ja aitavad tõkestada [[Patogeen|patogeensete]] bakterite ja seente sissetungi taime. Peamised katted on [[kutiin|kutiin]], [[suberiin|suberiin]] ja [[Vahad|vahad]]. Kutiin on [[Makromolekul|makromolekul]], mida leidub enamikel taime maapealsetel osadel. Ta moodustab suurema osa kutiikulast. Vahad koosnevad pikaahelalistest [[atsüülrühm]]aga lipiididest, mis on väga [[hüdrofoobsus|hüdrofoobsed]]. [[kutiikula (botaanika)|Kutiikula]] vahad sünteesivad [[epiderm]]aalsed rakkud. Kutiikula pealmine vahakiht kristalliseerub tihti keerukate ridade, torude või plaatidega mustriks. Nende mikrostruktuuride mustrid suurendavad vee tõrjumist vaha pinna kõvendamisega. Vee langemisel taime pinnal moodustub kohe veepiisk, mis kannab endaga koos ära saastavad osakesed puhastades niimoodi taime. Seda nimetatakse ka [[lootose efekt]]iks.<ref name="test">W. Barthlott, C. Neinhuis [https://s10.lite.msu.edu/res/msu/botonl/b_online/lotus/planta.htm "Purity of the sacred lotus, or escape from contamination in biological surfaces"] (kasutatud 04.10.2014)</ref> Suberiin on polümeer, mis on kõikide taime maa-aluste organite rakuseina koostisosa. Ta on seotud peridermi (korgikiht) korgirakkudega, mis osalevad varre ja juurte välimise osa puitumisel sekundaarse kasvu faasis. Suberiini võib leida ka lehtede murdumiskohal ja aladel, mis on haiged või kahjustatud.<ref name="Taiz"> Taiz L., Zeiger E.,. ''Plant Physiology'' 4th edition, University of California: Sinauer Associates, Inc., Publishers, 2006. 316–342</ref>
 
Kutiin, suberiin ja nendega seotud vahad aitavad moodustada barjääri taime ja selle elukeskkonna vahel nii, et vesi püsiks taimes sees ja patogeenid väljas. Kutiikula on väga efektiivne piiramaks veekadu taime õhu käes olevatest osadest, kuid ei piira aurustumist täielikult. Isegi suletud [[õhulõhe|õhulõhedega]] läheb osa veest kaduma. Kutiikula paksus varieerub keskkonna tingimustega. Taimeliigid, mis on omased kuivadele aladele, on paksema kutiikulaga kui taimed, mis kasvavad niisketel aladel. Niiskete alade taimedel võib areneda paks kutiikula, kui tingimused on kuivad. Hoolimata kutiikula ja suberiinkoe patogeenide väljatõrjumisvõimest võivad siiski mõned seened end mehaaniliselt taimepinnast läbi tungida.<ref name="Taiz" />
180. rida:
=== Morfoloogiline plastilisus ===
{{Vaata|Taimede morfoloogiline plastilisus}}
Taimede morfoloogiline [[plastilisus]] on taime võime muuta oma [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiat]] ehk väliskuju vastavalt keskkonnatingimustele.<ref name="Lepik M.; Zobel K. (2015)">Lepik M; Zobel K. (2015). Is there a positiive relationship between species richness and shoot morphological pasticity mediated by ramet density or is there a direct link?</ref> Morfoloogiline plastilisus on üks [[fenotüübiline plastilisus|fenotüübilise plastilisuse]] alamvorme.<ref>Lepik A.name="lbv66" (2010). Liikidevahelised erinevused taimede reaktsioonides konkurentide kasvutihedusele ja sugulusastmele.</ref> Plastilisus on [[evolutsioon|evolutsioonis]] välja kujunenud taimeindiviidi [[kohasus|kohasuse]] tõstmiseks.<ref name="Weiner J. (2003)">Weiner J. (2003). Allocation, plasticity and allometry in plants.</ref>
Kõrge morfoloogiline plastilisus suurendab taimeindiviidi ellujäämist kommuunis, luues tihedama ja mitmekesisema elustiku. Esiteks aitab plastilisus vähendada tihedas kasvukeskkonnas konkurentsist tulenevat asümmeetriat. Teiseks suurendab plastilisus taime vastupanuvõimet muutuvatele keskkonnatingimustele ja seega vähendab ebastabiilsetest keskkonnaoludest tulenevat suremust.<ref name="Lepik M.; Zobel K. (2015)" /> Lisaks on [[keskkonna heterogeensus|heterogeensemates keskkondades]] kasvavad liigid plastilisemad.<ref>Donohue et.name="ZZSAS" Al. (2000). Evidence of adaptive divenrgence in plasticity: density- and site-dependent selection on shade-avoidance responses in ''Impatiens capensis''.</ref>
 
== Taimede füsioloogia ==
224. rida:
[[Pilt:Tolmukapea.jpg|pisi|[[Harilik müürlook]] on üks [[geneetika]] [[mudelorganism]]e ja esimene taim, mille kogu [[genoom]] sai [[sekveneerimine|sekveneeritud]]. Pildil on müürlooga avanev [[tolmukapea]] [[tolmutera]]dega. Foto: [[Heiti Paves]].]]
{{Vaata|Taimegeneetika}}
Kõigile taimedele piisab umbes samast arvust [[geen]]idest. Küll esineb aga taimeliikide vahel väga suur [[kromosoom]]ide hulga ja [[ploidsus]]e varieeruvus. Kui kõige väiksema teadoleva taimegenoomi maht on 63 Mbp (''[[Genlisea margaretae]]'')<ref>Greilhuber, J.,name="DnNS2" Borsch, T., Müller, K., Worberg, A., Porembski, S., Barthlott., W. (2006). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17203433 Smallest Angiosperm Genomes Found in Lentibulariaceae, with Chromosomes of Bacterial Size]. Plant Biol., 8: 770–777.</ref>, siis suurima genoomiga taimel ''[[Paris japonica]]''l on see lausa 148 000 Mbp<ref>Bennett, M.,name="RDTXD" D. et Leitch, I. J. (2011). [http://aob.oxfordjournals.org/content/early/2011/01/11/aob.mcq258 Nuclear DNA amounts in angiosperms: targets, trends and tomorrow]. Annals of Botany, 107: 467–590.</ref>. See tuleneb peaasjalikult [[transponeeruvad elemendid|transponeeruvate elementide]] erinevast kogusest. Geneetilise info hulka ja kromosoomide arvu on paisutanud ka kogu genoomi [[duplikatsioon|duplitseerumised]] ja kromosomaalsed ümberkorraldused<ref name="Leitch">Leitch, I. J., Greilhuber, J., Dolžel, J., Wendel, J. F. 2013. ''Plant Genome Diversity. Volume 2: Physical Structure, Behaviour and Evolution of Plant Genomes.'' Springer-Verlag Wien.</ref>. Näiteks õistaimede hõimkonnas on vähemalt 75% liikidest polüploidid. Nende seas omab kõige suuremat polüploidsuse taset ''[[Sedum suaveolens]]'', kes on 80-ploid (2n = 640)<ref name="Leitch" />.
 
Taimede genoomi struktuuri muutumine läbi geeniduplikatsioonide ja ploidsuse kasvu on andnud olulist ainest taimede evolutsioonilisele arengule. Näiteks on leitud, et umbes 319 ja 192 miljonit aastat tagasi aset leidnud kahe suurema geenide duplitseerumise sündmuse tulemusena sai võimalikuks märgatavalt kasvatada seemnete ja õite arenguga seotud geenide hulka ning sellega pandi alus katteseemnetaimede arengule<ref>Jiao, Y.,name="rDeYu" et al. (2011). [http://www.nature.com/nature/journal/v473/n7345/full/nature09916.html Ancestral polyploidy in seedplants and angiosperms]. Nature 473, 97–100</ref>.
 
Lisaks tuumagenoomile on taimedes ka [[kloroplasti DNA]] (''chloroplast DNA'' ehk cpDNA) ja [[mitokondriaalne DNA]] (mtDNA). Kuigi taimede ja teiste eukarüootide mtDNA kodeerib sarnaseid geene, on taimede [[mitokonder|mitokondri]] genoom suurem ja varieerub laiemas vahemikus. Mõningast varieeruvust näitab ka taimede plastiidne genoom, mis on tavaliselt 50–500 kbp suurune lineaarne DNA molekul.
 
Taimegenoomide sekveneerimine algas [[1994]]. aastal, kui Newman jt järjestasid [[Harilik müürlook|hariliku müürlooga]] [[ekspresseeruva järjestuse märgend|ekspresseeruvate järjestuste märgendid]] ehk EST-id<ref>Newman, T.,name="M7jFy" de Bruijn, F.J., Green, P. et al. (1994). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7846151 Genes galore: a summary of methods for accessing results from large-scale partial sequencing of anonymous Arabidopsis cDNA clones]. Plant Physiol. 106: 1241–1255.</ref>. Lõplik genoom valmis [[2000]]. aastal<ref>The Arabidopsisname="kZ0Pm" Genome Initiative. (2000). [http://www.nature.com/nature/journal/v408/n6814/full/408796a0.html Analysis of the genome sequence of the flowering plant Arabidopsis thaliana]. Nature, 418: 796-815.</ref>. Olulistest toidutaimedest on sekveneeritud veel näiteks [[riis]] (täisgenoom avaldati 2005), [[mais]] (2009) ja [[nisu]] (2012). Puudest on sekveneeritud näiteks [[kummipuu]], [[õunapuu]], [[harilik kakaopuu|hariliku kakaopuu]] ja [[harilik kuusk|hariliku kuuse]] genoom.
 
Tehnoloogia areng muudab geneetilise info sekveneerimise ja uurimise järjest kiiremaks, lihtsamaks ning odavamaks. Nii on kiirenenud ka taimegenoomide uurimine. Näiteks 2008 algatati [[1000 taimegenoomi projekt]], mille eesmärgiks on sekveneerida 1000 taime [[transkriptoom]]id, et saada infot nende fülogeneesist ja evolutsioonist ning leida võimalusi taimede toodetud ravimite odavamaks muutmiseks.<ref>[https://sites.google.com/a/ualberta.ca/onekp/ 1000name="IdVO8" Plants]</ref> Samas raskendab selliseid ettevõtmisi siiski oluliselt taimegenoomide suur keerukus (ploidsus, heterosügootsus ja duplikatsioonid) võrreldes teiste elusorganismidega. Küll aga lubab infot selle kohta, kuidas on mingid põllumajanduslikult olulised tunnused kontrollitud, seda ära kasutada taimede [[aretus]]es ning suurendab sellega majanduslikku huvi taimede geneetilise materjali kaardistamiseks ja analüüsiks.
 
== Taimede kaitsemehhanismid ==
Taimed on liikumatud organismid, kes oma looduslikes elukeskkondades on ümbritsetud paljudest potentsiaalsetest vaenlastest. Pea kõik [[ökosüsteem|ökosüsteemid]], kus taim elab, koosnevad [[bakterid|bakteritest]], [[viirused|viirustest]], [[seened|seentest]], [[imetajad|imetajatest]] ja teistest loomadest. Taime kaitsevad mehaaniliste vigastuste eest [[rakukest|rakukestad]] ja [[rakumembraan|rakumembraanid]], kuid ka mitmed taime sünteesitud ühendid ja keemilised ained.<ref name="rakusein">[http://www.plantphysiol.org/content/154/2/483.full], "Plant Cell Walls" Keegstra K., kasutatud:04.10.2014.</ref>
 
Mõned antipatogeensed ühendid on taimes sünteesid juba enne patogeeni rünnakut. Teised ühendid sünteesitakse pärast rünnakut. Tavaline reageering patogeenile on hüpersensitiivne reageering, mis tähendab, et nakatunud kohta ümbritsevad rakud surevad kohe jättes patogeenid toitaineteta ning vältides ta edasilevikut. Juhul kui taim elab teatud osal üle patogeeni rünnaku, siis tal areneb tihti suurenenud vastupanu järgnevatele rünnakutele üle kogu oma pinna paljude patogeenide vastu. Seda kutsutakse [[Süsteemne omandatud resistentsus|süsteemselt omandatud resistentsuseks]] (''systemic acquired resistance'', SAR) ning see areneb mitme päeva jooksul pärast esmast nakatumist. <ref name="Taiz" />
242. rida:
[[Pilt: Bugs_on_sunflower_leaves.JPG|pisi|[[Marjalutikas|Marjalutikad]] [[päevalill]]el]]
Taimedel on [[putukad|putukate]] vastu välja kujunenud olemuslik ja indutseeritud kaitse. Olemuslik kaitsemehhanismid on kaitsemehhanismid, mis on alati olemas. Need on tihti liigispetsiifilised. Võivad esineda ühenditena, mis on juba taimes valmis, konjugeeritud ühenditena või aktiivsete ühendite eellasmolekulidena, mis aktiveeruvad kahjustusel. Siia alla kuuluvad enamus eelnevalt kirjeldatud sekundaarseid metaboliite. Indutseeritud kaitsemehhanismid käivituvad alles pärast kahjustuse tekkimist. Nad võtavad küll väiksema osa raku elutegevusest, kuid tuleb kiiresti käivitada, et nad oleksid efektiivsed. Indutseeritud kaitse lubab taimel olla fenotüübiliselt plastiline (organismi võime kohandada oma tunnused vastavalt
ümbritsevatele tingimustele genotüüpi muutmata).<ref name="fenot">Srour M. [http://bioteaching.com/phenotypic-plasticity-2/ "Phenotypic Plasticity"] (kasutatud 05.10.2014)</ref> See vähendab võimalust, et kahjulikud putukad adapteeruvad taime kaitsemehhanismidega.
 
Kui taim tunneb putukate [[sülg|süljest]] ära teatud ained, siis järgneb sellele keeruline signaalidevõrgustiku aktiveerumine ning tekib [[jasmoonhape|jasmoonhape]]. Hape kutsub esile taime kaitse metabolismi geenide [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]]. Nende seas aktiveeritakse ka geenid, mis kodeerivad tähtsate sekundaarsete metaboliitide ensüüme. Jasmoonhappe tõttu võib taimes tekkida herbivooride seedimist inhibeerivad valgud: [[proteinaasi inhibiitorid]]. Nad seostuvad tihedalt ja spetsiifiliselt proteiini hüdrolüüsivate ensüümide [[aktiivsait]]i ja takistavad selle tegevust.<ref name="Taiz" />
252. rida:
 
=== Sümbioos seentega ===
Taimerakkudes võivad elada [[endofüüdid]]. Seened saavad taimedelt energiaallikana [[sahhariidid|süsivesikuid]] ja pakuvad vastutasuks taimedele paremat vee või toitainete omastamist ning kaitset fütofaagsete (taimesööjate) putukate, lindude ja imetajate vastu. Seened muudavad taime toitainete koostist ja võimendavad või alustavad sekundaarsete metaboliitide sünteesi. Taime füsioloogia on otseselt mõjutatud erinevalt teistest esilekutsud mehhanismidest. Endofüüdid suurendavad süsivesikute kontsentratsiooni, muudavad C:N suhet lehtedes vähendades nende proteiinisisaldust. Lisaks võib seen omastada taimse lämmastiku ja moodustada lämmastikul põhinevaid sekundaarseid metaboliite nagu alkaloide. Kõik see muudab taimede herbivoorid vähem produktiivseks: kahjur võidakse täielikult eemale peletada, kahjuri areng aeglustub, omastab taimest vähem toitaineid ja väheneb võimalike järglaste arv. Seened elavad taimega üldjuhul terve taime eluea.<ref name="sümbiooseened">Stanley H. Faeth [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1034/j.1600-0706.2002.980103.x/abstract "Are endophytic fungi defensive plant mutualists?"] (kasutatud 05.10.2014)</ref>
 
[[Pilt:Norman Borlaug (2004).jpg|pisi|[[Norman Borlaug]]. USA agronoom, kes algatas [[roheline revolutsioon|rohelise revolutsiooni]] ja pälvis [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] [[näljahäda]] vähendamise eest maailmas.]]
299. rida:
 
== Viited ==
{{viited|1=2}}|allikad=
<ref name="yldstat">[http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-25-05-2016/ Fakte ja arve maakera taimestiku kohta] Uudistaja, 25. mai 2016</ref>
▲| style="text-align:right;"| 3800–4300 <ref>Van den Hoek, C., D. G. Mann, & H. M. Jahns, 1995. ''Algae: An Introduction to Phycology''. pages 343, 350, 392, 413, 425, 439, & 448 (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-30419-9</ref><ref name="AlgaeBase_Chlorophyta">{{Citation |last=Guiry |first=M.D. |last2=Guiry |first2=G.M. |year=2011 |title=AlgaeBase : Chlorophyta |publisher=World-wide electronic publication, National University of Ireland, Galway |url=http://www.algaebase.org/browse/taxonomy/?searching=true&gettaxon=Chlorophyta |accessdate=2011-07-26 |lastauthoramp=yes }}</ref>
▲| style="text-align:right;"| 2800–6000 <ref name="AlgaeBase_Charophyta">{{Citation |last=Guiry |first=M.D. |last2=Guiry |first2=G.M. |year=2011 |title=AlgaeBase : Charophyta |publisher=World-wide electronic publication, National University of Ireland, Galway |url=http://www.algaebase.org/browse/taxonomy/?searching=true&gettaxon=Charophyta |accessdate=2011-07-26 |lastauthoramp=yes }}</ref><ref>Van den Hoek, C., D. G. Mann, & H. M. Jahns, 1995. ''Algae: An Introduction to Phycology''. pages 457, 463, & 476. (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-30419-9</ref>
▲| style="text-align:right;"| 12000 <ref name="Goffinet & Buck 2004">{{cite journal |last=Goffinet |first= Bernard |author2=William R. Buck |year=2004 |title=Systematics of the Bryophyta (Mosses): From molecules to a revised classification |journal=Monographs in Systematic Botany |volume=98 |pages=205–239 |publisher= Missouri Botanical Garden Press }}</ref>
<ref name="Raven 2005">{{cite book |last=Raven |first=Peter H. |first2=Ray F. |last2=Evert |first3=Susan E. |last3=Eichhorn |year=2005 |title=Biology of Plants |edition=7th |location=New York |publisher=W. H. Freeman and Company |isbn=0-7167-1007-2}}</ref>
<ref name="test">W. Barthlott, C. Neinhuis [https://s10.lite.msu.edu/res/msu/botonl/b_online/lotus/planta.htm "Purity of the sacred lotus, or escape from contamination in biological surfaces"] (kasutatud 04.10.2014)</ref>
<ref name="Taiz">Taiz L., Zeiger E.,. ''Plant Physiology'' 4th edition, University of California: Sinauer Associates, Inc., Publishers, 2006. 316–342</ref>
<ref name="Lepik M.; Zobel K. (2015)">Lepik M; Zobel K. (2015). Is there a positiive relationship between species richness and shoot morphological pasticity mediated by ramet density or is there a direct link?</ref>
<ref name="Weiner J. (2003)">Weiner J. (2003). Allocation, plasticity and allometry in plants.</ref>
<ref name="Leitch">Leitch, I. J., Greilhuber, J., Dolžel, J., Wendel, J. F. 2013. ''Plant Genome Diversity. Volume 2: Physical Structure, Behaviour and Evolution of Plant Genomes.'' Springer-Verlag Wien.</ref>
<ref name="rakusein">[http://www.plantphysiol.org/content/154/2/483.full], "Plant Cell Walls" Keegstra K., kasutatud:04.10.2014.</ref>
<ref name="fenot">Srour M. [http://bioteaching.com/phenotypic-plasticity-2/ "Phenotypic Plasticity"] (kasutatud 05.10.2014)</ref>
<ref name="sümbiooseened">Stanley H. Faeth [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1034/j.1600-0706.2002.980103.x/abstract "Are endophytic fungi defensive plant mutualists?"] (kasutatud 05.10.2014)</ref>
▲| regnum_authority<ref name= [[Ernst Haeckel|Haeckel]], 1866<ref"KdvYf">{{cite book | author = Haeckel G | year = 1866 | title = Generale Morphologie der Organismen | publisher = Verlag von Georg Reimer | location = Berlin | pages = vol.1: i–xxxii, 1–574, pls I–II; vol. 2: i–clx, 1–462, pls I–VIII}}</ref>
<ref name="bAlPQ">Van den Hoek, C., D. G. Mann, & H. M. Jahns, 1995. ''Algae: An Introduction to Phycology''. pages 343, 350, 392, 413, 425, 439, & 448 (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-30419-9</ref>
<ref name="t3Hti">Van den Hoek, C., D. G. Mann, & H. M. Jahns, 1995. ''Algae: An Introduction to Phycology''. pages 457, 463, & 476. (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-30419-9</ref>
▲|<ref stylename="text-align:right;BluPh"| 6000–8000 <ref>Crandall-Stotler, Barbara. & Stotler, Raymond E., 2000. "Morphology and classification of the Marchantiophyta". page 21 ''in'' A. Jonathan Shaw & Bernard Goffinet (Eds.), ''Bryophyte Biology''. (Cambridge: Cambridge University Press). ISBN 0-521-66097-1</ref>
<ref name="1bw1a">Schuster, Rudolf M., ''The Hepaticae and Anthocerotae of North America'', volume VI, pages 712–713. (Chicago: Field Museum of Natural History, 1992). ISBN 0-914868-21-7.</ref>
▲|<ref stylename="text-align:right;syBmL"| 160 <ref>{{cite book |last=Gifford |first=Ernest M. |first2=Adriance S. |last2=Foster |year=1988 |title=Morphology and Evolution of Vascular Plants |edition=3rd |page=358 |location=New York |publisher=W. H. Freeman and Company |isbn=0-7167-1946-0 }}</ref>
▲|<ref stylename="text-align:right;fMEWd"| 1 <ref>{{cite book |last=Taylor |first=Thomas N. |first2=Edith L. |last2=Taylor |year=1993 |title=The Biology and Evolution of Fossil Plants |page=636 |location=New Jersey |publisher=Prentice-Hall |isbn=0-13-651589-4 }}</ref>
<ref name="yOtk5">International Union for Conservation of Nature and Natural Resources, 2006. ''[http://www.iucnredlist.org/ IUCN Red List of Threatened Species:Summary Statistics]''</ref>
<ref name="lbv66">Lepik A. (2010). Liikidevahelised erinevused taimede reaktsioonides konkurentide kasvutihedusele ja sugulusastmele.</ref>
<ref name="ZZSAS">Donohue et. Al. (2000). Evidence of adaptive divenrgence in plasticity: density- and site-dependent selection on shade-avoidance responses in ''Impatiens capensis''.</ref>
<ref name="DnNS2">Greilhuber, J., Borsch, T., Müller, K., Worberg, A., Porembski, S., Barthlott., W. (2006). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17203433 Smallest Angiosperm Genomes Found in Lentibulariaceae, with Chromosomes of Bacterial Size]. Plant Biol., 8: 770–777.</ref>
<ref name="RDTXD">Bennett, M., D. et Leitch, I. J. (2011). [http://aob.oxfordjournals.org/content/early/2011/01/11/aob.mcq258 Nuclear DNA amounts in angiosperms: targets, trends and tomorrow]. Annals of Botany, 107: 467–590.</ref>
<ref name="rDeYu">Jiao, Y., et al. (2011). [http://www.nature.com/nature/journal/v473/n7345/full/nature09916.html Ancestral polyploidy in seedplants and angiosperms]. Nature 473, 97–100</ref>
<ref name="M7jFy">Newman, T., de Bruijn, F.J., Green, P. et al. (1994). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7846151 Genes galore: a summary of methods for accessing results from large-scale partial sequencing of anonymous Arabidopsis cDNA clones]. Plant Physiol. 106: 1241–1255.</ref>
<ref name="kZ0Pm">The Arabidopsis Genome Initiative. (2000). [http://www.nature.com/nature/journal/v408/n6814/full/408796a0.html Analysis of the genome sequence of the flowering plant Arabidopsis thaliana]. Nature, 418: 796–815.</ref>
<ref name="IdVO8">[https://sites.google.com/a/ualberta.ca/onekp/ 1000 Plants]</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
*Cavalier-Smith, T. 1998. ''A Revised Six-Kingdom System of Life. Biological Reviews'' 73: 203-266203–266. [http://journals.cambridge.org/bin/bladerunner?REQUNIQ=1106689437&REQSESS=2144105&118000REQEVENT=&REQINT1=685&REQAUTH=0 Abstract]
*Witzany G. 2006. Plant Communication from Biosemiotic Perspective. ''Plant Signaling & Behavior'' 1(4): 169-178169–178.
* Nelson, Lewis S., Shih, Richard D., Balick, Michael J., ''[http://www.liveprayer.net/downloads/growing-agriculture/edible-nonedible-plants/Poisonous%20and%20Injurious%20Plants.pdf Handbook of Poisonous and Injurious Plants]'', 2007, Springer US
* Allen V. Barker, David J. Pilbeam, ''[http://vanveenorganics.com/ebooks/Handbook%20of%20Plant%20Nutrition.pdf Handbook of Plant Nutrition]'', CRC Press, 2007
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Taimed"