Carl Friedrich von Ledebour: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
v-o võikski etnograafiline suunata etnograafia alla, esialgu ei teinud veel
PResümee puudub
4. rida:
Ledebour lõpetas [[Pommeri]]s [[Barth]]i gümnaasiumi ja õppis [[1802]]–[[1805]] [[Greifswaldi ülikool]]is, kus omandas [[1805]] [[doktorikraad]]i. Aastatel 1805–1811 töötas ta Greifswaldi ülikooli [[botaanikaaed|botaanikaaias]].
 
Ledebour oli [[1811]]–1836 [[Tartu Ülikool]]i loodusteaduste ([[botaanika]]) [[professor]] ja [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|botaanikaaia]] juhataja. Aastatel [[1812]], [[1819]] ja [[1833]] oli ta loodusteaduste osakonna [[dekaan]], hiljem professor [[Heidelbergi ülikool]]is ja [[München]]is. Ta luges Tartu ülikoolis [[botaanika]]t, selle terminoloogiat ja ajalugu, <ref>[[taimesüstemaatika]]t,http://www.botaanikaaed.ut.ee/et/node/87 ajutiBotaanikaaia ka [[zooloogiaajaloost]]t ja [[mineraloogia]]t. Ta kujundas välja Tartu Ülikooli botaanikaaia{{lisa viide}},</ref> täiendas selle kollektsioone ja rajas esimese [[kasvuhoone]] ([[1825]]).
 
Aastal [[1818]] sõitis ta [[Krimm]]i, kuid viibis seal kõigest mõned kuud, mistõttu teaduslikus mõttes ei õigustanud see reis temale pandud lootusi. Ta korraldas [[1826]]–[[1827]] uurimisretke [[Altai]]sse ning avastas seal umbes 400 taimeliiki, sealhulgas [[Sieversi õunapuu]] ehk mägi-õunapuu (''Malus sieversii'', temal ''Pyrus sieversii'') ja [[siberi lehis]]e (''Larix sibirica)''. Ühtlasi koguti hulgaliselt [[Etnograafia|etnograafilist]] materjali selles kandis elavate [[venelased|venelaste]], [[altailased|altailaste]], [[kasahhid]]e ja [[kirgiisid]]e kohta. Oli ka [[arheoloogia|arheoloogilisi]] leide.